Margareta Fuks 4. VI 1921 ? 4. VIII 2005

 

On lahkunud akvarellist ja paljude lasteraamatute illustraator Margareta Fuks.

Peterburis oskustöölise perekonnas sündinud Margareta Fuks jõudis Eestisse oma sünniaastal 1921. Ta lõpetas Tallinnas 1935. aastal vene algkooli ning asus edasi õppima Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal. 1940 ? 41 õppis ta Tallinnas Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis ning sõja-aastail 1942 ? 43 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, pidades oma õpetajateks eeskätt Natalie Meid ja Erik Haamerit. M. Fuks on töötanud kunstnikuna Sindi tekstiilivabrikus ning Tallinnas A. Mõtuse ateljees. Aastail 1944 ? 83 töötas ta kunstnikuna kunstikombinaadi Ars kujundustööde ateljees. Eesti kunstiavalikkus on tundnud Margareta Fuksi kui viljakat lasteraamatute illustraatorit ja plakatikunstnikku.

Tänaseks on saanud hinnatud bibliofiilseks harulduseks 1940. aastate II poole Margareta Fuksi illustreeritud lasteraamatud. Mitmed vihikud August Jakobsoni rahvajuttude kogumikust ?Ööbik ja vaskuss? anti välja aastail 1946 ? 1947, samasse perioodi jäävad R. Rohu ?Jäneste pulmad?, E. Kuusi ?Jänesepoeg, kes luuletas?, E. Särgava ?Ennemuistsed jutud reinuvader rebasest?, J. Kallaku mesilaste elu tutvustav ?Summ-summ?, I. Truupõllu ?Rohelise päikese maa? ja mitmed teised meie lasteraamatute meeldejäävasse paremikku kuuluvad teosed, ka Elo Tuglase tõlgitud V. Durovi ?Minu loomad?. Kõik need ja ka hilisemad Margareta Fuksi kujundatud ning illustreeritud lasteraamatud on tänaseni paljudele armsad oma lastepärases rõõmsameelses vaimsuses ning teevad südame soojaks mitme generatsiooni lugejatel. Ka 1996. aastal Stockholmis välja antud rootsikeelne eesti muinasjuttude kogumik ?Lilla Linda och häxan Hulda. Trollespoet? mõjub tema illustreerituna kaasakiskuva ja tänapäevasena. Margareta Fuks on illustreerinud ka arvukalt õpikuid, töövihikuid ja eesti keele õpikuid vene koolidele 1960. ? 70. aastail, algkooli aabitsad (1983 ja 1985) jt. Ta on viljelnud 1960. aastail silmapaistvalt plakatikunsti, tema dünaamilises liikumises kujutatud rahvatantsijatega laulupeoplakatid tõusid 1960. aastate eesti plakatikunstis esile oma rõõmsameelsusega.

1960. aastail pühendus M. Fuks ka monumentaalloomingule. Ta on Tallinna Kalevi spordihalli esifassaadil oleva sgrafiitotehnikas pannoo autor (1962, koos V. Lember-Bogatkinaga) ning loonud Mustamäe Ehitajate tee paneelmajadele kosmoseteemalisi külgseinakaunistusi.

Akvarellistina on Margareta Fuks teinud arvukalt laste portreid, maalinud sadama- ja linnavaateid ning lillemaale. Tõelise üllatusena osales ta käesoleval aastal Anders Härmi Kunstihoone kuraatoriprojektis ?Maalimine keelatud?, kus John Smithi suureformaadiline maal oli loodud Margareta Fuksi omaaegse kavandi põhjal.

Kolleegid mäletavad Fuksit erakordselt elurõõmsa energilise kaaslasena, kelle huvide ring oli väga lai, kes oli enamasti naerusuine, suurepärane ema ning kütkestav vestleja.

Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maali­kunstnike Liit, Eesti Akvarellistide Ühendus, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht