Tarkus pole ainult tehnoloogiline

ANGEELIKA PÄRNA

Targa maja kompetentsikeskus Rakveres. Autorid arhitektid Oliver Alver, Andres Alver, Indrek Rünkla, Tarmo Laht, Ott Alver, Sven Koppel (Alver Arhitektid). Kutsutud osalejatega arhitektuurivõistlus toimus 2011. aastal. Esimese ringiga valiti välja kolm projekti: „MÕV“ (Martin Aunin, Marti Kahu ja Martin Melioranski), „Kivi“ (3+1 arhitektid) ja „Protees“ (Alver Arhitektid), mille hulgast valiti konsensuslikult võitjaks viimane. Maja sai valmis 2015. aastal.

Tark maja asub Rakveres magusa koha peal, 1933. aastal projekteeritud   F. G. Adoffi pangamaja taga.

Tark maja asub Rakveres magusa koha peal, 1933. aastal projekteeritud F. G. Adoffi pangamaja taga.

Marianne Loorents / Scanpix / Virumaa Teataja

Eelmise aasta teises pooles rikastus Rakvere ühe märgilise hoone võrra. Selle olulisus seisneb ennekõike sisulises lahenduses.

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Kui Rakvere linna mõtlevad pead järeldusele jõudsid, et tarkus tuleb kätkeda ühte hoonesse, mitte lihtsalt mingisse tehnoloogilisse projekti, siis otsustati korraldada arhitektuurivõistlus. SA Virumaa Kompetentsikeskusega otsustas liituda ka Rakvere linnavalitsus ning koos hakati kavandama ühist maja. Arhitektuurivõistluse võitis töö märgusõnaga „Protees“, mille taga on arhitektuuribüroo Alver Arhitektid eesotsas Oliver Alveriga.1

Rakvere linn on juba mõnda aega ponnistanud, et tuua elu kesklinna tagasi. Pärast tohutu kaubanduskeskuse avamist linnaservas, ehk isegi veel täpsemalt – väljaspool linna, hakkas elu linna südames hääbuma. Seega on südalinna uuele elule äratamiseks iga uus koht oluline. Tark maja asub väga magusa koha peal, 1933. aastal projekteeritud F. G. Adoffi pangamaja (ehitismälestis nr 15 738) taga, mis avaneb otse keskväljakule. Teisiti öeldes: uus hoone piilub välja vana tagant. Üks targa maja projekti eesmärke oli ka nende kahe hoone sidumine. Südalinna aukude täitmine uue kvaliteetse arhitektuuriga on ühes väikeses linnas sündmus omaette.

Tark maja on kolme korrusega büroohoone, mis on avali linnarahvale, kuid seal saab ka süvenenult tööd teha. Seda peab saama korraga haarata ja seal peab olema hõlpus orienteeruda, kuid ühtlasi peab see pakkuma keskendumiseks vajaliku eraldatud ruumi. Hoone projekteerimisel seati eesmärgiks teha liginullenergia-maja, sest mis tark maja see ikka on, kui kulutab liiga palju energiat ega oska igapäevatalitluses säästa. Krundi proportsioonid ja hoone paiknemine muinsuskaitsealuse pangamaja suhtes tõid kaasa targa maja põhja-lõuna-suunalise asetuse. Hoone on dünaamiline ja muudetav, vahelaed toetuvad välisperimeetrile. See tehniline võte jätab vabad käed, nii et sisemise ruumiprogrammi saab vajadusel ümber kujundada.

Kui siseneda, avab hoone enda kohe. Läbi kolme korruse avanev aatrium on kui ruumi teejuht. Ülevalt laskuv valguskaev ei lase tekkida umbsel ja pimedal sõlmpunktil. Trepid ja sillad lisavad ruumide vahele ažuursust. Hoonest jooksevad läbi selged välisruumile orienteeritud vaatekoridorid. Arhitektuuridetailidest rääkides tuleb mainida hoone läänekülje klaasist topeltfassaadi, mis eelsoojendab õhku varakevadisel päeval. Lõunaküljes on laia räästast toetavate postide vahel fikseeritud nurga all žalusiid ehk horisontaalsed ribid, mis murravad päikesekiiri. Päikese püüdmist ja valguse peegeldamist suunavad tumedal fassaadil erinevate nurkadega valged aknapõsed.

Säästvad süsteemid

Hoone kütmiseks rajati õue peale kaks sügavat puurkaevu, mille abil ammutatakse põhjaveest sooja ning külm vesi suunatakse maasügavusse tagasi. Põhjavee 3-4 kraadist soojast piisab selleks, et hoida suuremal osal aastast hoones mõnusat sisetemperatuuri. Ekstreemse temperatuuri üleelamiseks on maja ühendatud ka tsentraalsesse kaugküttevõrku, mistõttu ei pääsenud hoone kahjuks klassikalistest radiaatoritest. Ventilatsioon on loomulikult soojus­tagastusega ning ruumipõhiselt reguleeritav. Samuti peetakse arvet ruumi CO2 sisalduse üle. Praegu on need juba väga tavalised süsteemid, aga maja kavandamise ajal oli see ikkagi tehnoloogia viimane sõna.

Katuse päikesepaneelid varustavad elektrienergiaga oma maja ning ületootmise korral müüakse see võrku edasi. Samuti kogutakse katuselt kokku sademevesi, mis filtreeritakse ja kasutatakse ära tualetipottides ja roheoaasi lillekastmiskraanides. Elavad taimed ja nende psühholoogiline ning ka füsioloogiline mõju kirjutati projekti põhikontseptsiooni kindlalt sisse. Läbi kolme korruse ulatuvad klaasist lillekapid, mis on varustatud spetsiaalsete valgustite ja kastmiskraanidega. Valgus liigub ruumis koos inimesega, kuna liikumisandurid annavad valgustitele käsklusi, kuid mõnes olukorras võib see anda tagasilöögi. Näiteks seisatad peegli ees veidi kauem, oled juba anduri vaateväljast väljas ning ühel hetk avastad ennast pimedusse vahtimas.

Tehnoloogilised vidinad ja ruumi mõju

Lihtsad, pilkupüüdvad ja head tuju tekitavad elemendid, mis annavad ka tegelikult informatsiooni, on neuroni motiivist inspireeritud siserõdude piirded. Nendele on kinnitatud LED-valgustid, mille valguse värvus on seotud välitemperatuuriga – mida sinisem, seda külmem. Tehnoloogilisi vidinaid, mis mõõdavad, analüüsivad ja järeldavad, on veel teisigi. Kuna maja on kasutatud alles väga vähe aega, siis ei saa tegelikke tehnilisi näitajaid veel analüüsida.

Kasutaja seisukohalt võib praegu rääkida ruumi kogemisest. Tänapäeva visuaalses külluses tundub imelihtne teha esteetiliselt nauditav keskkond, aga omaette oskus on kavandada funktsionaalselt otstarbekas ruum, mis ei ole üleliia ratsionaalne ega priiskavalt raiskav. Tasakaalu leidmise korral ongi ruumikogemus mitmetasandiline. Olen kuulnud oma kolleegi ütlemas, et ta tunnetab maja jõudu ja võimu, aga tunneb end sellegipoolest töökeskkonnas turvaliselt.

Eesti ehituskonsultatsiooniettevõtete liit valis Rakvere targa maja aasta ehitusprojekti konkursi võitjaks 2014. ja 2015. aasta ehitiste seas. Hinnati energiatõhusust, innovaatilisust ja keskkonnatundlikkust. Tunnustusega peab nõustuma, sest maja projekteerinud ja ehitanud meeskond koosnes oma eriala headest spetsialistidest. Maja kavandamisel peab tasakaalu hoidma, et eesmärk ei jääks sekundaarsete osade eksponeerimise varju. Tavaliselt aitab seda balansis hoida konkreetne hulk ressursse.

Uue keskväljaku ümbruse linnaehituslik lisaväärtus on muidugi see, et muinsuskaitsealune pangamaja sai uue hingamise. Esimeses etapis renoveeriti mitme otstarbega saal koos abiruumidega, mõtteid mõlgutatakse kogu hoone kompaktse renoveerimise üle, mis on ajaloolise hoone puhul komplitseeritud ja nõuab erilisi meetodeid. Aga nagu ikka, valitseb elus tasakaal. Rakvere linnavalitsus kolis välja Tallinna tänav 5 muinsuskaitsealusest hoonest (ehitismälestis nr 15 736). Loodame, et uus peremees suhtub sellesse majja kirglikult.

Targaks saamiseks on vaja aega, aga aeg annab ka hinnangu tarkuse definitsioonile. Lähteülesande selgesõnalisusest ja arhitektide sirgeselgsusest oleneb kujundatud struktuuri orgaaniline toimimine. Minu arust on oluline ka ajalise ja ajatu ühendamine, sest hoonesse kokku toodud tehnoloogilised võimalused ja väljundid ning arhitektuuri elemendid ja lahendused ei tohiks ajale jalgu jääda. Tehnoloogia saab välja vahetada, kuid arhitektuur peab ajas vastu pidama. Vähemalt hea arhitektuuriga on see nii.

1 Rakvere targast majast on Sirbis ka varem juttu olnud. Vt Margit Mutso, Tark piilub vana varjust. – Sirp 10. VI 2011; Kalle Karron, Rakvere Tark Maja. – Sirp 10. VI 2011

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar