TEOD: Eesti Instituut

Kaarel Tarand

Eesti Instituut avas eelmisel nädalal uue sisu ja vormiga infoportaali www.kultuur.info. Mida see sisaldab ja mil moel inforuumi rikastab? Mart Meri, Eesti Instituudi juhataja: Korrastamata inforuum võib kergesti muutuda iseenese vastandiks, kus info pigem lämbub kui teenib eesmärki. Me Eesti Instituudis oleme sihiks võtnud inforuumi kultuuriosa korrastamise. Praegu räägin eelkõige meie  infoportaali kalendrist. Eesti kultuurielu on tohutult sündmusrohke, ent laiemasse inforuumi jõuab vaid murdosa. Kultuur.info üks eripära teiste samalaadsete kalendrite taustal ongi see, et ühtviisi kajastatakse nii üle-eestilisi kui ka väikesi ning kohalikke sündmusi, mis jäävad suurürituste võimsate reklaamikampaaniate varju. Kalender hõlmab kõiki kultuurivaldkondi: muusikat, teatrit, kujutavat kunsti, filmi ja fotot, tantsu,  pärimuskultuuri, kirjanduselu, lisaks teavet asjakohaste loengute, kursuste, õpitubade kohta. Kirjas on nii tasuta kui pääsmega üritused, eraldi on välja toodud lastele mõeldud üritused jne. Et kultuur.info ei taotle tulu, on see vaba reklaamipainest ja sündmusinfo edastajaid koheldakse võrdselt. Saabunud infot korrastavad meie professionaalsed toimetajad. Uudiste kiire ja pideva juurdevoolu tagab  püsiv koostöö paljude kultuurikorraldajate ja -asutuste ning omavalitsustega üle Eesti. Me eelistame muidugi ehedat kultuuri glamuurile ja kommertsile, pigem väikseid põnevaid tegijaid suurtele, kes jaksavad ise oma häält kuuldavaks teha.   

Lisaks on eraldi välja arendatud Euroopa kultuuripealinna kalender. Miks seda on vaja dubleerida – või ongi instituut põhiline „välisturgudel” kultuuripealinna info levitaja?

Ei olegi dubleerimist. Lihtsalt arendasime oma infotehnoloogiliselt aluselt välja lisaversiooni,  mis vastab kultuuripealinna vajadustele, ja nüüd on see programm leitav nii nende aadressilt www.tallinn2011.ee/ kalender kui ka meie kultuurikalendrist http://www.kultuur.info Aga „välisturud” on tõepoolest Eesti Instituudi põhikirjaline eesmärk ja seetõttu laiendame jätkuvalt oma kultuuriportaali võõrkeelset osa. Kalendris on pidevalt teavet umbes 1200 saabuva kultuuriürituse kohta  ja praegu suudame vaid viiendiku ümber panna inglise keelde aadressil www.culture. ee. See pole kaugeltki piisav. Meie infoportaali eripäraks on ka väljaspool Eestit toimuvate eesti kultuuri tutvustavate ürituste registreerimine. Vähemalt olulisemad neist sadadest katsume oma kalendrisse kinni püüda. „Välisturud” meie jaoks on otseses seoses Eestisse suubuva kultuuriturismiga ja osavale turismiarendajale nii siin kui väljas  võiks meie infoportaal olla hea tööriist kultuuriturismi elavdamisel. Ent edaspidi soovime edendada erikeelsete inforuumide omavahelist lävimist ka Eestis endas. Kui palju me teame siin tegutsevatest kümnetest rahvuskultuuriseltsidest? Väga vähe! Muidugi on nende seltside tegevus sageli kogukonnakeskne, suunatud omaenese identiteedi tugevdamisele, aga igatahes kutsume seltse üles nähtavamalt  osalema kogu Eesti kultuurielus. Ja vastupidi ka: vähemalt kultuuripealinna sündmusinfo on peagi kättesaadav ka vene keeles.     

Teine osa infoportaalist on Eesti kultuuri teejuht. Mida see sisaldab ja kui täiuslik infokogu see juba on?

Eesti kultuuri teejuht on värav Eesti kultuurimaastikule – organisatsioone ja veebiressursse tutvustav eesti- ja ingliskeelne kataloog. See sisaldab olulisemate kultuuriasutuste nimestikku koos lühitutvustusega, samuti ülevaatlikke tekste ja dokumente Eesti kultuuripoliitika ja kultuurivaldkondade toimimispõhimõtete kohta. Neid lisame pidevalt, nii nagu need valmivad. Teejuht  on kavandatud eelkõige töövahendina kultuurikorraldajatele nii Eestis kui väljaspool, kuid on kindlasti huvitav lugemine ka lihtsalt kultuurihuvilisele publikule.       

Lisaks kultuuri-teejuhile ja -kalendrile arendab instituut ka lehte www.estonica. org. Kuidas see Eestit iseloomustava entsüklopeedilise teabe üldpilti paigutub ja mis väärtused sunniksid seda eelistama kõigile muudele allikatele?

Võrguentsüklopeedia Estonica toimib eestija ingliskeelsena oma kümmekond aastat. Selle aja jooksul on loodud ülevaatlik tekstikogu  Eesti ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, loodusest, haridusest, teadusest, riiklikust korraldusest ja majandusest ning nende valdkondade vahelistest seostest. Estonicaga püüame anda laiemat pilti Eestist kui kultuuriruumist, keskendudes pigem ajatumale kui operatiivsele teabele. Nüüd oleme haridusministeeriumi toel uuendanud Estonica tehnilise platvormi ja kujunduse ning täiendanud sisu üsnagi ulatusliku ülevaatega  Eesti XX sajandi ajaloost. Uuendusena on see kättesaadav ka vene keeles – ikka ja jälle eesmärgiga, et usaldusväärne info Eesti kohta leviks ka vastuolulises venekeelses inforuumis. Estonica uusversioon avaneb lähiajal, ent selle täiendamine jätkub meie paraku nappidest võimalustest sõltuvalt. Koostöös kultuuriministeeriumi ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutusega Meie Inimesed oleme asunud looma Estonica venekeelset  täisversiooni. Ega Estonical ühtegi tõsiseltvõetavat konkurenti peale Wikipedia polegi. Estonica kaastöölisteks on oma ala asjatundjad ja selle kogumahuks on umbes 800 standardlehekülge. Wikipedia kasutab allikana Estonicat, mitte vastupidi. Estonica kasutamisel peab arvestama, et tegemist ei ole mingi kähkukaga, see eeldab süvenemist ja sihipärasemat huvi või vähemalt uudishimu Eesti  vastu. Tagasiside väliskasutajailt õnneks näitab, et selliseid huvilisi leiab üle maailma Fääri saartelt Senegalini.

Küsinud Kaarel Tarand

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming