Küsib/Vastab

AILI KÜNSTLER: Kuidas näeb välja Ungari kaasmaalaste-rahvuskaaslaste poliitika?

ANDRES HERKEL: Saan vahendada siinkohal muljeid, mida olen adunud Euroopa Nõukogu parlamentaarsel assambleel ja see on üldpoliitiline mulje. Ungarlased on aktiivsed ja kui mingi asi ei suju, siis on nad valmis tõstatama probleemi ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks Transilvaania ungarlaste haridusprobleemid tulevad kohe meelde. 2001. aastal avati Transilvaanias ungarikeelne ülikool. Ei maksa ka unustada, et nii Rumeenias kui Slovakkias on päris tugevad etnilised ungarlaste erakonnad.
Paari aasta eest palju kõneainet ja kriitikat pakkunud Ungari konsti­tutsiooni­muudatused sisaldasid ka kaasmaalasi puudutavaid sätteid, sealhulgas topeltkodakondsust. See tekitas tugevaid pingeid näiteks Slovakkias, kus Ungari algatuses nähti riivet Slovakkia suveräänsusele.
Meile olulistes soome-ugri küsimustes on ungarlased aga järjest leigemad. Üksikute poliitikute puhul olen kogenud meeldivat solidaarsust, aga see on pigem eratasand. Mingil moel võib seda ka mõista, sest kui naaberriikides on nii suur rahvuskaaslaste kogukond, siis abstraktse ja kauge hõimusuguluse peale eriti ei mõelda.
Mulle meenub üks nüüd juba ammune seik, kui üks Transilvaania ungarlane, väga intelligentne ja põhimõttekindel poliitik, sattus tegema Läti kohta raportit. Rahvusvähemuste olukord oli selle üks peateemasid. Konflikt, mis seal sõlmus, tuligi tõigast, et raportöör tajus venelaste olukorda Lätis analoogia kaudu ungarlaste olukorraga Transilvaanias. Ta oli ülinõudlik, käitus nagu elevant portselanipoes ja lätlased tundsid end peaaegu reedetuna.
Tegelikult on üks väga selge vahe. On olemas põlisvähemused ja immigrantidest koosnevad vähemused. Immigrantvähemustele põlisvähemustega samade õiguste andmine tekitab tihti probleeme juurde, mitte ei lahenda neid. Paraku seda vahet rahvusvahelisel tasandil sageli ei tehta. Muuseas, Linnart Mäll Esindamata Rahvaste Organisatsiooniga tegi seda vahet väga selgelt. Aga näiteks Euroopa Nõukogus ja mujal võib selle lihtsa tõiga selgitamine olla keeruline, piisavalt suured huvid on selle vastu.
Kui tulla tagasi konstitutsioonimuudatuste, peaminister Orbáni ja välispoliitiliselt ta üsna suurde isolatsiooni viinud poliitika juurde, siis see tekitab minus nõutust. Ungari on päris suur ja mõjukas riik. Minu meelest võinuks just Ungarist kujuneda see arvestatav jõud, kes tõmbab rahvusvaheliselt tugeva joone põlis- ja immigrantvähemuste vahele ja teeb seda moel, mis suhteid teiste riikidega ei pingesta. Kahjuks see nii ei ole läinud ja näiteks poolakad tunduvad meile paljudes küsimustes palju lähedasemad kui madjaritest sugulas­rahvas.