Tartu liigub sidusa ja kestliku ilme suunas

Linnakeskuse tihendamise mõte on vähendada linlaste sundliikumist ja tagada teenused kõige paremini ligipääsetavas kohas.

TÕNIS ARJUS

Kui Filippo Brunelleschi XV sajandil Firenze katedraali kupli võistlusest osa võttis, oli tal ühe märkimisväärsema arhitektuuri- ja insenerisaavutuse kavandamiseks aega kuus nädalat. Tol ajal tähendas võistlusel osalemine peale jooniste esitamise ka ehitustehnoloogia detailset läbitöötamist ning maketi ehitamist, kusjuures makett oli sellises mõõdus, et žürii liikmed said sinna sisse astuda. Tuleb tunnistada, et ka võidutöö autori tasu oli vastav: umbes ühe kuni kahe aasta töö palk, sõltuvalt meistri tasemest.*

Kuigi Tartut ei saa võrrelda eelmainitud linnaga, pannakse ka siin arhitektide ja maastikuarhitektide võimed tänavu proovile. Nimelt viib linn selle aasta sees läbi kuus arhitektuuri- ja planeeringuvõistlust, sellele lisanduvad veel erasektori korraldatavad võistlused. Nüüdseks on linn korraldanud kolm ning erasektor neli võistlust.

Praegu seostatakse kõike kohaliku omavalitsuse volikogude valimistega, nii ka arhitektuurivõistlusi. Tegelikult on võistluste suure arvu taga hoopis teised põhjused. Peamine neist on kesklinna üldplaneeringu kehtestamine eelmisel aastal pärast selle kuus aastat kestnud koostamist, mille käigus said selgeks peamised linnaruumi arengusuunad. Need on andnud omakorda tõuke edasiseks tegevuseks.

Võistluste rohkuse on põhjustanud ka arusaam, et kvaliteetsete ruumi­lahenduste leidmiseks pole paremat meetodit kui arhitektuurivõistlus. Tänavusse aastasse on kavandatud kaks planeeringuvõistlust (Holmi ja Sadama kvartal), kaks taristuvõistlust (Riia viadukti kergliikluse sõlm ja Marja-Lubja kergliikluse sild) ja kaks haljasplatsi võistlust (Matteuse skväär ja Uueturu park).

Võistlusalade valikust joonistub ilusti välja linna soov saavutada sidusam linnaruum ja tasakaalustatud areng – eesmärgid, mis püstitati kesklinna üldplaneeringuga. Peamiselt arutati üldplaneeringu menetlemise ajal kesklinna tihendamisel tasakaalu leidmise üle. Kesklinna saab Tartus tihendada muu hulgas ka kunagi hoonestatud alade arvelt, mille Teise maailmasõja ajal pommituslendurid n-ö parkideks planeerisid.

Sadama kvartalil on tulnud üle elada kõik liberaalsete 1990. ning 2000. aastate head ja vead. Arhitektuurivõistluse väljakutse on siduda aktiivne ja inimsõbralik jõeäärne hoonestus linnale äärmiselt olulise avaturuga.

Tartu linnavalitsus

Linnakeskuse tihendamise mõte on vähendada linlaste sundliikumist ja tagada teenused kõige paremini ligipääsetavas kohas. Hõredate ja tihedate linnade ökoloogilist jalajälge on piisavalt uuritud ja võib väita, et hõredalt ning seetõttu ka autokasutaja-keskselt planeeritud linnad saastavad keskkonda rohkem kui tihedamad linnad, isegi siis, kui tihedus on tulnud mõne haljas­ala arvelt. Seega tuleb silmas pidada, et haljasalale hoonestuse rajamine teenib otseselt rohelisema ja keskkonnasõbralikuma linna eesmärki.

Siiski ei kavandata Tartus märkimisväärselt haljasalasid vähendada, pigem püütakse seal lisada aktiivset tegevust ja teenuseid. Tulevane ülikooli IT-keskus Delta on kavandatud praegu tühjalt seisvale maa-alale Oeconomicumi kõrvale ja asemele, kusjuures uus hoone haarab Ülejõe pargist enda alla vaid kõige vähem aktiivse kitsaima osa. Kaubahoovi parki on ette nähtud uus kultuurihoone, seal hakkab paiknema kunstimuuseum ja raamatukogu, selle lisafunktsioonid selguvad laiapõhjalise arutelu käigus. Pargi kõige aktiivsemas kasutuses lõunapoolne osa jääb alles. Holmi kvartali hoonestus on võistlustöö kohaselt kavandatud nii, et säilivad päikseline Jaapani kirsipuude ümbrus ja kvartalite puude read ning vähemalt 20 meetri laiune kallasraja osa.

Elan ka ise kesklinnas ning tean, et rohelise Tartu kadumist ei maksa karta, kui me ise roheluse säilimisele igakülgselt kaasa aitame. Tegemist on siiski linnaga, kus ka kesklinnas saab kortermaja õuel maitsetaimi kasvatada ning päikest võtta ja vaid viie minuti tee kaugusele keskusest jäävad õued, kus laiuvad kasvuhooned ja viljapuud. Tuleb vaid ennast jälgida, et me oma mugavusest liigselt autost ei sõltuks ning seetõttu hoove ei asfalteeriks. Tihedam linnakeskkond aitab seda vältida, sest kaob vajadus sõiduauto järele.

Tänu teadlastele saab kindlalt väita, et rohelus kasvatab õnnetunnet, kuid seejuures on oluline, et sellest saadaks osa võimalikult sageli. Muu maailma kogemus näitab, et seda ei saa tagada selliste tööstusrevolutsiooni sünnitistega nagu rohekoridorid ja keskpargid, kuhu tuleb spetsiaalselt minna, vaid pigem nutikas ja väiksemas mahus sekkumine elu- ja töökeskkonda. Ajaveetmise võimalusi peab olema palju, mis tähendab erisuguse, nii suurema kui ka väiksema ulatusega avaliku ruumi tagamist, sealhulgas parkide kavandamist ja säilitamist.

Kõige selle saavutamiseks korraldataksegi arhitektuurivõistlusi. Kaht neist lahkan siinkohal lähemalt.

Sadama kvartali põhjapoolse osa planeeringuvõistlus hõlmab Väike-Turu tänava ja Emajõe vahelise ala ning ulatub avaturust Tigutornini. Sadama kvartal on keeruline piirkond, millel on tulnud üle elada kõik liberaalsete 1990. ning 2000. aastate head ja vead. Siinse keskkonna esialgselt kavandatud ilmet on hägustanud planeeringute muudatuste muudatuste muudatused. Seekordse võistlusega hõlmatakse just jõeäärne osa, kus laiub valdavalt tühjus.

Võistluse väljakutse on tagada aktiivne ja inimsõbralik jõeäärne hoonestus ning siduda see linnale äärmiselt olulise koha, avaturuga. Võistluselt oodatakse nüüdisaegse avaturu lahendust, kus turu selgrooks on kohalike tootjate hooajalised värsked saadused.

Praegu on võistlusala vaid suure potentsiaaliga sotsiaalsete probleemide tekitaja. Tervikliku ja atraktiivse lahendusega saab Tartu tagasi tükikese seni kasutamata linnaruumi. Võistlusala keerukuse ja kõrgete ootuste tõttu viiakse võistlus läbi kahes voorus. Teise vooru jõudnud osalejatele antakse võimalus oma ettepanekut vastavalt žürii suunistele edasi arendada.

Teise, juba välja kuulutatud võistluse eesmärk on terviklikult läbi mõtestada Uueturu haljasala ja selle ümbrus. Tegemist on kohaga, mis on lopsakale haljastusele vaatamata olnud pigem ootel. Kesklinna üldplaneeringu järgi on selge, et Uueturu park jääb haljasalaks. Arvestades selle väga prominentset asukohta, on viimane aeg anda sellele uudne maastikuarhitektuuriline ilme.

Võistlustöös tuleb pakkuda väärikas ja lihtne lahendus Küüni tänava äärsete lillemüüjate inventarile, tagada mõnus peatumiskoht nii takso- kui bussiootajale, arvestada teatrisse promeneerijaga ning luua esteetiline väärtus, olgu siis haljastuse, veemängu või mõne vormilise lisandusega.

Mõlemad võistlused on korraldatud ruumilise tulemuseni jõudmiseks. Planeeringuvõistluste puhul tähendab see detailplaneeringu koostamist, haljas­alade ja taristuobjektide puhul viib võistlus projekteerimislepingu ja sealt edasi ehitushankeni.

* Ross King, Brunelleschi’s Dome: The Story of the Great Cathedral in Florence. Vintage Digital, 2008.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming