Maakonnauudised

K.K.; T.S.; R.S.; O.P.; E.M.; T.V.; A.A.; T.VAARAO; E.L.;

Raplamaa 5. ? 25. VII toimus Kohilas Tohisoo mõisas IV rahvusvaheline suurevormilise keraamika sümpoosion. Osalesid keraamikud ja skulptorid Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Soomest, Jaapanist ja Taivanilt. Kõiki neid ühendas sügav huvi puupõletuse maagilise protsessi vastu. Kohila anagama-tüüpi keraamikaahi, ainulaadne Baltimaades, on eriti sobiv oma teadmiste täiendamiseks.

Puutuha, soola ja nisukliidega keraamika pinnale tekitatud varjundid ja efektid innustasid üha uutele loomingulistele katsetustele. Osa kunstnikke avastas traditsioonilise puupõletuse võlu, osa kasutas uuenduslikke võtteid nagu skulptuuride valmistamine liimiga segatud puutuhast.

Kolm nädalat kestnud sümpoosioni ajal toimus kolm põletust, tulemused pandi välja külastuspäeval 24. VII. Huvilised, kes seekord Tohisoole ei jõudnud, saavad külastada keraamikasümpoosionide ülevaatenäitust Rotermanni soolalaos 2005. aasta juulis.

Järvamaa

1. VII avati Järvamaa muuseumis näitus ?Kruus kui meene?. Kruus on meie igapäevases elus tavaline ese. Kui selles näha meenet ehk varasema kõnepruugi järgi suveniiri, muutub väärtushinnang kohe. Tõuke teha selline näitus andis kindlasti see, et meil on Eestis ja Paideski inimesi, kel kruuside kogumine hobiks saanud. Eestis on aga ka mitmeid ettevõtteid, kes selletaoliste meenete valmimise eest hoolitsevad. Paraku on Järvamaa teemal üsna vähe meenekruuse tehtud. Näitusel on väljas toodangut neilt, kes turismimessidel end reklaaminud: Raplamaalt Mõisakeraamika, Sauelt Elves, Siimusti keraamika Jõgevamaalt ja portselanimaali harrastajate selts Lüster Pärnust. Samuti on näitusel laulupidudega seotud meenekruuse.

 

10. VII oli Järvamaa muuseumis portselanimaali õppepäev. Asjatundjad Lüstrist nagu Mai Kolossova jt. õpetasid, kuidas kodustes tingimustes ja päris kerge vaevaga ühe kauni meenekruusi saab valmistada.

 

Saaremaa

30. VI ? 1. VIII oli Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis klaasikunstnik Eino Mäelti isiknäitus ?Sügavad kõrgused?.

30. VI ? 1. VIII olid Kuressaare linnuse kirdetiiva 1. ja 2. näitusesaalis eksponeeritud Markus Kasemaa (1972) maalid.

 

9. ja 10. VII korraldas Saaremaa muuseum juba neljandat korda Kuressaare linnuse kui Eesti ühe olulisema ajaloolise huviväärsuse laiemaks teadvustamiseks Kuressaare lossi päeva. Tegu on ajaloost inspireeritud ürituste sarjaga, kus positiivseid elamusi püütakse anda igas vanuses ja üsnagi erinevate huvidega osavõtjaile-külastajaile. Toimusid kontserdid, teatraliseeritud ekskursioonid, käsitöölaat, ratsavõistlused ja üht-teist muudki. Südaööl paukus kahur ning tehti tulevärki. Ainsa korrana aastas oli huvilistel võimalik eelmüügist ostetud üksikpääsmetega osaleda piiskopi pidusöögil linnuses.

 

9. VII ? 1. VIII oli Kuressaare linnuse kaitsetorni 4. korruse näitusesaalis näitus ?Piltene saadikud Kuressaares?. Kuressaare lossi päeva eel üles seatud väljapanekust endast on olulisem sellega kaasnev sõnum: tegu on noorte Piltene linnakodanike joonistustega paigast, kus hertsog Magnus andis 1563. aastal Kuressaarele linnaõigused.

Kahekümnest joonistusest koosnev näitus seati kokku Piltene evangeelse luteriusu koguduse eestvõttel. Tööde autoriteks on 9 ? 17aastased kooliõpilased, kes käivad koos 2003. aastal avatud laste ja noorte päevakeskuses.

 

7. VI ? 1. VIII oli Kuressaare linnuse kaitsetorni 6. korrusel võimalik tutvuda Läti keraamikute Ingrida Þagata ja Ivars Grasise tööde näitusega.

Väljapaneku autorid on sündinud 1965. aastal ning elatavad end Lätis sügavate traditsioonidega musta keraamika tootmisest. Neile kuulub Cepli töökoda Limbaþi rajooni Skulte vallas. Kunstnikud on oma töödega esinenud mitmetel näitustel Lätis, Ingrida Þagata lisaks veel ka Ukrainas, Rootsis ning Jaapanis. Mõlemad on end agaralt täiendanud mitmesugustel ettevõtmistel nii kodumaal Lätis kui ka Ukrainas, USAs, Rootsis ning Jaapanis. Side Saaremaaga tekkis käesoleva väljapaneku autoreil möödunud aastal Kuressaare lossi päeva käsitöölaadal, kuhu jõuti Limbaþi muuseumi toel ja vahetalitusel.

 

5. VII ? 1. VIII olid Kuressaare linnuse kaitsetorni 5. korrusel eksponeeritud Kaire Nurga viis maali ja installatsioon ?Puu?. Tegemist oli väljapanekuga, mille kujunemisesse sai iga külastaja oma panuse anda värvilisest paberist sooviõie meisterdamisega. Kunstniku ideest lähtuvalt täitus ruumi keskmes ?kasvav? puu vaatajate poolt lillekestele kirjutatud ideedega. ?Igaüks peaks mõtlema, et kui ta oleks maailma valitseja või kõik maailmas oleks tema päralt, mida ta siis tahaks,? ütles Nurk ajalehele Meie Maa. Nurga sõnul oli tegu eksperimendiga: kui paljud külastajad võtavad aega oma mõtteid paberile panna ja mida nad soovivad? Linnusetorni ruum jäi kunstnikule silma mullusuvisel külaskäigul Saaremaale ja tal tekkis idee seal oma tööd üles seada.

 

21. VII ? 4. VIII oli Kuressaare linnuse peakorruse kunagises piiskopi eluruumis väljas näitus ?120 aastat Gonzago von Szeliga-Mierzeyewski sünnist?. See oli tähtpäevanäitus omaaegse tuntud arsti ja Kuressaare kuurordi edendaja meenutuseks. Gonzago Georg Alexander von Szeliga-Mierzeyewski omandas arsti kutse Varssavi ja Moskva ülikoolis ning doktorikraadi 1915. aastal. 1923. aastal jätkas ta isalt päritud Roomassaare mudaravila juhatajana kuni Venemaale küüditamiseni 1941. aastal. Pärast sõda töötas Gonzago von Szeliga-Mierzeyewski arstina Kuressaares ja Haapsalus. Arstikutse on perekonnas traditsiooniks jäänud tänaseni.

Näitusel oli välja pandud valik fotosid, mõningaid isiklikke esemeid ja koopiaid dokumentidest, mis andsid külastajaile ettekujutuse ühest silmapaistvamast Kuressaares tegutsenud meedikust. Iidses piiskopilinnuses üles seatud väljapaneku avamise järel leidis 22. ? 24. VII kunagisel Roomassaare mudaravila krundil aset Gonzago von Szeliga-Mierzeyewski sünniaastapäevale pühendatud alternatiivravi mess.

 

22. VII esitleti Kuressaare linnuses Caesar Kaljo (1897 ? 1969) mälestusi ?Kolm retke Põhja-Jäämerel ja talvitumine Jamali poolsaarel aastail 1918 ? 1921?. Põhiliselt muusikategelase, maalermeistri ja muuseumitöötajana tuntud C. Kaljo sattus polaaruurijaks I maailmasõja keerises. Laevade Taimõr ja Bednota signalistina võttis ta osa silmapaistva vene polaaruurija Boriss Vilkitski juhitud kahest ekspeditsioonist ning töötas 13 kuud Jamali poolsaarel meteoroloogi-vaatlejana. Tema mälestused on ehe dokument polaarmeremehe igapäevaelust, Põhjala karmist loodusest, kohtumistest kohalike elanikega. Lisaväärtuseks on Kaljo enda tehtud fotod: ta oli ka ekspeditsiooni ametlik fotograaf. Autor on värvikalt kirjeldanud pärismaalaste kombeid, meenutanud kokkusaamisi kuulsa Norra polaaruurija Amundseniga, kelle laeva Maud nad oma esimesel ekspeditsioonil jääst vabastada aitasid.

 

 

Valgamaa

5. VI toimus Valgamaa keskstaadionil Valgamaa tantsupidu. Peol osales 50 rahvatantsurühma 739 tantsijaga ja 10 võimlemisrühma 128 võimlejaga

 

31. VI oli laulupeo tuli Valgamaal. Tuleteekonda oli tulnud jälgima hulk Sangaste ja Tõlliste valla elanikke. Õhtul toimus RAMi kontsert Valgas.

 

1. ? 4. VII peeti Taulide Torupillitalus torupillikoja kokkutulek, mille korraldas Ants Taul. Peale Eesti torupillimängijate oli osalejaid veel Rootsist ja Saksamaalt. Õpitubades osalesid algajate ja edasijõudnute grupid, tegeldi käsitööga ja käidi Vooru Linnamäel. Kokkutulek lõpetati kontserdiga Riidaja Gerdruta kabel-kirikus.

 

8. VII toimus Valga Jaani kirikus Ladegasti oreli taasavamise pidulik kontsert. Mängisid kiriku organist Jüri Goltsov, kaastegevad olid saksofonistid Tauri ja Tanel Soovares.

 

23. ? 25. VII toimusid Pühajärve VII puhkpillipäevad. Peakorraldaja ja kunstiline juht oli Pühajärve orkestri dirigent Arno Anton, osales kümme kollektiivi ja ansambel Linnutaja. Kontserte anti Pühajärvel, Otepääl, Hellenurmes ja Valgas.

 

Juulikuus oli igal laupäeval orelipooltund Valga Jaani kirikus, Valga kultuuri- ja huvialakeskuse ees aga kolmapäeviti tantsupooltund.

 

Läänemaa

17. VII avati Lihula muuseumis uus näitus ?35 aastat arheoloogilisi kaevamisi Läänemaal?. Esijoones on näitus pühendatud väljakaevajatele, neile, kelle aastatepikkuse tööga hangiti teadusele rohkelt uurimismaterjali. Nende tegevus ja igapäevaelu kaevamistel kajastub fotodel, plakatitel ja muude huvitavate esemete vahendusel. Näitus liidetakse Lihula muuseumi püsiekspositsiooniga.

 

31. VII esitles Läänemaa muuseum raamatut ?Saare-Lääne piiskopkond?. Kogumik on välja antud eesti ja saksa keeles. Lääne-Eesti keskaega käsitlevate ajalooartiklite autorid on Tiina Kala, Aldur Vunk, Tõnis Lukas, Juhan Kreem, Mati Mandel ja Inna Põltsam. Illustreeriva materjalina on lisatud üle 50 endise piiskopkonna alal paikneva muinsusobjekti värvilise foto.

Tartumaa

Suvel oli Eesti Rahva Muuseumis avatud näitus ?Kile kotti!?. Näitusel olid väljas Tartu Plastmasstoodete Katsetehase 1980. aastatel toodetud kilekotid. Kilekottide abil saab heita pilgu nõukogude ühiskonna 1980. aastatesse, sest kilekottidel peegeldub nii inimeste argielu kui ühiskondlikud väärtused. Näituse kureerisid Anu Järs ja Kristi Kaljumägi. Tartu Plastmasstoodete Katsetehase kilekotid olid 1980. aastatel väga populaarsed nii Eestis kui ka väljaspool Eesti piire. Kilekott oli sageli rohkem aksessuaar kui praktiline kandevahend. 1980. aastatel muutus õpilaste seas popiks kilekotiga koolis käia, kilekott võis asendada käekotti klassiõhtul või linna peal käies, kilekotte eelistati poekotina võrgust või tekstiilist koti asemel. Ideoloogiast läbi imbunud nõukogude ühiskonnas oli ka kilekott ideoloogiliste sõnumite edastamise vahend. Näitusel võib näha nii tollastele inimestele äratundmisrõõmu pakkuvaid suure tiraaþiga kilekotte kui ka neid, mis tsensuurist läbi ei läinud ja kasutusse ei jõudnudki.

 

30. VI avati Tartu mänguasjamuuseumis filmitriloogia ?Sõrmuste isand? tegelaste nukkude näitus ?Üks Sõrmus juhib neid…?. Näitusel välja pandud 15 nukku on valmistanud nukukunstnik Eva Kõiv. Voolimismassist modelleeritud peade ja jäsemete, vesivärvidega maalitud nägude ning kuni imepisikeste detailideni viimistletud rõivastega nukud on saanud filmi peategelastest, alates kääbikutest ja lõpetades Gollumiga.

Eva Kõiv töötab Vanemuises kostümeerijana ning on nukke hobi korras valmistanud juba 1997. aastast, keskendudes peamiselt filmi- ja teatrikunstist inspireeritud portreenukkude tegemisele (filmi ?Farinelli? nimitegelane, Marko Matvere Linnateatri ?Kolmes musketäris? jt.). Mitmed tema valmistatud kunstnikunukud on mänguasjamuuseumi püsiekspositsioonis. Näitus on lahti kuni 19. IX.

 

6. VII avati Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel näitus ?Heinaaeg?, kus tehtud tagasivaade heinatöödele ja -riistadele läbi aastasadade. Muude töödega võrreldes on heinategemisel kasutatud palju kauem nii ürgseid töövõtteid kui ka riistu. Eestimaa mõisapõldudele ilmusid esimesed heinaniidukid XIX sajandi teisel poolel. Tehnika jõudis küll sajandi lõpuks ka taludesse, kuid kodumaine tööstus hakkas loorehasid ja hobuniidukeid tootma alles 1930. aastatel. Nõukogudeaegseis majandeis kestis heinategu suuresti muistsel moel kuni 1960. aastate lõpuni. Näituse on koostanud Ellen Pärn ja Lilia Leiman, kujundanud Irene Sepping.

 

Harjumaa

Juba kolmandat suve peetakse Pirita jõe muusikafestivali. 4. VI esines Jüri kirikus Arsise lasteansambel. 23. VII kõlasid Kose kirikus eesti vaimulikud rahvaviisid ja neegrispirituaalid, esitajateks Mareks Lobe, Taavo Remmel ja Tiit Kalluste. 12. VIII toimus ansambli Voces Musicales kontsert Jõelähtme kirikus. Järgmine kontsert on 20. VIII Kose kirikus. Kontserdid on tasuta.

 

17. ? 18. VII toimus Tabasalus traditsiooniline jazzifestival.

 

Põlvamaa

4. VI toimus peeti Räpinas Sillapää lossi ees ansambli Lõkõriq uue plaadi esitluskontsert.

 

22. ? 27. VII peeti Räpinas ja lähiümbruses VI Räpina päevad rohkete üritustega kõige erinevamale maitsele.

 

14., 15., 16., ja 18. VII esitati Räpinas Sillapää lossi juures Aapo Ilvese vabaõhunäitemängu ?Sillapää Ossi kronika?. Tüki on lavastanud Raivo Adlas Vanemuise teatrist, mängis Räpina Rahvanäitlejate Seltsing. Selle näitemänguga ehitas ennast rõngaks (või uroboroseks) kokku Aapo Ilvese nn. Räpina triloogia, mille esimesed osad olid ?Ööpik Wõhandu kaldalt? (2002) ja ?Wõõbsu palas!?(2003).

 

Lääne- Virumaa

12. VII avati Palmse mõisa veinikelder, mis on ehitatud mõisa härrastemaja keldrisse. Lisaks on seal jahisaal, suitsetamise tuba ja mõisaaegne köök. Ruumid on kujundanud kunstnik Kalju Kivi ja esimese veinivaliku tegi veinikaupmees Kalev Vapper. Palmse mõisa härrastemaja kelder oli kaks aastat tagasi halvas seisukorras. Trepid lasid vett läbi ja kelder oli niiskunud ja ruumid halvas seisukorras. Avariilise seisundi kõrvaldamine oli kaheaastaseks saanud sihtasutuse Virumaa Muuseumid esimesi töid. Tänaseks on kelder tõeline vaatamisväärsuseks ja augusti esimesel poolel avatakse veel üks tuba, kuhu asub elama Palmse vaim.

 

Enne jaani avati RMK Sagadi metsamuuseumis hunditeemaline näitus ?Vana Hall?. Milline hunt välja näeb, kus elab, keda sööb, milline on huntide arvukus meil ja mujal, kuidas on hunte kütitud, mis on hundivõllas, millal oli hundinuhtlus, mille vastu aitab hundiliha söömine, kuidas libahundiks muutuda? Neile ja paljudele teistele hallivatimehega seotud küsimustele võis sellel näitusel vastuse saada.

 

Ida-Virumaa

10. VII esietendus Narvas kultuurimaja Rugodiv territooriumil teatri Ilmarine lavastus ?Pikk päev?. Seejärel mängis teater Tuuleveski Jõhvist ?Maðakest ja karu?, 11. VII andis lasteteater Trumm etenduse ?Kakukesega? ja Tuuleveski teater esitas ?Mäevaimude legendi?.

 

Jõgevamaa

18. VII toimus Põltsamaa kultuurikeskuses Hollandi puhkpilliorkestri kontsert. 31. VII toimus samas vööpäev.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming