Gunnar Neeme 19. V 1918 ? 3. II 2005

Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Kunstiühing Pallas

Gunnar Neeme sai oma esmase hariduse Tartu 16. algkoolis ja seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis. Mõlema kooli joonistusõpetajad Karl Ader ja Juhan Nõmmik ning poeglaste gümnaasiumi tollane võimlemisõpetaja Eerik Haamer suunasid Gunnar Neeme Pallase kooli kunsti õppima. Viimaseks tõukeks olevat saanud üks 1937. aasta seik, kui Nikolai Triik ja Oskar Luts sattusid hotelli Liivimaa ja kohtasid seal restoranis ?ar?e joonistavat ööportjeed Gunnar Neemet. Pallase koolis õppis ta joonistamist Kaarel Liimandi, maali Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu ja Villem Ormissoni ning skulptuuri Anton Starkopfi käe all. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, sattus Saksamaal Ameerika tsooni põgenikelaagrisse, kus leidis tööd käsitööinstruktori ja kooliõpetajana. 1946. aastast korraldas ta pagulaskunsti näitusi: esimene toimus Eesti Vabariigi aastapäeval Baieris Fürthis. Seal telliti ka Neemelt esimene suur töö, pannoo Ameerika kirikule. Saksa kunstiühingu kaasabil korraldas ta näitusi ka Nürnburgis, Münchenis ja Bayreuthis.

1949. aastal siirdus Gunnar Neeme Austraaliasse. Samal aastal liitus ta Melbourne?i kunstnike ühendusega Vistorian Artists? Societyga. Ühingu kuukirjas ilmusid pidevalt Neeme kunstikriitilised ja -filosoofilised kirjutised, näitustel olid väljas tema tööd. Austraalias harva esineva vabakutselise seisundi saavutas ta oma rahvusvahelise maine tõttu: tal olid näitused USAs, Kanadas, Jaapanis, Inglismaal, Saksamaal. Ta on pälvinud Melbourne?i Rotary klubi I preemia (1956), Austraalia rakendusgraafika I preemia (1971 ja 1979), John Heardi kunstiauhinna (1983), Spoleto rahvusvahelise skulptuurinäituse preemia (1986) ja Norman Kaye mälestusauhinna (1991).

Suur osa Gunnar Neeme energiast kulus Austraalia eestlaskonna kunstimaitse harimisele ja kunstielu edendamisele. Ta on olnud mitmete sealsete eestlaste näituste eestvedaja. Eesti Majades Adelaide?is, Melbourne?is, Sydneys ja Thurimere?is on kunstniku eestiainelised pannood.

Kunstniku loomingust tuleb esile tõsta eelkõige raamatugraafikat. Ta on avaldanud viis luulekogu inglise ja eesti keeles ning need ka ise illustreerinud. 1984. aastal ilmus tema esimene ?Kalevipoja?-aineline raamat. Kunstniku ekspressionistlikult venitatud stilisatsioon on isikupärane ja võimas samm ?Kalevipoja? tõlgendamises. Gunnar Neeme on loonud suurima ?Kalevipoja?-ainelise kogu eesti kujutava kunsti ajaloos, sellesse kuulub üle 200 pildi (1970 ? 1994).  1990ndate teisel poolel töötas Neeme koos Triinu Kartusega, valmistades ette uut ?Kalevipoja? tõlget inglise keelde.

Sidemed Eestiga taastusid 1990ndate algul. 1993. aastal oli tema esimene näitus Tartu ülikooli raamatukogus, 2004. aastal tutvustati seal ?Kalevipoja?-ainelisi töid suurema sarjana. 1996. aastal jõudis tema seeria ?Tartu 1930. ? 40? Tartu Linnamuuseumi kogusse.

Gunnar Neeme suri kodus Melbourne?i eeslinnas Malvernis pärast rasket haigust 3. veebruaril ja maeti 11. veebruaril. Postuumselt anti talle Eesti Vabariigi aastapäeval medal.

­