Tõrva. Elu võimalikkusest ääremaal

Võidutöö vormib tühjuse inimmõõtmesse.

LEMBIT-KAUR STÖÖR

Pea 18 aastat on möödas eelmisest Tõrva kesklinna arhitektuurivõistlusest. Tollaste tegijate ambitsioonikus ja usk paremasse, kasvule orienteeritud tulevikku, oli märkimisväärne. Aja märgina meenub idee Tõrvast kui eelisarendatud näidislinnast.1 Õhus oli lootust, et esimese iseseisvuse ajal suvituslinnana tuntud Tõrva saab hingamist juurde ja muutub turismikeskuseks. Arhitektid tegid plaane laia joonega. Nüüd, kui vaadata tagasi, ei ole Eestil läinud halvasti. Ei ole ka Tõrval läinud halvasti, aga tegelikkus erineb sellest, mida tollal kujutleti. Agressiivne linnastumine Tallinna ja Tartu ümbruses ning ääremaastumine on tänapäeva Eesti.2 Väikelinnad elavad kahanemise režiimil.

Kus on parem elada?

Tõrva on Helme valla keskus, linnas ja selle ümbruses elab ca 8000 inimest. Elu ääremaal ei ole siiski lootusetu ja Tõrva ning teiste linnade osalemine „EV 100“ arhitektuuriprogrammis „Hea avalik ruum“ on märk, et tahetakse oma elukeskkonda parandada. Avaliku ruumi arendamine on üks linna arengu suunamise viise. Tihti takistab linnaruumile mõtlemast rahapuudus või vähene arusaam, mis on kvaliteetne avalik ruum ja kuidas see mõjutab linna arengut. „EV 100“ arhitektuuriprogramm „Hea avalik ruum“ on näide, kus riik, omavalitsus ja arhitektid seavad ühise eesmärgi, on konkreetne tegevuskava, rahastusmeede ja tähtaeg. Mõtestatud planeeringuga linnaväljakud ja pargid kujundavad linna nägu, tugevdavad kohalikku vaimu. Hästi kavandatud tänavad, väljakud ja rohealad loovad eelduse mugavaks liikumiseks jala, auto või rattaga, vähendavad liikumisviiside omavahelist konflikti, suurendavad keskkonna turvalisust. Suures plaanis konkureerivad linnad omavahel. Kus on parem elada? Seal, kus on töökohad, kuhu investeeritakse. Kus on töökohad ja investeeringud? Seal, kus on inimesed, toimiv infrastruktuur (linnruumi osa) ja atraktiivne keskkond – kõik see meelitab kohale külastajaid, kaupmehi ja teenustepakkujad. Väljaku või tänava korrastamine loob eelduse seda ümbritsevate äride kasvuks. Parkide korrastamine, uute puhkealade rajamine suurendab linna atraktiivsust elukeskkonnana.

I preemia töös „Mulgi kuurort“ on keskväljak koos Nooruse pargiga struktureeritud väiksemateks, eri identiteediga aladeks.

I preemia töös „Mulgi kuurort“ on keskväljak koos Nooruse pargiga struktureeritud väiksemateks, eri identiteediga aladeks.

Arhitekt Must

Tõrva arhitektuurivõistlus

Tõrva võistlusala koosnes linna keskväljakust, Nooruse pargist ja Tõrva Veskijärve puhkealast – linna läbivast, linnaosi siduvast avalikust ruumist, aktiivsest keskusest ja maalilisest puhkealast. Võistlusele laekus kaheksa tööd.3 Ootasime rohkemat, kuid mitu ühel ajal toimuvat arhitektuurivõistlust ilmselt vähendas osavõtjate arvu. Tööd olid eriilmelised ja tugevamad hea tasemega. Tihti tõdetakse žüriis, et ideaalset tööd valikus ei ole. Kas seda on üldse mõtet oodata? Sel ajal, kui vaatluse all on käega katsutavad tööd, kujuneb täpsem arusaam, mida siis tegelikult tahame, mis on võimalik ja mis mitte. Aruteludes muutusid mõned teemad reljeefsemaks kui teised. Üks selline teema oli liiklus ja parkimine. Tõrva keskväljak on tekkinud ajaloolise kõrtsihoone hoovialale ja on kasutusel parklana. See on pööranud keskuse keskpunkti kõrtsi ühelt fassaadilt teisele. Endine ajalooline sõlmpunkt, Viljandi, Tartu ja Valga tänava ristmik on osa riigimaanteest ja laiendatult muutunud linna poolitavaks liiklusmaaks. Teeäärsetes ajaloolistes hoonetes äripinnad kiratsevad, koht on jalakäija seisukohalt ilmselgelt ebamugav. Kuna paljud liiguvad autoga, siis kunagise hooviala parkimisvõimalus loob aktiivsust ning keskus on parklasse ja selle ümbrusse nihkunud.

Žüriis kerkis üles küsimus, kas keskväljakul parkimise ümberpaigutamine või vähendamine mõjub halvasti ümbritsevatele äridele. Arutelust koorus välja mõte, et linnakeskuses parkimine vajab laiemat käsitlust, osa autosid tuleb paigutada võistlusalast välja jäävatele aladele ja tänava äärde. Tööde hindamise oluliseks lähtealuseks oli linnaruumi osade terviklikuks ja hästi kasutatavaks avalikuks ruumiks sidumine. Täpsemalt keskendusime keskväljaku lahendusele.

Võidutööd

Esitatud töödest paistsid eredalt silma kaks: „Mulgi kuurort“ ja „Neli tõrvikut“. Mõlema puhul tuleb märkida, et keskväljakul tehtavad muudatused on jõulisemad kui teistel. „Mulgi kuurordis“ on keskväljak koos Nooruse pargiga struktureeritud väiksemateks, eri identiteediga aladeks. Uus jaotus on osavalt kaasanud mängu Nooruse pargi otsa jääva linnavalitsuse hoone, püünele on tõstetud ajalooline alajaam koos uue turuplatsiga. Veski tänava äärsete majade madala haljastusega hooviala seob hooned elegantselt väljakuga. Parkimise eraldamine väljakust bussijaama paviljoniga vähendab sillutatud alade mõju. Praegu valitsev suur tühjus on organiseeritud inimmõõtmesse. Ristmiku äärde kavandatud tõrvatilgakujuline purskkaev on humoorikas, efektne vihje Tõrva nime tähendusele. Veskijärve kultuurikilomeetrile rajatud silla lahendus on oma konstruktiivses aususes veenev. Esile tuleb tõsta töö visuaalset poolt, mis on efektne ja vaatajale arusaadav.

Töös „Neli tõrvikut“ on julgust riskida, luua linnaruumi intriigi, tekitada olukord, mis ei jäta kedagi külmaks. Idee keskmes on uus väljakuruum. Platsi nurkades asub neli kõrget ekspressiivse vormiga posti, kuhu kinnitub trossidest võrk, mille külge on riputatud valgustid. Hele väljakukate kontrastis tumedate sillutatud ringidega ning mõjus trossidel valgustuslahendus väljakut piirava katusena loob ootamatu, muljetavaldava keskkonna. Linnaruum saab uue sümboli, koht on efektselt tähistatud ja meeldejäämine tagatud. Need aspektid tekitasid hindajates, eriti kohalikes, suurt elevust, sest väikelinn vajab raputamist, äratust. Kahjuks ei olnud teiste võistlusalade lahendused nii tugevad ja pika arutelu tulemusel otsustas žürii konsensuslikult valida terviklikuma ja läbitöötatuma lahenduse kasuks. Võitis „Mulgi kuurort“.

Kolmanda koha töö „Ambros“ on graafiliselt ja lahenduselt tundlik, ütleksin, et isegi kammerlik. Linnaruumi on sekkutud tagasihoidlikult, keskkonda on parandatud olemasoleva ruumi­struktuuri raames. Laiemat arutelu ja kasutamist vääriv mõte on linna poolitava ristmiku lahendus, mida käsitletakse jalakäija eesõigusega alana. Sellist jagatud ruumi põhimõtet on edukalt kasutatud näiteks Inglismaal Poyntoni linnakeskuses.4

Ergutusauhinna saanud „Jõemaastik“ lahendab suurepäraselt liikumise läbi Nooruse pargi ning laskumise alla järve äärde. Kaldapealsed on liigendatud terrassidega ja tulemuseks on ligitõmbav puhkeala.

Võistlus on täitnud oma eesmärgi. Soovin Tõrva linnale ja võidutöö autoritele jõudu ja tahet töös esitatud ideede teostamisel. Kohtumiseni Tõrvas!

1 Näidislinnast nadi regionaalpoliitika taustal. Eesti Ekspressi juhtkiri 1997 http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1997/17/juhtkiri.html

2 Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber. Eesti Statistikaamet. Pressiteade 12.12.12. http://www.stat.ee/67161

3 Tõrva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurikonkurss. Vt Tõrva linna veebileht: http://torva.kovtp.ee/torva-keskvaljaku-arhitektuurikonkurss

4 Institute of Civil Engineers. Poynton Town Centre: streetscape and place-making project

http://www.ice.org.uk/topics/community/Case-studies/Poynton-Town-Centre


Tõrva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus

I auhind „Mulgi kuurort“, Novarc Group ja Arhitekt Must ühiskollektiiv koosseisus Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer

II auhind „Neli tõrvikut“, Villem Tomiste, Stuudio Tallinn

III auhind „Arbos“, Siiri Vallner ja Indrek Peil, Kavakava

Ergutusauhind „Jõemaastik“, ­Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Liisa Valdmann, Kaos Arhitektid

Žürii: Maido Ruusmann (Tõrva linnapea), Jaanis Ilves (Tõrva linna­volikogu planeeringu-linnavara komisjoni liige), Vahur Saar, (Tõrva linnavolikogu planeeringu-linnavara komisjoni esimees), Kalle Vellevoog (EAL), Katrin Koov (EAL), Lembit-Kaur Stöör (EAL), Margus Maiste (EAL), Terje Tomson (asendus­liige, Tõrva linnavalitsuse keskkonna osakonna juhataja), Kaire Nõmm (asendusliige, EAL).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht