Maakonnauudised

ÜLLE LEPP, KÜLLI OTS, ANU PIKK, RAUL SALUMÄE, KRISTI TEREP, ANDREI ATSKASOV, PILVI LEPIKSOO

Võru 3. IV toimus kultuurimajas Kannel kolmandat korda üleriigiline noorte lauljate ja uusloominguliste laulude võistlus ?Võruvisioon?. Maakondadest osales 30 finalisti. Esinejad Läti Valgast lisasid rahvusvahelist hõngu. Korraldaja Ülle Voitka sõnul on osavõtt kasvanud ja tase on läinud paremaks. ?Võruvisioon? ärgitab isetegemist, aktiivset eluhoiakut, isikupära ja julgust. Osalejaid saatis Veli Lahtmetsa ansambel. Pärast võistlust sai kuulata Georg Otsa nim. muusikakooli pop-jazzi eriala lõpetanud Helin-Mari Arderi kontserti.

 

17. IV toimus traditsiooniline Kandle koorimuusika õhtu. Esinesid naiskoor Kannel, segakoorid Hilaro, Tervis, Tempera, Võru meeskooriga koos laulis Võru-Põlva noorte meeste koor. Külalisesinejad olid Eesti Segakooride Liidu segakoor (ESL) ja Võru poistekoor. Koorimuusika õhtul esitati mitme võrulase (Ara Bander, Paul Elken) loomingut. Kandle kunstiline juht Silvi Jansons usub, et on vajalik saada ülevaadet üksteise tasemest ja repertuaarist.

Põlvamaa

19. IV avati Põlva keskraamatukogus loodusteadlase ja loodusfotograafi Urmas Tartese fotonäitus ?Toredad putukad?. Näitusevitriinis on eksponeeritud 16 suureformaadilist värvifotot, mille juures on ka selgitav tekst. Tartes tutvustas Põlva ühisgümnaasiumi loodusteadusi süvendatult õppivatele õpilastele näitust ja näitas ka slaidiprogrammi ?Õitsev elu? (samuti putukatest). Teemaga seonduvalt improviseeris viiulil Põlva muusikakooli õpetaja Signe Pruus. Näitus on avatud 22. maini, toetas Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

 

Põlva keskraamatukogu lugemissaalis on kuni 30. VI avatud EENeti 10. aastapäevale pühendatud arvutijoonistuste võistluse paremate tööde rändnäitus.

Saaremaa

31. IV avati Kuressaare linnuse keldrikorruse saalis näitus ?Soome-ugri jooniseid?, mille alapealkiri on ?Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside joonistusi Eesti Rahva Muuseumi kogudes?. Näituse on korraldanud ja komplekteerinud Vaike Kajak (ERM) ja Kadri Viires (EKA). Eksponeeritakse valikut 25. uurimisaasta joonistest. ERMi hoidlatesse on tänaseks päevaks kogunenud 5261 lehte, millel on 14 064 detailset üksikjoonist. Käesoleva näituse valik oli väljas ka 2001. aastal Belgias Antverpenis Maailma Kultuuride Keskuses ning Soome Kultuuri Instituudis Eestit tutvustava programmi ?Veelinnu rahvas? raames. Etnograafilised joonistused ekspeditsioonilt Transilvaania ungarlaste juurde olid aga vaatamiseks 2002. aastal Ungaris Budapestis ja Szombathelys. Sellel näitusel on lisaks etnograafilisele informatiivsusele väga põnev jälgida, kuidas on aastatega muutunud kunstitudengite isikupärane käekiri ning mil moel ja määral akadeemiline joonistuslaad siiski autori loomingulisust ja isikupära edasi kannab.

 

24. IV toimus Kuressaare linnuse kapiitlisaalis viimaste aastate üks menukamaid ajalookonverentse ?777 (Saaremaa ajaloost muinas- ja keskaja vahetusel)?. Üle saja osavõtjaga üritus oli pühendatud 777 aasta möödumisele saarlaste vanemate ristimisest Valjala maalinnas ja 660 aasta möödumisele vanem Vesse hukkumisest Kooljamägede lahingus. Ettekannetega esinesid Marika Mägi, ?Saaremaa 12. ? 14. sajandil?; Aldur Vunk, ?Esimesed kristlikud palverändurid Saaremaal?; Enn Tarvel, ?Jüriöö ja Saaremaa?; Karl Kello, ?Saarlane Lemminkäinen?. Lisaks esitleti Ülo Parbuse koostatud raamatut ?Karja mõisa talupojad 1795 ? 1858? (?Karja kihelkonna lood? I) ja Karl Kello raamatut ?Põhjamaine vaarao?.

Jõgevamaa

4. IV anti Palamusel kätte O. Lutsu tänavune huumoripreemia, mille pälvis näitleja Peeter Oja.

 

16. IV toimus Jõgeva kultuurikeskuses maakondlik noortekirjanduse konverents, mis oli pühendatud Kertu Rakke loomingule. Kohal oli ka kirjanik ise. Konverents leidis aset teist korda ning keskenduti teostele ?Kolmas printsess? ja ?Iluasjake?. Konverentsil kanti ette mõned Jõgevamaa kooliõpilaste esseekonkursi paremad tööd teemadel ?Raha ja inimsuhted?, ?Üksindus?, ?Usaldus? ning ?Inimese sisemine ja välimine ilu?.

 

Aprilli alguses korraldati esmakordselt Jõgeva muusikakoolis pärimusmuusika õppepäevad. Mõtte algataja on õpetaja Eha Niglas, laagris osalesid akordioni- ja puhkpilliõpilased, õpetasid Gerti Paavel ja Tarmo Noormaa.

 

3. IV oli Põltsamaa kultuurikeskuses 5. käsitööpäev. Samal päeval tähistas ka Põltsamaa Käsitööselts oma 5. tegevusaastat.

 

17. IV tähistas segakoor Leelo oma 35. sünnipäeva kontserdiga Põltsamaa kultuurikeskuses.

28. ? 30. IV käis ametlikul visiidil Põltsamaal Soome sõpruslinna Kokemäki delegatsioon.

Lääne-Virumaa

Ülestõusmispühade ajal käis 30-liikmeline Lääne-Virumaa kultuuritöötajate grupp õppereisil Kuopios sealse kultuurieluga tutvumas. Kuopio Tuglase Selts korraldas kohtumised nii linnavalitsuses kui ka Põhja-Savo omavalitsusliidus, muusikakeskuses, kirikutes, muuseumides. Õppereis tipnes Kristuse kannatuse lugu jutustava vabaõhudraamaga ?Via Dolorosa?.

 

14. ? 18. IV peeti Rootsis Jönköpingis Lääne-Virumaa päevi, mille peateemaks oli ?Kultuuri ja linna arengu tegurid Euroopa Liidu ja demokraatia arengu perspektiivis?. Lääne-Virumaalt käis teist korda sealsetel kultuuripäevadel 160-liikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid omavalitsuste, maavalitsuse, SA Virumaa Muuseumid, Athena, Uhtna ja Kauri kooli, raamatukogude ja kiriku esindajad; Tamsalu naiskoor, Kauri kooli ansambel Meelelahutaja, Väike-Maarja muusikakooli vaskpillikvintett, Rakvere saksofonikvartett ning korvpallurid Simunast ning Haljalast. Kolmanda Jönköpingi Rootsi-Eesti Seltsi noorele kultuuri- või sporditegelasele mõeldud stipendiumi sai Rakvere erapõhikooli lõpetav Arvo Reinsoo, kes ise mitut pilli õppides mängib ansamblis Meelelahutaja ja Virumaa Noorteorkestris. I Lääne-Virumaa kultuuripäevad Jönköpingis korraldati 2000. aasta märtsis. 2002. aastal peeti Jönköpingi kultuuripäevi Eestis ja kolmandad saavad taas teoks Lääne-Virumaal 2006. aastal. Ametlik koostööleping sõlmiti Jönköpingi kommuuni ja Lääne-Viru maakonna vahel 2003. aasta veebruaris.

 

Rahvusvahelist tantsupäeva tähistasid Rakvere linna tantsijad Tarvanpää Seltsi algatusel ja eestvõttel puuistutamise talgutega Lennuki linnaosas. Kokku istutasid tantsijad 450 ebatsuugat ja 100 lehist, mis peaksid sirguma metsapargiks ja hakkama varjama linna karmide põhjatuulte eest. Oma puud panid vanemate abiga mulda ka Tarvanpää mudilasrühma liikmed. Õhtu jätkus ühise supisöömise ja tantsuga. Kokku istutasid umbes 900 lauljat-tantsijat Lääne-Virumaal puid 17 kohas 44 hektarile, seega kokku üle 100 000 puu. Maakonnas alustati talgutega Saksi vallas, kus Tapa linna tantsurühmad istutasid 24. aprillil maarjakaski. Õhtul mindi koos Kadrinasse, sealse segarahvatantsurühma 15. sünnipäevapeole.

Valgamaa

3. IV toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses teatriball. Õhtujuhid olid Rakvere teatri näitlejad Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar, avavalsile kutsus ansambel Karavan. Ansamblite saatel oli võimalus kahes saalis tantsida. Ballikülalistena astusid üles Tartu Vanemuise näitlejad, kes esitasid kava põhjamaisest Nipernaadist kuumade armastuslauludeni. Rakvere teatrit esindas ABBAt jäljendanud trupp. Pärast südaööd olid laval vanemuislased Margus Jaanovits Urmas Otina ja Riho Kütsar Juhan Partsina. Balli üllatuseks olid Eesti suurte teatrite priipääsmed statsionaarsetele etendustele.

3. IV kogunesid Valgamaa vokaalansamblid ja solistid Aakre rahvamajja. Helisevate laulude sekka tõid silmailu Aakre tantsutüdrukud ja võistlustantsuklubi Tango noored tantsijad.

 

4. IV kogunes maakonna üheksa memmede rahvatantsurühma 120 tantsijaga Ala rahvamajja, et kohtuda traditsioonilisel rahvatantsupäeval. Koos Valgamaa rühmadega tantsisid kaasa külalised Rõngu kultuurimajast. Salme Abolkalni juhendamisel õpiti seltskonnatantse. Kõiki tantsijaid saatsid Tõrva rahvamuusikakollektiiv Jauram ja Hummuli külakapell. 7. IV toimus Otepää gümnaasiumis Kagu-Eesti piirkonna poistekooride üldlaulupeo eelproov. Kohale oli tulnud 6 poistekoori 138 lauljaga. Eelproovi viis läbi Tartu dirigent Undel Kokk, kes on ka üldlaulupeo üks üldjuhte.

 

24. IV toimus laste rahvamuusikafestival ?Karupojatrall?. Osales 150 rahvamuusikut Võru-, Põlva-, Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja Valgamaalt. Harjutati kokkumängu, trallitati karumammi ja karupapa eestvedamisel, rahvapille tutvustasid Viljandi kultuuriakadeemia tudengid. Päev lõppes kontserdiga. Festivali eesmärgiks on korraldajate Lille Tali ja Merle Soonbergi sõnul laste ja noorte hulgas rahvakultuuri vastu huvi tekitamine ja rahvamuusika traditsioonide hoidmine. Terve aprillikuu oli avatud Valga muuseumis Otepää sepa Mart Salumaa näitus ?Viikingi köök?.

Tartumaa

2. IV toimus III Tartumaa lasteraamatupäev ?Harry Potteri võlumaailm? Tartu vallamajas. Kirjanduspäevale eelnes mitmeid võistlusi: arhitektuurivõistlus ?Sigatüüka võlukool?, kunstivõistlus ?Harry ja võlumaailm?, lauamängude võistlus ?Mängime Harry Potterit? ja jutuvõistlus ?Miks mulle meeldib Harry Potter??. Kõik võistlustööd olid huvilistele vaadata Kõrveküla raamatukogus. Võistlustest ja sama päeva viktoriinist tehti kirjanduspäeval kokkuvõte, autasustati paremaid, kuulati Reet Krusteni ettekannet Joanne K. Rowlingu elust ja Harry Potteri sünniloost, vaadati Ilmatsalu tantsurühma esinemist, kuulati paremate jutukirjutajate töid. Kokku osales 12 kooli ja raamatukogu.

 

5. ? 27. IV oli Kõrveküla raamatukogus avatud Alar Madissoni fotonäitus ?Jalutuskäik Tartu vaimuga öises Tartus?.

 

Viljandi

1. IV tähistati lasteraamatu päeva võistlusmänguga ?Mäng looduse ja hea nõidusega?. Võistlusmäng oli pühendatud Edgar Valteri 75. sünnipäevale, mida tähistatakse käesoleval aastal. Võistlejail tuli vastata küsimustele, mis puudutasid E. Valteri loomingut nii kirjaniku kui kunstnikuna, ja tunda tema elulugu. Osalejaid oli 16 Viljandimaa koolist, võitjaks tuli Suislepa lasteaia-algkooli võistkond. Ürituse lõpul loositi välja raamat ?Natuke naljakad pildid? nende vahel, kes olid sellele E. Valteri raamatule jutte kirjutanud.

 

2. IV toimus Viljandi linnaraamatukogus Austria päev, mille korraldasid Viljandi linnavalitsus ja Viljandi linnaraamatukogu koostöös Austria Vabariigi suursaatkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu Austria lugemissaaliga. Austria suursaadiku Jakub Forst-Battaglia ettekanne käsitles teemat ?Austria Euroopa Liidu kogemused ja Austria-Eesti suhted?. Kunstiajaloolane Friederike Forst-Battaglia rääkis Viini kuulsamatest kunstimuuseumidest. Austria lugemissaali koordinaatori Irja Paurmanni ettekande teema oli ?Viin ? omapärase atmosfääriga linn?, Tallinna pedagoogikaülikooli dotsent Mari Tarvas rääkis Viini kohvikukirjandusest. Pärast ettekandeid vaadati videofilmi Viinist. Õpilased osalesid viktoriinil ?Kas tunned Austriat??, vaadata sai Austriat tutvustavat raamatunäitust.

23. IV tähistati samas raamatu ja roosi päeva. Sel päeval toimus Eesti Entsüklopeediakirjastuse raamatute müük ning loenguga raamatu ja roosi päeva tähendusest esines Sirje Kari kirjastuse turundusosakonnast.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming