Tuleviku kavandamine ajalugu mäletades

Tartu Sadama kvartali arhitektuurivõistlus on küll lõppenud, aga töö alles algab. Tõhus tervik sünnib järjepidevusest ja selgest visioonist.

TÕNIS ARJUS

Tartu Sadama kvartali põhjaosa planeeringuvõistlus

I preemia – „Puu tänav“, Urmo Mets, Kristiina Aasvee, Grete Veskiväli, Kaur Talpsep, Mari Renno, Allan Pilter, Lisette Tiirik (Kauss Arhitektuur)

II preemia – „Loovvool“, Ralf Lõoke, Maarja Kask, Märten Peterson, Martin Mclean (Salto Arhitektuuribüroo)

III preemia – „Port“, Toivo Tammik, Andres Mägi, Veiko Vahtrik (AB Ansambel)

Žürii: Tartu abilinnapea, žürii esimees Reno Laidre, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Giga Investeeringute esindaja Janek Veeber, arhitektid Ott Alver ja Tiit Sild.

Tartu linna üldplaneeringutega määra­tud tuleviku tervikpilt on tasapisi selgemat kuju võtmas. Läbi on viidud Holmi kvartali võistlus, suund on võetud Tartu kultuurikeskuse arendamisega Küüni tänava ja Vabaduse puiestee vahel pargis ja ehitamisel on uus Tartu ülikooli õppehoone Emajõe vasakkaldal – kesklinnas!

Äsja jõudis lõpule Tartu linna Sadama kvartali põhjapoolse osa kahe-etapiline planeeringuvõistlus ja selgus võidutöö märgusõnaga „Puu tänav“, mille autor on Kauss Arhitektuur. Üldplaneeringus seatud eesmärk tihendada kesklinna Tartule omase pieteeditundega, siduda hooned avaliku ruumiga (sh ennekõike olulise jõeäärse alaga) ning tagada atraktiivne ja senisest sidusam linnaruum kajastub nii planeeringuvõistluse tingimustes kui ka suures osas esitatud võistlustöödes, eriti intensiivselt võidutöös.

Võistlusala piiritlevad loodest, põhjast ja kirdest Emajõgi, lõuna poolt Väike-Turu tänav ning seda läbib äärmiselt aktiivne jalakäijate ja jalgratturite liikumistee üle Turusilla. Seal paiknevad avaturg, hooajal asendamatu koht kohaliku toidu või taime soetamiseks, Sadamateater, millel täita Vanemuise teatri black box’i roll, toidupood, büroohoone, veeteede ameti kasutuses hoone ja sadama-ala. Võistluse peaeesmärk oli tagada atraktiivne madaltihe linnalik tervik, mis on hästi seotud ala keskuse ehk avaturu ning kallasrajaga. Võidutöö võetakse aluseks tulevas(t)e detailplaneeringu(te) koostamisel.

 

Sadama kvartal on senimaani kujunenud peamiselt 2000ndate hektilise planeerimise vaimus ning on oma segadusseajava avaliku ruumi tõttu koht, kus vaevalt keegi soovib pikemalt aega veeta. Erandina tuleb esile tuua Ahhaa teaduskeskuse ümbrus, kus on tänavaruumi kujundamisele rohkem tähelepanu pööratud, tagatud on Aura veekeskuse ja Ahhaa vahel liikumine ning väliruumi teevad atraktiivsemaks vabaõhu-eksponaadid. Sadama kvartalit kutsutakse uueks kesklinnaks, kuid on aeg tagada lõpuks olukord, kus vanalinn ja uus keskus moodustavad ühtse linnaterviku. Siinkohal ei saa ka mööda minna veel ühe, hädavajaliku ülekäiguraja ehitamisest Turu-Riia ristmikul. See ootab projektikohast rajamist, et tagada loogiline ja mugav jalakäijate liikumine piki Turu tänavat kahe keskuse vahel. Suurem arendustegevus, nagu Tasku, hotelli Dorpat, Ahhaa ja Aura rajamine ning hotelli Tartu laiendamine, on käinud seni eelkõige kvartali lõunapoolses osas. Ala põhjapoolne osa on olnud ooteseisundis ning seetõttu on jäänud suurema tähelepanuta ilmselt ka sealse kallasraja avamine ja korrastamine.

Võistlusele esitati kokku 12 tööd, mis on väga hea tulemus. Esimeses etapis valiti kolm edasipääsejat, kellele žürii ja eksperdid andsid töö jätkamiseks ka lisa­suuniseid. Teise etapi tööde kvaliteedi hüppeline tõus näitab, et kahes etapis võistlemine on igati õigustatud.

Võidutöö „Puu tänav“ keskmes on uues kuues avaturg, arvestatud on peamiste jalakäijate suundadega ning taastatud üks kvartaleid liigendav Puu-nimeline tänav. Tegemist on sõjaeelse tänavaga, mis rajatakse uuesti likvideeritava kõrgepingeliini koridori. Puu tänav on loogiline otsetee nn kiire kergliikluse tarvis, kallasraja põhjapoolne osa teeb aga ala poolsaarelikust kujust tulenevalt pikema ringi Turu silla alt läbi. Arvestades, et Väike-Turu tänav on pigem auto- ja bussiliiklusele orienteeritud ruum, kus suures osas domineerib pikk tumm Tigutorni parkla sein, siis on hoonetevaheline jalakäijate tee piirkonnale väga positiivne täiendus.

Võidutööga (nagu ka mitmete teiste esitatud võistlustöödega) on tehtud loogiline ettepanek nihutada avaturg praegusest asukohast Soola tänava pikenduse ja Turusilla vahelisele alale. Nii on turg otseselt seotud jalakäijate liikumisega üle silla, kavandatud hoonete sõidukite ligipääs turu juurdepääsudega ei ristu ning lisaks on säilitatud turu ühendus jõeäärse kallasrajaga. Turu nihutamine tähendab sedagi, et uue turu väljaehitamine ei takista praeguse avaturu toimimist ja kauplejad saavad sujuvalt ümber kolida. Avaturu täpsema lahenduse väljatöötamine ootab veel ees, sest näib, et peale hooaja söögikraami tuleb pakkuda ka muid vajalikke teenuseid. Hea näide on Balti jaama turg, kuid eeskujusid leidub ilmselt mujalgi.

Turu kõrvale, Soola tänava sihile on võidutööga kavandatud n-ö projektiteater, praeguse Sadamateatri järeltulija. Juhul kui Vanemuise teater leiab, et mõistlikum on jätta black box Sadama kvartali territooriumile, tuleb see siinsele piirkonnale vaid kasuks. Kuna turg suletakse tööpäeva lõpus ning teater leiab enamasti kasutamist töövälisel ajal, on piirkond ruumi ristkasutuse tõttu aktiivne ja põnev peaaegu ööpäev läbi.

Linn on koht, kus kohtuvad inimesed. Lihtne: vältimaks praegust olukorda, kus tööpäeva lõpus tuled kustuvad ja Sadama kvartal jääb inimtühjaks, annab üldplaneering võimaluse tuua alale elamispinda juurde. Võidutöös paiknevad segahoonestusega kvartalid ümber avaturu ning kahel pool Puu tänavat. Nii jääb fookusesse turg ja seda toetav haljastatud plats bussijaama-poolses otsas Väike-Turu ja Soola tänava ristil ning tekib aktiivne roheline tsoon Emajõe äärde. Võidutöös on antud võrdlemisi mahukad suunised, mida detailplaneeringu raames kaaluda, näiteks nõuded hoonete mahtudele ja fassaadidele, et tagada mitmekesine ning põnev linnaruum. Rõhk on jalutaja tempos läbitava ruumi kvaliteedil, mistõttu on nii hoonete kui ka avaliku ruumi puhul olulisemad just väiksemad detailid.

Kogu ala etapiviisiline arendamine on võidutöö puhul võrdlemisi lihtne. Kuna linna prioriteet on tagada Emajõe kallasraja katkematus ja kesklinna osas ka väärikas arhitektuuritervik, tuleb leida siiski võimalikult kiire lahendus veeteede ameti kasutuses suletud territooriumi tõttu tekkinud katkestusele jõe ääres. Võidutöös on kallasraja puhul võetud aluseks kahe aasta tagune eskiis (Kino Maastikuarhitektid), millega analüüsiti Võidu silla ja Karlova sadama vahelist ala ning tehti ettepanekud, kuidas parandada läbitavust ja suurendada inimese sidet veega. Linna väikesadamate kohtade täituvuse põhjal on selge, et sildumiskohti on vaja juurde luua ka võistlusalal, kuid nii, et paraneks ka laiema avalikkuse side jõega.

Sadama kvartalisse on kavandatud kardinaalsed muudatused: avaturg mõtestatakse teisiti, suure hulga brutopinnaga kaasneb liikluskoormuse tõus, kinnistute piire muudetakse jms. See kõik vajab kainet läbimõtlemist, aga ka julget otsustamist. Seda väärtuslikumaks osutub edasise protsessi suunamisel võidutöö „Puu tänav“, mis oma haruldaselt detailselt ja kontekstitundlikult läbi komponeeritud tervikuga annab selge sihi kõigile asjaosalistele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht