Udo Ivask 8. IV1932 – 9. X 2017

Udo Ivaski elu oli tihedalt põimitud arhitektuuri ja disainiga, seda nii loomingulises kui ka pedagoogilises plaanis. Pärast Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ja lõpetas selle 1958. aastal. Pärast arhitektuuri eriala omandamist töötas Ivask Riiklikus Projekteerimise Instituudis Eesti Projekt arhitektina ja aastatel 1961–1963 Projekteerimise Instituudis Kommunaalprojekt peaarhitektina. Alates 1961. aastast oli ta ERKIs õppejõud. Peale arhitektuuri paelus Ivaskit järjest enam disain: 1968. aastast peale oli ta disainikateedri dotsent, 1982–1983 selle juhataja kohusetäitja ja aastatel 1983–1988 juhataja. 1989–1992 jätkas ta meediagraafika osakonna dotsendina ja aastast 2002 taas dotsendi-õpetajana. Udo Ivaskit mäletatakse lustaka õppejõuna, kes oskas alati pakkuda uusi leidlikke vaatenurki.

Ivaski projekti järgi on ehitatud Pelgulinna gümnaasium (1963, koos Herbert Rüütlasega), mis on üks esimesi sõjajärgseid funktsionalistlikke koolihooneid, Mulla tänava koolimaja oli esimesi siseujulaga koole. Selle projekti järgi ehitati hiljem veel Tartu Tammelinna kool ja koostati tüüpprojekt Läti tarvis.

Heliloojate Maja Lauteri tänaval (1964, kaasautor Paul Härmson) on samuti 1960. aastate funktsionalismi näide. Kaks funktsiooni – liidu haldusruumid koos saaliga ning korterid – kajastuvad ka hoone mahus. Igas korteris oli helilooja tööruum, mille seinad ja laed ehitati mürakindlana.

Tähelepanuväärsed on tema kavandatud kortermajad: Juhkentali 30 hoone (1968) ja Kreutzwaldi 4a elamu (1966).

Disainivaldkonnas oli Ivask üks Eesti esimene juhtimisseadmete kujundaja: näiteks Tõravere observatooriumi juhtpult ja teleskoop (1966), Eesti Energia peadispetšeri juhtpult ja arvutiõppe näidiskabinet (1986). Viimase disaini eest sai ta NSVL Rahvamajandusnäituse diplomi. Ta disainis tööstusseadmeid ja majapidamistarbeid, sealhulgas pälvis autoritunnistuse Volta vahvliküpsetaja disaini eest (1984). Ivask kujundas ka näitusi, koostas ja kujundas ajakirja Kunst ja Kodu (1972–1976) ning avaldas arvukalt arhitektuuri- ja disainialaseid artikleid.

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Disainerite Liit

Eesti Kunstiakadeemia