UUDIS:

 

KUNST  

KOOPIA KUI MEISTRITEOS

15. IX avati Kadrioru kunstimuuseumis Eesti Kunstimuuseumi selle sügise suurnäitus “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil”.

Näitusele on välja pandud üle 140 kuulsate meistrite nagu Lysippose, Praxitelese, Raffaeli, Michelangelo, Leonardo, Tiziani, Rubensi, van Dycki, Rembrandti, Canova jt  teoste koopia. Tööd kuuluvad EKMi ja teistesse Tallinna, Tartu ja Helsingi kogudesse. Näitusele eelnes 2001. – 2004. aastani Eesti Teadusfondi kaasabil EKMi kunstiteadlaste Tiina Abeli, Tiina-Mall Kreemi, Mai Levini, Anne Lõugase ja Kadi Polli ühine uurimistöö. Töö käigus lahati kopeerimisproblemaatikat XIX sajandi kunstihariduse, maitsekasvatuse ja kollektsioonide loomise vaatenurgast. Näituse ja sellega kaasneva teadusliku kataloogiga rõhutatakse, et originaalide kõrval on koopiad maailma kunstiajaloo lahutamatu ja auväärne osa. Näituse ja kataloogi on koostanud Tiina-Mall Kreem, Anne Lõugas ja Anu Allikvee. Näituse Mikkeli muuseumi osa on kujundanud Jaak Soans, Kadrioru lossi osa ja kataloogi Peeter Laurits.

Näitusega kaasnevatel üritustel jätkub koopiateemaline diskussioon, arendatakse mineviku ja kaasaegsete kunstimeistrite, kunstiloojate ja -tarbijate dialoogi laste tasandilt professorite tasandini. 22. X Tiina Abel, “Kordamise mõttest: miks ja kuidas kujundid maalikunstis rändavad”; 5. XI Laurits ja Laurentsius, “Meistriteoste varjus”; 26. XI Anne Lõugas, “Unustatud kunstiharu: graafilised joonistuseeskujud”; 10. XII Tiit Pääsuke, “Alasti Akadeemia: joonistamine”; 14. I Tiina-Mall Kreem, “Türanni-, Argose- ja pantritapja”; 28. I Jaak Soans, “Ajatu ateljee”; 4. II Kadi Polli, “Naiskunstnik – looja või jäljendaja”; 25. II Liina Siib, “Mask”; 4. III Raivo Kelomees, “Kunstiajaloo klassika ja meediakunst”; 18. III Mart Sander, “Kunst kuulub rahvale: originaal, koopia ja võltsing”.

 

•15. IX avati Tallinna Kunstihoone galeriis Anders Moseholmi näitus “Peatatud olevik”. Moseholm on taani keskmise põlvkonna maalikunstnik, kelle loomingu lähtepunkt on (foto)realismi ja maalilisuse ning kontseptuaalsuse ja tekstuaalsuse konflikt.  Üks tema maalide kesksemaid motiive on linn, urbanistlik keskkond, mida kujutatakse enamasti ülevalt, pooleldi jumalikust perspektiivist. Külmale ja masinlikule maailmale, mis ka külmalt ja masinlikult maalitud, vajutab kunstnik aga alati oma jälje, mida ta võrdleb sõrmeotste heliga keset hullumeelset liiklust tipptunnil.

•19. IX kell 16 avatakse G-galeriis  näitus “Akt Kaljo Põllu loomingus”. Väljapanek koosneb tunnustatud ja mitmekülgse kunstniku aktidest, mis on valminud 1970. aastate algusest tänaseni. Ekspositsiooni vanemad tööd on kolm metsotintotehnikas graafilist lehte 1973. aastast. 1990. aastaist on väljapanekus  tüviteosed sarjast “Kirgastumine”, mille mõttemahukust näitavad eksponeeritud lehtede pealkirjad: “Inimkeha nagu tähenduslik maailmaruum” ja “Sünd, kestvus, häving, taassünd”. Enam kui kolmandik näitusel esitatud teostest on aga uued, aastail 2003 – 2005 valminud ja esmaeksponeeritavad aktid. Kunstnik on pöördunud taas puhta aktižanri poole ja teinud seda minimalistlike vahenditega, kasutades, meil seni tarvitamata tehnikat.

•13. IX avati Vaalas Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo näitus “Rajav kääne”. Lapseliku siirusega pärani silmi maailma vaadates ja ümbritsevat uudistusnihkesse asetades teatavad kunstnikud, et tahavad teha ilusaid pilte. Tänapäeva rikutud inimene tembeldab selle muidugi irooniaks, aga tundub, et kunstniketandem mõtleb seda tõsiselt.

•13. IX avati Deco galeriis Vergo Verniku näitus “Skulptuur. Kaks korda”. Väljas on skulptori pronksist teosed: mõned figuurid ja abstraktsed objektid on varasemast ajast, enamik valminud tänavu. Väljapanekut võib vaadata kui terviklikku skulptuuri väärismaterjali tervitavat installatsiooni.

•14. IX avati riigikogu kunstisaalis Evald Okase joonistuste ja graafika näitus. Väljas on peamiselt suurmeistri 1960ndate reiside põhjal valminud teosed. Tema tollastes joonistustes ja graafilistes lehtedes on 1960ndate filmikunstile, iseäranis prantsuse uusrealismile omast dramaturgiat ning põnevat tüpaaži. See on esimene kunstniku 90. sünnipäevale pühendatud näitustest.

•14. IX avati SEB Ühispanga galeriis “Tiiu Pallo-Vaigu näitus “Maalimeelne”. Kunstniku seeria käsitleb abstraktsionismi võimalusi ning peegeldab autori huvi looduse kujutamise vastu kunstis. Tema töödele on iseloomulikud õrnad värvikooslused ning napp motiivi­valik. Oskuslikult kasutab Pallo-Vaik ka maalikunstis akvarelli iseväärtusi: sulandumisi, voolavusi, kumamisi.

•14. IX avati  Eduard Vilde muuseumi galeriis Leili Muuga maalide näitus “Helged hetked”. Näitus on koostatud eeskätt kunstniku Saaremaa maastikest ja lasteportreedest. Loodus ja lapsed moodustavad tõepoolest helge terviku sel näitusel, mis kiirgab puhast rõõmu maalitavast ja maalimisest. Näituse kuraator on Mai Levin.

•14. IX avati Hobusepea galeriis Mihkel Ehala maalide väljapanek “Pildinäitus”. Siiani lavastuskunstnikuna tuntud Ehala on nõuks võtnud teatritööst ülejääva energia, materjalid ja kasutamata mõtted maalinäituseks vormistada. Väljas on sürrealistlikud, müstilised ja ulmelised fosforvärvidega maalid, mida on eksponeeritud kottpimedas toas.

•Kuni 10. X saab Galeriis 36 vaadata jaapani kunstniku, muusiku ja luuletaja Yasuo Fujitomi (sünd 1928) näitust. Valiku kunstniku litograafias ja siiditrükis vormistatud töödest on aidanud välja panna Tartu kunstnik Oleg Mellov.

•Alates 17. IX on vastvalminud Merimetsa tervisekeskuse hoones avatud  noore maalikunstniku Riina Kivirüüdi  näitus. Kunstnik on toetunud oma töödes ajaloos asetleidnud sündmustele ja eri ajastutel valitsenud uskumustele. Tulevikku visualiseerides on ta aluseks võtnud ettekujutused ja  nägemused.

•14. IX avati VI Tallinna arhitektuuritriennaali raames tarbekunsti- ja disainimuuseumi trepikojas Londoni Architectural Association School of Architecture (AA) aasta üliõpilaste tööde näitus. Väljapanek on Victoria ja Alberti muuseumi, Royal Institute of British Architects (RIBA) ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna koostöö. See on AA üliõpilaste 2004/2005. aasta töö tulemus, mis oli fokuseeritud muuseumide loomise ja kureerimise protsessidele, kaotatud ja leitud asjade ruumile, objekti muutumisele passiivsest artefaktist keskkonna ja vaatajaga suhestuvaks nähtuseks. Projektid valmisid paralleelselt workshop’ide ja ekskursioonidega, mis täiendasid loomingulisi protsesse. Teostatud installatsioonid on mobiilsed, kiiresti paigaldatavad ja konteksti kohanduvad. Eestis kannavad need installatsioonid endas nii projektide arengu kui koha mälu. Juhendajad on  Miraj Ahmed, Theo Lorenz, Saskia Lewis ja Benedict O’Looney.

•14. IX  peeti EKA galeriis konverents teemal “Kultuuri ruum ja ruumikultuur”. See võtab kokku EKA galeriis väljas olnud kaks näitust: EKA arhitektuuri eriala III aasta kursusetööd “EKA uus hoone” ning Delfti ülikooli arhitektuuriosakonna stuudios tehtud Tallinna kesklinna käsitlevad lõputööd. Arhitektuuribüroo 3+1 juhendamisel on üliõpilased lahendanud EKA uue, senisest märksa suurema ruumiprogrammi kooli praeguses asukohas. Esitleti ka kahte väljaannet: kevadel eksponeeritud töödest koostatud raamatut koos juhendajate, arhitektuuriteaduskonna dekaani ja kevadise esitluse käigus välja öeldud kommentaaridega ning Delfti ülikooli arhitektuuriosakonnas Klaske Haviku juhendamisel tehtud Tallinna käsitlevaid diplomitöid koondavat raamatut. Prof Jüri Soolep kõneles Tallinna kesklinna reljeefi ja linnaplaani ajaloolisest kujunemisest.

•Alates 8. IX on Rotermanni soolalao keldrisaalis taas avatud arhitektuurimuuseumi püsinäitus “Arhitektuuris peegelduv ajalugu”.  Näitus pakub läbilõike Eesti arhitektuuri ajaloost läbi sajandite. Valitud objektide seas on kindlustused ja sakraalhooned, ühiskondlikud hooned teatritest spordiehitisteni, elamud rehetarest funktsionalistlike villade ning kaasaegsete munitsipaalmajadeni, mis peegeldavad sajandite, stiilide, valitsejate ja maailmavaadete muutumist. Objektide valiku aluseks oli nii arhitektuurne kvaliteet kui ka seos Eesti ajalooga. Koostas arhitektuurimuuseumi kollektiiv, kujundas Liina Siib.

•13. IX avati Tartu Kunstimajas Lüüdia Vallimäe-Margi (1925 – 2005) maalide retrospektiiv. Galeriis on väljas kunstniku portreeloomingu väike valik, mis markeerib olulisemad otsingud ja suunad selles žanris. II korruse suure saali ekspositsiooni põhidominant on sümbolistlikud figuraalkompositsioonid. 1970. aastatel alguse  saanud loomesuunas väljendub kõige selgemini kunstniku poeetilise hingelaadi igatsus harmoonilisuse järele. Teoseid valitsevad klassikaline vormiselgus ja tasakaalustatud kompositsioon ning ka müstiline irratsionaalne meeleolu. Kõrvalsaalides on  väljas ka valik loodus- ja linnavaateid, kus  avaldub kunstniku eriline oskus tabada atmosfääri ja looduse seisundit. Näituse kuraator on Külli Aleksanderson.

•15. IX avati pärast suvevaheaega Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Kohvrigaleriis Pommeri kunstnikeühenduse (Greifswald/Saksamaa) näitus “Nähtu ja mõeldu”. Pommeri kunstnikeühendus tekkis 1916. aastal Stettinis, loodi uuesti 1979. aastal  Dortmundis ning asub praegu Vorpommeris. Kunstnikeühendust on mõjutanud Pommeri maastik, kultuur ja ajalugu, selle tegevuse eesmärk on kultuurikontaktide vahendamine näituste ja workshop’ide korraldamise kaudu nii Vorpommeris kui Poolas. Kunstnikeühendusel on 56 liiget, näitusel on väljas Madlen Ungelenki, Bernd Andersi, Manfred Prinzi ja Helmut Maletzke tööd.

 

•Kuni 16. X on Võrus Võrumaa muuseumis vaadata rühmituse Ruum 312A näitus “Tallinn – Dublin –Võru”.  Väljapanek on jätk aasta tagasi toimunud Dublini reisile ja seal korraldatud rühmituse tegevuskunstile. Näitusel eksponeerivad Iiri-teemalisi fotosid, maale, installatsioone  ja skulptuure Katrin Kaev, Jaan Elken, Leonhard Lapin, Kreg A-Kristring, Mari Roosvalt, Viivi Aavik, Urve Küttner, Tiiu Pallo-Vaik, Hannes Starkopf ja  Vergo Vernik.

•Septembris ja oktoobris resideerivad MoKSis soome kunstnikud Johanna Lonka ja Hannu Keränen (film, video, heli, maal, keskkonnainstallatsioonid).  Mõlemad on õppinud Tampere polütehnikumi kunsti- ja disainiosakonnas, Lonka meediat ja kujutavat kunsti, Keränen keskkonnakunsti. Moostes plaanib Lonka jätkata video- ja filmimaterjali kogumist mahajäetud supelrandade kohta, et resideerimisaja teisel poolel materjal toimetada. Ta töötab ka autoriraamatu kallal. Keränenil on lisaks kunstnikupabereile taskus ka aednikupaberid. Kohaspetsiifilisi installatsioone luues kasutab ta sageli orgaanilisi materjale. Moostes viibides peab ta sõna-, pildi- ja helipäevikut, mis on aluseks loodavale keskkonnainstallatsioonile.

•Sirje Eelma fotoklišee- ja kuivnõelatehnikas leht “Moment” pälvis XVI Tokyo rahvusvahelisel minitrükiste triennaalil žüriipreemia.

Tokyo minitrükiste triennal tähistab tänavu Tama kunstiülikooli 70. aastapäeva ja kümne aasta möödumist esimesest triennaalist. Osalema on  kutsutud kõik eelmistel triennaalidel osalenud ja lisaks žürii soovitatud. Eksponeeritakse ühtekokku 3700 eritehnikas tööd  81 maa 918 graafikult. Nagu  eelmistel nii ka sel triennaalil on ligi neljandik osalejaist oma maa kunstnikud. Siiski sai grand prix’  Slovakkia kunstnik  Katarina Vavrova sügavtrükis teostatud Anderseni tegelasi kujutava töö eest, semi grand prix jäi Jaapanisse Mitsuo Sanpeile. Võrdseid žürii auhindu jagati välja 12 ja neistki jäi 5 Jaapanisse. Sirje Eelma pälvis 1995. aastal samal triennaalil Tama kunstimuuseumi preemia. Näitus toimub Tama kunstiülikooli muuseumis 2. XI – 22. I 2006. Korraldajad on otsustanud trükikataloogi mitte välja anda, näitust levitatakse DVD-ROM-kataloogina ja muidugi Internetis: http://www.tamabi.ac.jp/timpt/

•15. IX avati Budapesti noorte kunstnike liidu stuudio näitus “Reading in absence”. Eestlastest osaleb sellel Marko Mäetamm. Väljapanekuga keskendutakse otsimise ja uurimise problemaatikale. Kunstnikud vaatlevad kunstilise väljendumise viise, milles otsija roll võib muutuda ning mis annab ainet uuriva tegevuse käsitlemisele omalaadse sotsioloogilise ja psühholoogilise fenomenina. Mäetamme osalemist toetab Eesti Instituut.

•Loomeinimesi oodatakse resideerima Mooste külalisstuudiosse 2006. aastaks.

Kohapeal saab elada ja tegutseda 1 – 6 kuud, märtsist detsembri alguseni.  Ateljee kasutamine on külaliskunstnikule tasuta. MoKS aitab kunstnikku ka materjalide ja töövahendite osas. Suur töötuba (41 m²) on möbleeritud ja ahiküttega. Lisaks veel magamistuba (17 m² madratsid, voodipesu, tekid, padjad, käterätid), köök  (nõud, potid, pannid, elektripliit) ja duširuum (pesumasin). Stuudios on Interneti püsiühendus. Meedialaboris saab kasutada videotehnikat ja arvuteid.

Eeldame, et kunstnikud, kes Moostes resideerikud, jätavad siia midagi enda loomingust ja/või viivad kohapeal läbi mõne loengu, workshop’i vms. Selleks, et MoKSi kandideerida, tuleb saata täidetud ankeet koos vajalike lisadega. Soovijad valitakse välja oktoobri keskpaigaks. MoKSi kodulehelt http://mooste.ee/mogs leiab taotlusankeedi ja lisainfot. Eraldi lehel tuleks lühidalt kirjeldada Moostesse tuleku põhjusi ja lühidalt ära tuua resideerimisajaks tööplaan.

Aadress: MoKS, Mooste 64601, Põlva maakond, tel  513 8599, http://mooste.ee/mogs.

NÄITUSE “LINNARUUM” KONKURSS

AS Linnaehitus ja Tartu Kultuurkapital kuulutavad välja näituse “Linnaruum” korraldamise konkursi. Ajal, mil osa linnakeskkonda analüüsijaist on kriitiliselt meelestatud standardselt ühetoonilise ja üksluise uusarhitektuuri vastu, mis ei arvesta kohaliku kultuurikontekstiga ega loo selgelt piiritletud eripära, huvitab näituse koostajaid, mida kunstnik oma kodulinnas leiab ning välja valib, mida vaatleb võõristusega, mille ees sulgeb silmad.? Kuidas interpreteerib, luues seeläbi oma linnale identiteeti ning peegeldades samas oma individuaalsust?  Otsides neid tähenduslikke osiseid, loodame leida linnaruumist märke, seda korduvat, mis tõuseks kõrgemale subjektiivsest kogemusest ning üleneks sümboliks, mis iseloomustab nimelt seda aega ja ruumi.

Näitusel osalemisest palume teatada kuulutuse ilmumisest kuni hiljemalt 1. II 2006 näituse kuraatorile Külli Aleksandersonile, tel 5226253, e-post  aleksanderson@hot.ee. Teoste esitamise viimane tähtaeg on 1. III 2006. Välja antakse peapreemia 15 000 krooni. AS Linnaehitus toetab näituse “Linnaruum”  korraldamist Tartu Kultuurkapitali juurde asutatud nimelise allfondi kaudu.

•Kuni 27. IX on Katariina käigu vitraažikoja galeriis  Domini Canes vaadata moekunstnik Saima Priksi linaste rõivaste kollektsiooni. Kollektsiooni valmistamisel on kasutatud autori-, põime- ja pilutehnikat. Rõivaste kõrval on väljas ka fotod, et oleks selge, kuidas rõivad seljas mõjuvad.

•Alates 14. IX on Viljandis Kondase keskuses väljas Ilmar Kruusamäe näitus “Imeloom”. Kursi koolkondlane Ilmar Kruusamäe eksponeerib loomamaalide valikut. Kunstniku sürreaalseid mets- ja koduloomi võib vaadata kui inimelu vaimukat paroodiat.

•Kuni 2. X on Valga muuseumis vüleval Anu Raua vaipade näitus.  Väljas on 17 suurt rahvakunstiainelist vaipa ja mitmed vaibaeskiisid, mis raamituna mõjuvad omaette piltidena. 

 

MUUSIKA

 

•Eesti Muusikaakadeemia doktorant pianist Irina Zahharenkova (pildil), kes on olnud võidukas mitmel rahvusvahelisel konkursil, võitis 11. IX esikoha Bukaresti XVII rahvusvahelisel pianistide konkursil “Remember Enescu”.

Irina Zahharenkovale määrati lisaks esikohale ka eripreemia George Enescu sonaadi parima esituse eest. Võistlus oli neljavooruline, millest lõppvoor toimus orkestriga; Zahharenkova esitas Chopini Klaverikontserdi nr 1. II koha sai Jevgeni Izotov (Venemaa) ning III kohale tuli Adrian Aimo-Pagin (Prantsusmaa). Esikohaga kaasnes ka rahaline preemia 15 000 eurot. Irina Zahharenkova õppejõud on EMA klaveriosakonna professor Lilian Semper.

On märkimisväärne, et Irina Zahharen­kova on saavutanud kuus rahvusvahelist laureaaditiitlit vähem kui kahe aasta jooksul.

•Vanemuise teater gastroleerib 15. – 17. IX Helsingis Soome Rahvusooperis tantsulavastusega “Armastuse tango” ja ooperiga “Madame Butterfly”.

Koreograafi ja lavastaja Mai Murdmaa tantsulavastus “Armastuse tango” on inspireeritud Gabriel García Márqueze romaanist “Armastus koolera ajal” ning selles kõlab Astor Piazzolla muusika. Peaosi tantsivad Kaie Kõrb ning Vanemuise teatri noored andekad meestantsijad Andrus Laur ja Ruslan Stepanov.

Giacomo Puccini ooperi “Madama Butterfly” lavastas Vanemuises Guntis Gailitis Läti Rahvusooperist, lavastuse muusikajuht ning dirigent on Vanemuise peadirigent Hendrik Vestmann. Noort jaapanlannat Cio-Cio-Sani laulab ooperisolist Alla Popova ja Ameerika mereväelast Pinkertoni Jan Oja.

“Armastuse tango” etendus oli Soome Rahvusooperis Almi saalis eile ning “Madame Butterflyd” täna ja homme sealsamas.

Möödunud hooajal käis Vanemuine Lätis Riias lavastustega “Suveöö unenägu” ja “Romeo ja Julia” ning osales Poolas Gdanskis “La Sonnambula” kontsertettekandel. Tänavu on Vanemuisel plaanis anda külalisetendusi ka Venemaal ja Saksamaal.

•Eesti Naislaulu Seltsi korraldusel toimub 17. IX mitu üritust emeriitprofessori koorijuht Ants Söödi 70. sünnipäeva tähistamiseks. Kell 14 esitletakse EMA kammersaalis CDd “Juhatab Ants Sööt” ja raamatut “Sööt muusikasse” (autor Ene Pilliroog). Nii õpilased kui ka õpetaja juhatavad Estonia kontserdisaalis kell 18 toimuval kontserdil, kus esinevad Arsise laste kellade ansambel Aivar Mäe, ETV tütarlastekoor Aarne Saluveere, Tallinna Poistekoor Lydia Rahula ja ETV lastekoor Lii Leitmaa juhatusel.

Kontserdi teises pooles laulavad Ants Söödi juhatusel Tallinna Üliõpilassegakoori ja segakoori Olevine vilistlaskoor ning Eesti Koorijuhtide Naiskoor. Õhtu juht on Vello Rand, sündmuselt teeb ülekande Klassikaraadio.

•MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts korraldab 17. ja 18. IX Tartus Lutsu teatrimaja hoovis, Antoniuse õues (Lutsu 5) ja mängasjamuuseumis (Lutsu 8) festivali “Regiöö”.

Festivali raames toimuvad Eesti ja Läänemere maade traditsioonide õpitoad, regilaulu tänaste tõlgendajate kontserdid ja ühislaulmised. Pidustused algavad homme kell 13. “Regiöö” muusikud ja laulu eestvõtjad on Essa (Valgevene), Saucejas (Läti), Visi (Leedu), Mikk Sarv, Metsatöll, Oort, Triskele, Liinatsuraq, Saba ja Sarved, Murre jpt laulikud ja pillimehed. Kontsertide vaheajal saab Tartu Tantsuklubi eestvedamisel reinlenderit, krakovjakki, subootat jt tantse keerutada.

Kontserdipilet maksab 20/40 krooni, ent öine ühtelaulmine, õpitoad ja tantsuklubi on tasuta. Kuni 12aastastele lastele on festivaliüritused tasuta. Ajakava ja info www.tartu.ee/regioo/ või telefonil 5017775 (peakorraldaja Sulev Salm).

•21. IX kell 19 esinevad Tartu ülikooli aulas PL Muusikute Toetusfondi kontserdisarjas “Meistrite akadeemia” Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Ivari Ilja (klaver).

Sama kava võib kuulda ka 22. IX kell 19 Viljandi Jaani kirikus. Meenutuseks niipalju, et septembri alul võitis Anna-Liisa Bezrodny XII rahvusvahelisel Johannes Brahmsi nimelisel viiuldajate konkursil Pörtschachis (Austria) II koha.

•Anu Tali dirigeerib 9. – 18. IX taas Jaapanis, kontserdireis hõlmab Sapporot, Kyotot ja Hiroshimat.

Kolmes kavas kõlab Anu Tali juhatusel Tšaikovski, Rahmaninovi, Dvořáki, aga ka Tormise, Elleri ja Tubina looming. On tähelepanuväärne, et Jaapani televisioon ja raadio salvestavad Hiroshima Sümfooniaorkestriga Tubina V sümfoonia Jaapani esiettekande.

Eesti kontserdipublik kohtub Anu Tali ja Põhjamaade Sümfooniaorkestriga hooaja “Legendid” avakontserdil 29. IX Estonia kontserdisaalis, 30. IX Pärnu kontserdimajas ja 1. X Vanemuise kontserdimajas. Täpsem info www.nordicsymphony.com

•Agentuur Corelli Music avab koos Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga kontserdihooaja “Ajaloo ilu – Johann Sebastian Bach”.

Esimesed kontserdid, kus esinevad Imbi Tarum ja Anssi Mattila (Soome) klavessiinil koos ansambliga Corelli Consort, toimuvad homme kell 19 Kadrioru lossis ja ülehomme kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus.

Sarja jooksul saab kuulda Bachi loomingut erinevatele pillidele, peateostena esitatakse kevadeni kõik Bachi kontserdid ühele ja kahele klavessiinile. Sarja “Ajaloo ilu – Johann Sebastian Bach” järgmised kontserdid on 15. X Tartu ülikooli aulas ja 16. X Kadrioru lossis, solistid on siis Marju Riisikamp ja Iren Lill. Kõigest lähemalt www.corelli.ee

•Tähtpäevade kogum märkis tänavust VI Sibeliuse festivali Lahtis (8. – 11. IX): Sibelius 140, Lahti linn 100, Sibeliuse kodu Ainolas 100, uus kontserdimaja Sibeliustalo Vesijärvi kaldal sai aga viieaastaseks.

Esmakordselt saatis festivali 7. – 9. IX teadusseminar “Sibelius. Nyt”, Sibeliustalo Metsähalli oli toodud ka Ainola näitus. Seminaril esinenuist olid tuntumad professorid Eero Tarasti, David Pickett (USA) ning filmiajaloolane Peter von Bagh, samuti ajakirjanik ja Sibeliuse uurija Vesa Sirén, helilooja Uljas Pulkkis ja Sibeliuse pere kirjavahetuse uurija ning e-arhiivi komplekteerija Markku Hartikainen. Festivalikülalisi oli Jaapanist, Hiinast, Venemaalt, Suurbritanniast jm, Eesti oli esindatud viiendat korda. Markantseim külaline oli seminarilgi esinenud muusikateadlane ja -kriitik Marc Vignal Pariisist, kes tuntud ka Bachide, Haydni, Mozarti ja Beethoveni uurijana ning kelle esimene Sibeliuse monograafia ilmus 1956. Läinud aastal kirjastas Fayard aga tema 1177-leheküljelise raamatu Sibeliusest.

Festivali teema oli “Sibelius – suur sümfonist” ja kavas olnud Sibeliuse kõik sümfooniad kõlasid festivalil nüüd kolmandat korda, peategelaseks Sinfonia Lahti Osmo Vänskä juhatusel.

Üle kahe aasta antakse välja ühenduse Puu kulttuurissa ry mainekat Luonnottari preemiat (15 000 eurot). Tänavu sai selle Kuhmo festivali algataja ja juht, seal tänavu lõpetanud ja nüüdsest Londoni Soome Instituudi direktor tšellist Seppo Kimanen. Iga festival on toonud kaasa vähemalt väiksegi uudise Sibeliuse pärandist, tänavu oli selleks orkestrilaulu “Höstkväll” (op. 38 nr 1) keelpillidega versiooni maailmaesiettekanne.

Kolmandat aastat järjest oli võimalik nautida Sibeliuse klaveriloomingu uurija Folke Gräsbecki huvitavat kava (sh VIII sümfoonia visandeid klaviiris koos kommentaaridega!). Omaette publitsistlikku teaduskogumikku Sibeliusest kujutab endast ka iga-aastane mahukas festivaliraamat.

Priit Kuusk,

Lahti-Tallinn

•Täna avab Paavo Järvi oma uue hooaja Cincinnati SO peadirigendina, kus Music Hallis kõlavad Beethoveni kavas avamäng “Prometheuse loomine”, aaria “Ah! Perfido” ning IX sümfoonia (koos Cincinnati Maifestivali kooriga), solistideks Camilla Tilling, Jane Gilbert, Stanford Olsen ja Steven Powell.

Kava kordub homme ning teise Cincinnati kava järel (23. ja 24. IX) sõidab Paavo Järvi taas Euroopasse, kus juhatab kolme kontserti Müncheni Filharmoonikute ees ning seejärel koguni kümmet kontserti Dresdeni Staatskapellega.

Paavo Järvi ja Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie edukas koostöö ja menu äsjastel festivalidel pikendab nende omavahelist lepingut detsembrini 2007. Keskses repertuaaris nii uutes projektides Saksamaal kui kaugemal (Jaapanis jm) on kõik Beethoveni sümfooniad.

P. K.

•Helsingin Sanomat avaldas III Sibeliuse-nimelise dirigentide konkursi avapäeval 11. IX pikema intervjuu eelmise konkursi (2000) võitja Olari Eltsiga.

Muusikakriitik Vesa Sirén käis Olari Eltsiga vestlemas Tallinnas ning on vestlusele lisanud oma kommentaare. See on kultuurikülje mahukaim lugu koos Eltsi fotoga. Tutvustatakse Eltsi seniseid edukaid kontserdireise ja orkestreid kuni London Sinfoniettani, siit selgub ka, et “dirigentide konkurss ei tee supertäheks”, võrreldud ja meenutatud on veel eelmise kahe konkursi teiste finalistide senist saatust. Soome Raadio SO pidavat Eltsi silmas, Helsingi LO plaanitseb temaga järgmist kontserti. Loost selgub Eltsi suu läbi, et konkursivõidud tulid talle ootamatult, sest ta oli 1999. aastal otsustanud dirigeerimisest üldse loobuda ja vaid kogemata läinud Vaasa konkursile. Elts plaanitseb praegu vabakutselise karjääri, kuigi peadirigendi koha pakkumisi olevat talle teinud koguni kuus orkestrit.

P. K.

•Pühapäeval, kell 19 näeb järjekordset Nargen Opera kontsertetendust, mis valminud koostöös Eesti Draamateatriga, Haydni “Armida” (kaks etendust anti ka tänavu mais).

Tõnu Kaljuste Haydni ooperite reas on “Armida” kolmas (“Üksik saar” oktoobris 2004 ja “Elu kuu peal” tänavu veebruaris). Nimiosas on sopran Aile Asszonyi, kes praegu töötab peamiselt Hollandis, Rinaldot laulab Mati Turi, mängib Tallinna Kammerorkester.

Tõnu Kaljuste on neid lavastusi ise kommenteerinud: “Haydni õukonnaooper on hea meelelahutaja, aga ei lahusta meelt. Ka kogu õukond on etendusele väga oodatud.”

 

TEATER

 

•Eesti Nukuteater osaleb Valgevenes 12. – 17. IX Bresti rahvusvahelisel draama-, muusika-, tantsu- ja nukuteatrite festivalil “Belaja Vezha – 2005”. Festivalil mängitakse Aino Perviku lasteraamatul põhinevat lavastust “Kunksmoor”, mille dramatiseerija, lavastaja ja muusika autor Andres Dvinjaninov pälvis Eesti Autorite Ühingu preemia parima muusikalise kujunduse eest eesti teatris 2003. aastal. “Belaja Vezha” toimub kümnendat korda, mistõttu on tänavune festivaliprogramm senisest mastaapsem. Kaheksa päeva jooksul annab etendusi 48 erinevat teatrit, sealhulgas Moldovast, Inglismaalt, Kreekast, Armeeniast, Iisraelist ja Rootsist. 

 

FILM

 

•13. IX algasid eesti uue täispika mängufilmi “Kuldrannake” võtted, mis kestavad 18. X. Režissöör Jüri Sillarti käe all valmiva seiklusliku loo esilinastus on planeeritud 2006. aasta kevadesse. “Kuldrannake” jutustab loo nõukaaegse bändi kokkutulekust tänases rikka mehe villas, kus kistakse  lahti vanad haavad ja puhkevad taas vanad armastused. Eesti mehed ja  naised võtavad napsu ja kisuvad nii iseend kui teineteist alasti, sest on vaja selgeks teha, kes on kes. Filmi stsenarist on Hans Luik, operaator Mait Mäekivi, näitejuht Priit Pedajas, toimetaja Tiina Lokk, kunstnik Ann Lumiste, produtsent Kristian Taska. “Kuldrannakeses” mängivad näitlejad Hendrik Toompere jun, Ülle Lichtfeldt, Sepo Seeman, Merle Palmiste, Veikko Täär, Maria Avdjuško, Taavi Eelma, Marika Korolev ja Mait Malmsten. Mängufilmi eelarve on 7,1 miljonit krooni.

•19. IX kell 19.30 esilinastuvad kinos Sõprus “Eesti lugude” dokumentaalfilmide sarja septembri- ja oktoobrikuu filmid: Kerttu Soansi “Kahe näoga saar”, Olev Remsu “Nagu noor jumal”, Katharina Greppi “Polaarrütmid” ja Kert Grünbergi “Ma olen ju naine”. Eesti Televisiooni ja Eesti Filmi Sihtasutuse koostöös loodud “Eesti lugude” sarja tänavuse hooaja filmid jõuavad ETV ekraanile alates 27. IX.

 

KIRJANDUS

 

•Homme toimub Tartus kolmas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion. Seekord on teemaks “1840. aastate nonkonformistid? Victor Hehn (1813 – 1890) ja Friedrich Robert Faehlmann (1798 – 1850)”. Vaatluse alla võetakse XIX sajandi keskpaiga Tartu vaimuelu, keskendudes kahe Tartu literaadi, eesti päritolu Fr. R. Faehlmanni ja saksa päritolu V. Hehni tegevusele Tartu ülikoolis, Õpetatud Eesti Seltsis ja kitsamates haritlasringides. Faehlmann oli 1840. aastail kõige tuntum praktiseeriv Tartu arst ja üks populaarsemaid linnakodanikke, alates aastast 1842 kuni surmani 1850 Tartu ülikooli eesti keele lektor. Sellessamas ajaloo-keeleteaduskonnas pidas algaja õpetlane V. Hehn aastail 1846 – 1851 saksa keele lektori ametit. Kas ja kuivõrd need mehed kokku puutusid? Kuipalju ja millistes ringkondades suhtlesid üleüldse omavahel eri päritolu balti literaadid? Neile ja teistele balti mitmekeelset vaimuelu lahkavatele küsimustele otsitakse sümpoosionil vastust.

Sümpoosion algab kell 10 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1). Esinevad eesti, läti ja saksa teadlased. Töökeeleks on saksa keel.

Ürituse korraldavad Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Goethe-Selts  riikliku programmi “Eesti keel ja rahvuslik mälu” toel ning Tartu Saksa Kultuuri Instituudi kaasabil.

•Algab luulevõistlus “Kuldne  kaseleht  2005”. Ootame  kõigilt luulehuvilistelt mis tahes teemadel võistlusluuletusi (soovitavalt 5-6) kuni 15. X aadressil: “Luulevõistlus”, Salme tn 12, Tallinn 10413 või e-posti aadressil ingvarl@hot.ee.

Võib esineda  varjunime all, kuid meile palume teatada ka oma õige nime, aadressi (soovitavalt ka Interneti-aadressi), telefoni, vanuse, õpilastel kooli ja klassi või kursuse, täiskasvanuil elukutse.

Kõigi vähemalt II vooru jõudnutega võtame ühendust, võistlusluuletuste paremiku avaldame koos autorite fotodega  luulekogumikuna. Võistluse piduliku lõpetamise, laureaatide valimise ja auhindamise teeme  avaliku luuleüritusena Paide Vallitorni viimasel korrusel 13. XI  kell 15.

Lähemat infot nii Luuleklubide Liidu kui võistluse kohta leiate meie koduleheküljelt www. hot.ee/ingvarl. Meie kevadise võistluse “Luulekevad 2005” võitjaiks tulid Martin Leis, Tulilill ja Heinz Jaagus.

Eesti  Luuleklubide Liit

 

VARIA

 

•20. IX saab Briti Nõukogus avatud uste päevade raames testida tasuta oma inglise keele taset elektroonilise Oxfordi kiirtestiga. Avatud uste päevadel 16. – 24. IX toimuvad Briti Nõukogus haridus- ja kultuuriüritused ning raamatukogu liikmeks saab soodushinnaga.

Kahel reedel, 16. ja 23. IX, ootame külla inglise keele õpetajaid. Seminaridel räägitakse õpetajatele õppetööks mõeldud Interneti-materjalidest ning luule ja ilukirjanduse kasutamisest keeleõppes.

20. IX on pühendatud inglise keele õppijaile. Tasuta inglise keele testile lisaks saavad huvilised teavet IELTSi ja teiste rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite kohta, mida nõutakse ingliskeelsesse keskkonda õppima või tööle minejatelt.

Kunstiteadlane Anneli Porri tutvustab kolmapäeval (21. IX) kunstnik Tracey Eminist valminud portreefilmi ning teisi Briti Nõukogu raamatukogus leiduvaid Briti kaasaegset kunsti käsitlevaid dokumentaalfilme.

22. IX on haridusinfopäevale oodatud need, kel soov Suurbritanniasse õppima minna. Briti Nõukogu hariduskonsultant Ursula Roosmaa annab nõu ülikoolide ja kursuste valimise, sisseastumisnõuete, õppemaksude ja stipendiumide kohta. “Viimasel ajal on huvi Suurbritanniasse õppima minemise vastu plahvatuslikult kasvanud, sest õppemaksud Briti ülikoolides alanesid pärast ELiga liitumist Eesti tudengitele mitu  korda,” ütles Roosmaa.

Avatud uste nädalal tutvustavad raamatukoguhoidjad huvilistele Briti Nõukogu ilukirjanduse, muusika, filmide, ajalehtede-ajakirjade, andmebaaside, teatmeteoste ning inglise keele õppekomplektide kogu. Nädala jooksul Briti Nõukogu raamatukoguga liitunud saavad liikmekaardi soodushinnaga. Tavapärase 300 krooni asemel maksavad lugeja, muusika- ja filmikaart siis kokku 250 krooni. Briti Nõukogu on avatud teisipäevast reedeni kella 12 – 18 ning laupäeviti kella 10 – 15.

Tallinna Kunstihoones on kuni 18. IX avatud Briti kaasaegset abstraktsionismi tutvustav näitus “Supernoova”, Matsalu filmifestivalil esilinastub aga 23. IX Suurbritannia ja Prantsusmaa koostöös valminud loodusfilm “Täiuslik korallrahu”. Publikul on võimalik kohtuda autorite Anita ja Guy Chaumette’ga. Elujõulised korallrahud on taandumas haiguste ja purustuste ees. Nendest märkidest häirituna võtsid kaks merebioloogi, kes on oma filmide režissöörid, produtsendid ja ka allveeoperaatorid, ette missiooni: leida täiuslik korallrahu, uurida ja filmida seda ning näidata maailmale enne, kui on liiga hilja..

•12. IX  avati Saaremaa muuseumis uus püsiekspositsioon, mis käsitleb Saaremaa ajalugu aastatel 1939 – 1949.  Peeti ka juubelikonverents, mille käigus esitleti Saaremaa muuseumi VII kaheaastaraamatut.  12. IX möödus 140 aastat päevast, mil Vene tsaarivõimude poolt kinnitati Saaremaa Uurimise Seltsi põhikiri. Samal, 1865. aastal pani selts aluse ka Saaremaa muuseumi kogudele. Uues ekspositsiooniosas, mis on pärast 12aastast vaheaega jätkuks aastail 1985, 1987 ja 1993 avatud püsiväljapanekutele, käsitletakse poliitiliselt ülitundlikku perioodi Konstantin Pätsi viimasest kübaralehvitusest saarlastele 22. VIII 1939 kuni esimeste kolhooside asutamise ja sõjajärgse massküüditamiseni 1949. aastal.

 

TEADUS

 

•12. IX toimus Küberneetika Majas Mustamäel Nikolai Alumäe akadeemiline sessioon. Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusliku Mehaanika Komitee märkisid akadeemilise sessiooniga silmapaistva Eesti teadlase akadeemik Nikolai Alumäe panust Eesti teaduse arengusse tema 90. sünniaastapäeval.

Sessiooni avasõnad ütles Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonna juhataja akadeemik Rein Küttner. Eesti TA juhatuse poolt asutatud Nikolai Alumäe nimelise esimese medali andis autasustatule üle akadeemia president Richard Villems. Selle sai silmapaistvate saavutuste eest mehaanika valdkonnas TA asepresident Jüri Engelbrecht. Seejärel kuulati ära Jüri Engelbrechti akadeemiline loeng “Keerukus, terviklus ja füüsika”.

Nii J. Engelbrechti kui ka järgmine, akadeemik Karl Rebase loeng “Foononvabadest joontest ühe kvantobjekti füüsikani” 16. XI, toimuvad ÜRO poolt 2005. aasta – rahvusvaheliseks füüsika aastaks kuulutatud ürituste raamides.

Villi Ehatamm

EESTI RAHVUSKULTUURI FOND

•Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond alustab 2006. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimise. Stipendiume ja toetusi jaotatakse üldfondist ja 85st Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nimelisest allfondist.

Taotluste vastuvõtt lõpeb 15. X 2005 kell 16. Informatsiooni jaotamise tingimuste kohta ning taotluse esitamiseks vajaliku ankeedi saate Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleheküljelt www.erkf.ee ja kontorist aadressil A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150 Tallinn, tel 601 3428, vastuvõtt tööpäeviti 10 – 16.

Esimest korda osalevad sel aastal järgmised nimelised allfondid (jaotamisele tulevad summad on esialgsed, st auditeerimata majandusaasta tulemuste põhjal):

Aleksander Raadi fond

Asutatud 2004. aastal Lily Kocinsi poolt oma isa mälestuseks eesmärgiga toetada Orissaare gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Valjala vallast pärit noored. Jaotatakse tuleb 9 900 krooni. Halduskogu nimetab Orissaare gümnaasium.

Doktor Väino Tuppitsa mälestusfond

Asutatud 2001. aastal perekond Tuppitsa poolt eesmärgiga toetada Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi organiseerimisel ja meditsiinikaadri ettevalmistamisel. Jaotatakse  7300 krooni. Halduskogu nimetab annetaja.

Inna ja Olev Mathieseni fond

Asutatud 2003. aastal Inna ja Olev Mathieseni poolt eesmärgiga toetada Eesti lähiajaloo uurimist.

Inna ja Olev Mathieseni fondi stipendiumi eesmärgiks on stimuleerida Eesti XX sajandi ajaloo uurimist, erilise rõhuasetusega nõukogude okupatsiooniajastule ja sellega seoses tekkinud vastupanuliikumisele nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Teised prioriteetsed teemad on Eesti riigi reaalne ülesehitamine 1920. aastatel ning Eesti iseseisvuse kadumisele viinud sündmused.

Inna ja Olev Mathieseni fondi stipendium eraldatakse kord kahe aasta jooksul ühele või mitmele ajaloolasele kas konkreetse teema uurimiseks või selle raames mõne spetsiifilise probleemi lahendamiseks.

Õigus stipendiume taotleda on kõigil ajaloolastel, hoolimata nende teaduslikust kvalifikatsioonist. Seevastu kehtib stipendiumi saamise eeldusena tingimus, et toetust leidev töö peab vastama teaduslikele nõuetele, s.t. töö tulemus peab olema sellise kvaliteediga, mis võimaldab selle avaldamist refereeritavas spetsiaalajakirjas või monograafiana näiteks teadusliku kraadi saavutamise eesmärgil. Jaotatakse 13 700 krooni.

Taotlused esitatakse läbivaatamiseks annetajate poolt nimetatud ekspertidele.

Kebina talu naispere fond

Asutatud 2004. aasta Lily Kocinsi poolt oma kodutalu ja perekonna mälestuseks eesmärgiga toetada Lihula gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Hanila vallast pärit noored. Jaotatakse 9900 krooni.

Halduskogu nimetab Lihula gümnaasium.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming