Uudised

AVE TOOTS-ERELT, VILLI EHATAMM

  KUNST

 

Kaisa Puustak kõnetab ennast ja oma kodu

Täna kell 16 avatakse G-galeriis Kaisa Puustaku (1945) isikunäitus ?Kahekõne?. Väljapaneku moodustavad asju kujutavad fotod. Puustaku näitusel pole oluline üksikfoto, vaid jäädvustuste kooslus, esemete ja neid ümbritseva ruumi piltjutustus, kunstniku ja tema kodu kahekõne.

?Täna kell 17 avatakse EKA galeriis rahvusvaheline kunstiprojekt Network Baltic. Projekt sai alguse 2002. aastal, käivitaja oli Rootsi graafikakeskus Grafikens Hus, kaasorganisaatorid Helsingi, Trondheimi, Eesti ja Varssavi kunstiakadeemia. Projektis osalevad veel Berliini Bethania kunstikeskus, Jutlandi ja Läti kunstiakadeemia, Vilniuse graafikakeskus ja Peterburi ülikooli interdistsiplinaarne kunstikeskus.  Projekti kunstiline juht on Anders Krueger, projektijuhid on Anders Ström ja Lars Göran.  Projekti eesmärk on noore graafika toetamine ja arendamine.  Kõigi osavõtumaade hääletustulemusel selgitati välja iga maa laureaat ja kaks auhinnasaajat. Eesti laureaaditiitli pälvis Kaija Kesa,  auhinnad said Helen Tago ja Eveli Varik.

?16. III avati Vaala galeriis Laurentsiuse uute tööde näitus ?Viin ja koka?. Laurentsius on alati armastanud publikut kiusata. Kullatud raamidesse paigutab ta pragunenud värvi ja rikutud lõuendiga maalid. Kunstniku uute tööde vastandite paar on haljas viin ja massikultuuri ikoon koka.

?16. III avati Hobusepea galeriis A?ot Jegikjani (1955) maalinäitus ?Mummuistlik ekspeditsioon?. Jegikjan maalib, mida tänaval kuuleb ja näeb, ning töötleb seda siis vastavalt sellele, kuidas nähtu peaks välja nägema. Kuid kunstnik ei ilusta, ta ainult allutab maalitava mummuismi reeglitele.

?Kuni 23. III on  galeriis Domini Canes väljas Eva Jänese maalinäitus ?Paastuaja pildid?. Enamus näituse maalidest on geomeetrilised, haakudes kunstniku juba varasemast tuttava skalaargeomeetriaga. Puhtad erksad värvid koos valge ja sügava pruuniga mõjuvad geomeetriliste kujunditena emotsionaalselt ja ühendavad kogu näitust.

?11. III esitleti väliskunsti muuseumis Eesti tuntuima hõbedakollektsionääri Alur Reinansi raamatut ?Hõbedamärgid Eestis / Die Silbermarken Estlands?. Raamat annab ülevaate Eesti hõbedamärkidest keskajast kuni 1944. aastani. Raamatu esimeses osas antakse ülevaade Eesti hõbeda märgistamise ajaloost ning märgiliikidest. Sellele järgneb kullasseppade ja nende märkide nimestik linnade kaupa. Teos on rikkalikult illustreeritud ning varustatud mitmete registritega. Raamatu on välja andnud Eesti Keele Sihtasutus, toimetanud Anu Mänd.

?13. III selgitas rahvusvaheline ?ürii moedisainerikonkursi ?SuperNoova 2005? finalistid. Tänavu juba seitsmendat võistluse eelvooru laekus 127 tööd, vanemas kategoorias 71 ning nooremas 56. Eesti, Soome ja Rootsi moeasjatundjatest ning õppejõududest koosnev rahvusvaheline ?ürii valis välja 10 noorema ja 10 vanema kategooria silmapaistvamat talenti. Noorema kategooria finalistid on Hanna Ernits, Joanna-Maria Helinurm, Dianne Humma, Heleliis Hõim, Reet Helisabeth Karm, Maarja Mõtus, Tatjana Nikitina, Lotta Ojaver, Maarja Õunaste ja Diana Rassulov; vanema kategooria finalistid on Marleen Armei, Liisi Eesmaa, Marko Haas, Ksenia Jedomskihh, Aldo Järvsoo, Julia Korovina, Kaire Kukk, Maarja Metsapalu, Marje Mõttus ja Triinu Pungits.

?Alates 14. III on Tartu ülikooli raamatukogus vaadata Maie-Ann Rauna näitus ?Sild üle vaevavete?. Väljas on valik kunstniku viimase aasta töid. Vaevavee metafoori taga on kolm ränka tööaastat majandusraskustega võitlevas klaasivabrikus. Sild on aga näitus ise: helge ja värviküllane, väljendades  kunstniku usku ja lootust eesti klaasitööstuse jätkusuutlikkusse ka XXI sajandil. Näituse keskne töö on säravpunane vaagen. ?Hetk? (2003), mida autor nimetab klaasikunsti taassünni tähiseks. Klaasitööstuse olelusvõitluse dünaamika on tuntav installatsioonis ?Meri? (2004). 4. IV kell 16 kohtub autor kunstihuvilistega.

?16. III esitleti Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstnikkude Ryhma käsitlevat artiklite kogumikku. Lugeda saab rühma tegevuse ajaloolist ülevaadet (Reet Mark), isiklikke mälestusi (Leonhard Lapin), vene ja eesti avangardi kokkupuudetest (Holger Rajavee), Edmond Arnold Blumenfeldtist (Jüri Hain). Kogumiku pani kokku  Holger Rajavee, kujundas  Peeter Paasmäe.

?11. III avati  Viljandi Linnagaleriis Merle Kannuse fotonäitus ?Teine Põhja-Ameerika uurimisreis. Minnesota 2004?. Möödunud suvel ja sügisel Minneapolises ja ka mujal Ameerika Ühendriikides tehtud fotod kajastavad eluolu, inimeste eneseväljenduse mitmeid vorme (naiivkunst, poliitika, reklaam, arhitektuur jne) ning aset leidnud sündmusi. Fotosid täiendab Erki Kannuse lindistatud helitaust. Detsembris ja  jaanuaris eksponeeriti näitust Tallinnas Okupatsioonide muuseumis ja Ülemiste kaubanduskeskuses.

?14. III 5. betoonipäeval teatati betoonikonkursi  võitjad. Konkursi peapreemia pälvis Martin Aunin (Ülemiste hotell), tellija auhinna sai AS Noravest, projekteerija auhinna AS EA Reng, konstruktsioonide auhinna inseneribüroo Pike OÜ, ehitaja auhinna AS FKSM ja betooni auhinna AS HC Betoon.

 

?Täna kell 16.30 algab EKA aulas arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna konverents ?EKA uus maja?. Avalikkuses on pikalt arutatud EKA võimalikku kolimist kunagise Patarei vangla või Seewaldi haigla hoonetesse. Mõlemad variandid tähendavad EKA lahkumist linna keskusest. Konverentsil arutataksegi, milline on Tallinna kesklinn kunstikõrgkoolita?  Arutelu toimub Andres Alveri ja Tiit Trummali arhitektuurikonkursi võidutöö ?ERKI laiendamiseks senisel krundil? (1989), Markus Kaasiku, Andres Ojari ja Ilmar Valduri juhendamisel tehtud EKA arhitektuuri eriala III kursuse tööde (2004-2005) jms taustal.

?30. III tutvustab Mooste külalisstuudio Tallinna Kunstihoone galeriis resideerimisprogrammi võimalusi ning ulatuslikku rahvusvahelist keskkonnakunsti sümpoosioni ?PostsovkhoZ?. Üritus algab kell 19, 19.15 on slaidi-show ?Mooste maastikul?, 19.30 John Grzinichi lühifilm MoKSist; 19.45 performance; 20.15 Dirk Lange näituse ?ööTöö? avamine ja ajakirja Palaster esitlus, 20.30 intervjuu Dirk Langega, 20.45 tutvustab Marcus Öhrn oma projekti, videot ja performance?it, 21.15 külalisateljee projekti, 22 PS4 DVD presentatsioon, 22.30 slaidi-show ?PS4 Isolatsioon?, 22.45 Kurt Korthalsi, John Grzinichi kontsert jne. 

?Jüri Arrakul on Budapestis avatud kaks näitust: 22. III ? 19. IV on Ungari kujutavate ja tarbekunstnike liidu galeriis vaadata kunstniku maale ja gobelääne ning 18. III ? 6. IV ?9 Art Gallery?s? väljas graafika. Ungari kunstipublik saab ettekujutuse nii Arraku 1970ndate graafikast kui ka mullu valminud maalidest (?Poolik teade?, ?Kuju vanast kirikust?, 2004). Arraku loomingu põhjal on võimalik saada ettekujutus meie 1970ndate radikaalsest ja XXI sajandi alguse küpsest kunstist.

 

MUUSIKA

 

?12. ? 13. III toimunud III Eesti nais- ja neidudekooride konkursil võitsid esikoha Tartu Ülikooli Naiskoor (Vaike Uibopuu, naiskooride A-kategooria), tütarlastekoor Ellerhein (Tiia-Ester Loitme, neidude A-kategooria), Tartu naiskoor Emajõe laulikud (Vilve Maide, naiskooride B-kategooria), Kadrioru Saksa Gümnaasiumi neidudekoor (Reet Lend, neidude B-kategooria) ja Kose-Uuemõisa naiskoor Meelika (Viive Kübar ja Kristiine Mõtus, naiskooride C-kategooria).

?Naiskooride konkurss oli osavõtjaterohke ning huvitav, kuna näitas Eesti naiskooride taset laial skaalal,? kommenteeris ?ürii liige Ene Üleoja. ?Tipud on rahvusvahelisel tasemel, aga rõõmu tegid ka B- ja C-kategooria koorid ning osavõtjate geograafiliselt lai haare.?

Kokku osales konkursil 49 koori, ligi pool Eesti naiskooridest. Võistlejaid hindas kolmeliikmeline ?ürii koosseisus Aira Birzina (Läti), Ants Soots ja Ene Üleoja.

Võitjate kontsert toimub 15. V kell 17 Tallinna Metodisti kirikus.

?Rakvere muusikakool tähistab muusikaüritustega oma asutamise 60. aastapäeva. Aastapäeva üritused Rakvere muusikakooli gümnaasiumisaalis: täna kell 18 kooli õpetajate kontsert; homme kell 15 pidulik tähtpäeva-aktus, kus esinevad vilistlastest, õpetajatest ja õpilastest koosnevad orkestrid.

 

TEATER

 

?Eile esietendus Nukuteatris ?Mõmmik?, autor Vahur Keller, lavastaja ja kunstnik Andres Roosileht, muusika Ardo Ran Varres, videore?issöör Priit Hummel. Mängivad Anti Kobin ja Riho Rosberg. Lavastus on mõeldud väikelastele ning kestab 35 minutit.

?Eile esietendus Estonias ballett ?Shannon Rose?, koreograaf-lavastaja Youri Vàmose, kunstnik Michael Scott. Lavastuses kõlab Sibeliuse muusika. Peaosi tantsivad Marina T?irkova, Luana Georg või Marika Muiste (Rose); Vladimir Arhangelski, Sergei Fedossejev või Linnar Looris (Õpetaja); Linnar Looris, Anatoli Arhangelski või Sergei Fedossejev (Ingise ohvitser), dirigendid on Aivo Välja ja Jüri Alperten.

?Täna esietendub Vanemuise suures majas tantsulavastus ?Suveöö unenägu?, koreograaf-lavastaja Hugo Fanari Belgiast, lavakunstnik Iir Hermeliin Tallinna Linnateatrist, kostüümikunstnik Minne Jorasmaa Soomest. William Shakespeare?i näidendi ainetel valminud lavastuses kõlab Felix Mendelssohn-Bartholdy muusika. Samuti on Fanari kasutanud lavastuse muusikalises kujunduses katkendeid filmidest ?Tuulest viidud?, ?Pulp Fiction? ja ?Eyes Wide Shut?, Verdi ooperist ?Nabucco? ning Prokofjevi balletist ?Romeo ja Julia?.

?18. ? 20. märtsini on Tallinnas traditsiooniline Eesti nüüdistantsu koreograafide ülevaatefestival ?Uus tants 7?. Kanuti gildi saalis, NO99s ja Von Krahli teatris toimuval festivalil astuvad publiku ette pea kõik Eesti tipptegijad oma eelmiste aastate töödega. Kokku esitatakse 8 pikemat tööd ning 18 lühitööd. Festival toimub 1994. aastast. Pühapäeval kell 17 on festivali kavas esmakordselt Kanuti gildi saalis, ?Made in Estonia? tantsumaraton, kus tulevad esitamisele lühemad tööd nii noortelt kui vanadelt tegijatelt, aga ka ?tantsukaugetelt? kunstnikelt (Sven Kuntu jt). Maratoni jooksul saab näha ka kahe sügisel esietenduva lavastuse katkendeid. Festivali ajal saab teoks ka järjekordne tantsuümarlaud, kus analüüsitakse Eesti sõltumatu tantsu hetkeolukorda ning perspektiive.

Tants on muutumas üheks Eesti märgiks kogu maailmas.

Täpsem info www.saal.ee

?ASSITEJ Eesti Keskus ja VAT-teater kutsuvad kõiki lapsi koos vanematega laupäeval, 19. märtsil terveks päevaks rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama tasuta lasteetendusi.20. III, rahvusvahelisele lasteteatri päevale pühendatud minifestivalil astuvad lavale vähetuntud lastele mängivad teatrid, kes on siiani esinenud peamiselt koolides ja lasteaedades. Etendusi vaatab ka ASSITEJ Eesti Keskuse kutsutud ?ürii, kes annab truppidele tagasisidet ning võimaldab parimatel üles astuda oktoobris Pärnus toimuval rahvusvahelisel laste- ja noorteteatri festivalil. Lasteteatri päeva puhul kuulutab ASSITEJ Eesti Keskus välja oma preemia statuudi, mille järgi tunnustatakse uut ja otsingulist mõtet Eesti lasteteatris. Esimene preemia antakse välja järgmise aasta märtsis. Täpsem infowww.assitej.ee

?21. märtsil, nukuteatrite päeval, pidutsevad ka Eesti nukuteatrid. Rahvusvahelise nukuteatrite ühenduse UNIMA Eesti keskuse ja Eesti Riikliku Nukuteatri eestvõttel toimub nukuteatripäev, kus hommikust õhtutundideni annavad neljas Nukuteatri saalis nukuetendusi Eesti nukuteatrid. Nukumaratonist võtavad osa Eesti Riiklik Nukuteater, Viljandi nukuteater, teater Marionett, Kärdla nukuteater, Jõhvi nukuteater Lepatriinu, Heino Seljamaa Teater Kohvris, Harry Gustavsoni Pereteater, lisaks VAT-teater. Kavas on ka nukumaestro Ferdinand Veike meistritund ja teeneka nukunäitleja Are Uderi töötuba. Minifestivali kulminatsiooniks on Ferdinand Veike bareljeefi avamine Tallinnas nukuteatri fassaadil Laial tänaval kell 13. Selle avab kultuuriminister Urmas Paet. Täpsem info www.nukuteater.ee.

?Ööl vastu 2. IV on võimalus neil, kes tunnevad, et nad on võlgu Von Krahlile isaliku hoole ja emaliku armu eest, lunastada see võlg BETA CLUB?i eklektilisel tänupeol. Pärast pidu lammutatakse maha Von Krahli teatrisaal ja algab suur remont. Etenduste paus koduteatris lõpeb sügisel, kui uuenenud saal avatakse soome tipplavastaja Kristian Smedsi Arto Paasilinna samanimelise romaani põhjal valminud lavastusega ?Jänese aasta?.

 

FILM

 

Kinobuss pakub vaatamiseks uusi filme

Kinobussilt saab vaatamiseks tellida uut Eesti lastefilmi ?Röövlirahnu Martin?, kohe esilinastuvat saksa lastefilmi ?Minu vend on koer? ja ETVs toodetud menukaid dokumentaaldraamasid ?August 1991? ja ?Kohtumine tundmatuga?.

Kinobussi projektijuht Lauri Nagel, tel 6284088 ja 53416289, lauri@kinobuss.ee

?Andrus Kiviräha menuraamatul ?Rehepapp? põhinev Eesti uus mängufilmiprojekt sai Euroopa Nõukogu filmitootmisfondi Eurimages taotlusvoorus 2 464 800 krooni toetust. ?Rehepapp? on teine Eesti filmiprojekt täispika joonisfilmi ?Leiutajateküla Lotte? kõrval, mis on Eurimages?ist edukalt toetust taotlenud. Filmistuudios Rudolf Konimois Film ettevalmistusel mängufilm valmib Eesti, Soome ja Itaalia filmitootjate koostöös. Eesti osalus filmiprojektis on 70%. Filmi produtsendiks on varem ?Sigade revolutsiooni? tootnud Anu Veermäe ja re?issööriks Rainer Sarnet, käsikirja kirjutasid koos Rainer Sarnet ja itaalia stsenarist Giovanni De Feo. ?Rehepapi? võtted algavad praeguse kava kohaselt 2005. aasta sügisel, film peaks linastuma Eesti kinodes 2006. aastal. Eesti liitus Euroopa Nõukogu filmitootmisfondiga Eurimages 2004. aasta alguses ja maksab Eurimages?is osalemiseks igal aastal 1,2 miljonit krooni liikmemaksu, mis tuleb produtsentidel projekthaaval tagasi tuua; seni on toodud rohkem kui sisse makstud.

 

VARIA

 

?Täna kell 14 algab Kastellaanimajas näitusel ?Ideaalne ja reaalne. Naine XX sajandi alguse Eestis? seminar. Modereerib Tiina Kirss. Kell 14 ? 14.30 Tiina Kirss, ?Naisajalooga silmitsi?; 14.30 ? 15 Sirje Kivimäe,  ?Naiste haridusolud XX sajandi algul?; 15 ? 15.20 Reet Varblane ?Naiskunstnikud XX sajandi algul: miks me neist midagi ei tea??; 15.20 ? 15.40 Arne Ruben, ?Pruunseelikud?; 16 ? 16.20  Livia Viitol, ?Linda Jürman-Vilde?; 16. 20 ? 16.40 Juta Kivimäe, ?Vana Malke surm?; 16.40 ? 17  Rutt Hinrikus, ?Helmi Põld?; 17 ? 17.20 Mirjam Hinrikus, ?XIX ? XX sajandi vahetuse naisrepresentatsioonidest Lääne-Euroopa ja Eesti kultuuriruumis.?

Euroopa Parlament hakkab tegelema Marimaa küsimusega

Euroopa Parlamendi rahvusvähemuste intergroup käsitles 10. III olukorda Marimaal ning otsustas selle teema tõstatada aprillis peetavatel läbirääkimistel Venemaa parlamentaarse delegatsiooniga. Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel (11. III) on EP-l kavas kiirmenetlusega vastu võtta resolutsioon Mari Eli Vabariigi põlisrahva õiguste kaitseks ning koostada tegevuskava Venemaa soome-ugri rahvaste olukorra parandamiseks.

Vähemuste teema oli 1. III kõne all ka Euroopa Liidu ja Venemaa nõupidamisel, kus käsitleti inimõiguste küsimusi. Konkreetselt Marimaa olukorda seal ei puudutatud, kuid Euroopa Komisjoni esindaja Emma Udwin ütles 4. III Radio Free Europe andmeil, et teema tõstatakse edaspidistel kohtumistel.

Järgmisel nädalal kogunevad Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid arutama ettevalmistusi ELi ja Vene Föderatsiooni tippkohtumiseks tänavu mais. Soome välisminister Erkki Tuomioja on avaldanud oma kodulehel teemakohase kirjutise, kus ta nendib: ?Küsimus on omaenda kodanike karmis kohtlemises Venemaa poolt, millele tuleb hinnang anda inimõiguste üldiste põhimõtete seisukohalt.? Tuomioja peab vajalikuks probleemi tõstatamist Soome ja Venemaa kahepoolsetel kohtumistel ning vajadusel ka Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus.

EP väliskomisjoni esimene aseesimees Toomas Hendrik Ilves ütles 11. III oma kommentaaris soome-ugri rahvaste infokeskusele: ?Venemaa absurdsed ning ebaadekvaatsed inimõiguste rikkumise süüdistused Eesti ja Läti aadressil tulevad nüüd Venemaale bumerangina tagasi. Jõhker surve mari rahvale, keeleline ja kultuuriline diskrimineerimine,  ajakirjanduse ahistamine, kõnelemata juba mari rahvusest demokraatliku opositsiooni esindajate peksmisest on näide etniliste vähemuste laialdasest diskrimineerimisest Venemaal. Seda ei saa kuidagi summutada terrorismivastase võitluse vajadusega, millega Venemaa põhjendab sõda T?et?eenias. Marid ei ole sissid, marid on rahulik soome-ugri rahvas, kes tahab kõnelda oma keelt ja arendada oma kultuuri.?

Rahvusvahelise pöördumisega mari rahva kaitseks oli 11. III pärastlõunase seisuga ühinenud üle 7000 inimese rohkem kui 60 riigist. Pöördumist on toetanud Eesti Inimõiguste Instituut, Eesti Juudi Kogukond ja Helsingi Ülikooli Üliõpilaskond. Pöördumisega saab ühineda veebilehel, mille aadress on http://www.ugri.info/mari.

Keele ja Kirjanduse aastaauhinnad 2004

Ajakirja Keel ja Kirjandus kolleegium ja toimetus valis emakeelepäevaks välja ajakirja eelmise aastakäigu paremad kaastööd.

Parimaks artikliks kirjandusajaloo valdkonnas tunnistati Leenu Siimiskeri ?Veel kord Kreutzwaldi ?Sõjast? ja ?Kalevipojast? ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga? (nr 6, 2004). Leenu Siimisker tähistas eelmise aasta lõpus oma 80. sünnipäeva. Kirjandusteooria valdkonnas peeti aastaauhinna vääriliseks Rein Unduski artiklit ?Tammsaare topoloogilised paroodiad: ?Põrgupõhja uus Vanapagan? (nr 1, 2004). Keeleteaduslike artiklite hulgast tõsteti esile Arvo Eegi ja Einar Meistri juba aastal 2003 alanud artiklisari ?Foneetilisi katseid ja arutlusi kvantiteedi alalt? (nr 4-5, 2004).

2004. aastal ilmus ajakirjas 154 kaastööd, neist 72 liigitub koondsisukorra järgi keeleteaduse valdkonda, 72 kirjandusteaduse ja kultuuriloo valdkonda ning 11 folkloristika alla. Ajakirja annab välja Sihtasutus Kultuurileht,  peatoimetaja on Mart Meri.

?Kultuuriminister Urmas Paet kohtus 11. III Kiievis Ukraina kultuuriministri Oksana Biloziriga. Paet ja Bilozir arutasid Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö programmi ettevalmistamist ning selle võimalikku allkirjastamist veel käesoleval aastal. Ministrid rääkisid ka Euroopa Liidu naabruspoliitika raames tehtavast koostööst kultuurivaldkonnas.

Minister Paet külastas ka Eesti kogukonna ruume Kiievis ning arutas Ukraina kultuuriministriga sealse Eesti kogukonna tegevust ning nende toetamise võimalusi ka Ukraina poolt.

Kultuuriminister Urmas Paet kutsus Ukraina kultuuriministri Eestisse, Bilozir tänas väga Eestit Oran?i revolutsiooni toetamise eest. Minister Paet viibis kuni 11. III Kiievis Euroopa Nõukogu korraldatud Euroopa ministrite 7. meediapoliitika konverentsil.

?8. III kohtus Eesti TA juhatus Tartu Eesti Kirjandusmuuseumi teaduritega arutuse all olid muuseumi tegevus ja arenguperspektiivid.

Muuseumi direktor Krista Aru kõneles Eesti Kirjandusmuuseumi ajaloost ja tänapäevast, traditsioonidest ja eesmärkidest.  Tutvuti ajalooliste arhiividega: Arhiivraamatukogu − (Merike Kiipus), Eesti Kultuurilooline Arhiiv (Piret Noorhani), Eesti Rahvaluule Arhiiv (Ergo-Hart Västrik), Helistuudio (Jaan Tamm).

EKMi kui teadus- ja arendusasutuse saavutustest kõnelesid Mare Kõiva − eesti pärimus, identiteet ja globaliseerumine, Aado Lintrop − folkloori loomine, edastamine ja tõlgendamine, Taive Särg − muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris, Marin Laak − eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana, Virve Sarapik ? eesti kirjanduse topoloogia ja tekstuur, Arvo Krikmann − Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.

Temaatilised ülevaated käsitlesid teoksil projekte, seda, kellele need on suunatud, kuidas arendatakse koostööd teiste teadusasutustega, nende tulemuslikkust. Kohtumisel õnnitles ja tänas Eesti TA president Richard Villems muuseumi direktorit Krista Aru, kel just sel päeval täitus kümme tegevusaastat.