Tänavamekk – Rahustatud liiklusega tänav

Asula tänava uuenduskuur on hea näide, kuidas luua lihtsate vahenditega inimsõbralikum, turvalisem ja meeldivam ruum.

SANDER PALING, ANNI MÜÜRIPEAL

Jalakäijate ühingu liikmed ja sõbrad hindavad tänavaid ja toovad esile huvitavaid maitsenüansse. Tänavate degusteerimine edendab arutelu hea avaliku ruumi üle.

Tallinna kesklinnas Kitseküla asumis peitub kahe raudteetammi vahel stalinistlik hooneansambel, mida läbis aastaid pime, hooletusse jäetud ning ebaturvaline linnatänav. 2016. aasta augustist kuni 2017. aasta maini tegi tänav läbi põhjaliku uuenduskuuri (Teedeprojekt) ning sellest on pärast rekonstrueerimist saanud üks Tallinna nüüdisaegsemaid rahustatud liiklusega linnatänavaid.

Autoliikluse rahustamiseks on rakendatud mitmeid kujundusvõtteid. Keskse kahesuunalise autotee piirkiirus on praegu 30 km/h, mis on lubanud autotee projekteerida keskmisest kitsamana (5,6 m). Kitsam tee teeb autojuhid valvsamaks ning teiste liikumisviisidega arvestatakse rohkem, väiksem liikumiskiirus vähendab ka müra ja heitgaaside kogust elukeskkonnas. Tee sirgjoonelisus on katkestatud Asula tänava ristumisel Asula põiguga, sest ka väike lisamanööver soosib teekonna rahulikumat läbimist. Jalakäijate ohutu ning mugava teeületamise tagamiseks on autoteel künnised, nii et esikohale on seatud kergliiklejate mugavus, ligipääsetavus ning nähtavus. Taktiilsed katendid annavad vaegnägijaile enne autoteele astumist märku kõnnitee lõppemisest, ülekäigurajad on selgelt markeeritud ning pimedal ajal taustast eristuva erivalgustusega esile tõstetud.

Kuigi katendite paljususest on nelja kivi põhjal ennatlik kõneleda, annavad parkimist markeerivad unikivid ja täringukivid monotoonsele asfaltkattele mõnusa ja vajaliku vahelduse. Tegu ei ole küll revolutsiooniga tänavate disainis, ent pilt on kaugelt parem senistest asfaltväljadest, mida võib näha näiteks vastvalminud Tondi tänava rekonstrueerimisprojektis. Eriilmelised katendid liigendavad tänavapinda, rikastavad vaadet ning loovad hea kvaliteedi mulje, asfaltväljaga seostub aga paratamatult üksluise säästuprojekti kuvand. Kuigi ristmike asfaltkattega osa on võimalikult väike, on Asula põigu ristmikule ning majade hooviteedele tehtud sillutatud sisekurv, millega on osavalt suurendatud autode pöörderaadiust. Paraku näitavad täisnurkseid sissesõiduteid palistavad autojäljed rohealal ning kohati kildudeks purunenud teeäärised, et pöörderaadiuse suurendamine graniitsillutise abil on õnnestunud vaid ühel pool teed. Teisel pool seesugune sillutis puudub.

Parkimiskohtade selgem markeerimine on autosid tänavapildis tublisti vähendanud: kui senine eklektilisus võimaldas auto parkida kahel pool teed, nii et sõiduteel jäi ruumi vaid ühele sõidurajale, siis nüüd saab parkida paralleelselt sõiduteega vaid ühel pool tänavat. Osa parkimiskohti on paigutatud kortermajade taha ajutistele kruusaväljadele. Vaid tänava otstes – ühel pool lasteaed ja teisel ärihoone – tõuseb kummastavalt esile isetekkeline parkimismuster: ärihoone lähedal pargitakse tihtipeale kõnniteel ning lasteaia ees on vanade aegade mälestuseks endiselt kinni pargitud üks sõidurida. Pargitud autode arvu optimeerimine on kindlasti kaasa aidanud inimsõbralikuma ja rahulikuma tänava tekkele.
Asula tänava päikeseküllasusele vaatamata annab igasuguse linnamööbli puudumine aimu, et vajaliku paradigma muutuseni pole veel jõutud: tänavat on jätkuvalt käsitatud liikumiskoridorina, mitte sihtkohana. Parkide ja linnaplatside kõrval tuleks tänapäeval ka tänavas näha avalikku ruumi, kus olla ja aega veeta. Asula tänaval pole peatust või puhkepausi võimaldavaid pinke, prügikaste ega rattakinniteid. Mine tea, ehk on siin oma roll olnud tänava remondieelsel kuvandil ning linnamööbel planeeritakse alles siis, kui ala piisavalt turvaliseks peetakse? Õnneks lisab tänavale mängulisust ja elu valgusküllane laste mänguväljak tänava keskosas.

Asula tänava rekonstrueerimise käigus asendati kõrghaljastus korrapärasema lehtpuualleega, mis lisab täiselujõulisena lineaarsele hoonestusele pidulikkust. Asula põigu ristmiku vaadet rikastavad madalhaljastusega peenrad.

Nüüdisaegne ning turvaline avalik ruum on tõstnud Asula tänava väärtust kohalike seas, aga ka kinnisvaraturul. Pimedast Kitseküla ja Tondi raudteejaama ühendavast nurgatagusest on saanud meeldiv ja rahulik elukeskkond. „Hästi ühendatud miljööväärtuslik vaikne ja turvaline elukeskkond kesklinnas“ on nüüdsest sealsete eluasemete põhiline müügiargument.

Stalinistlikku hooneansamblit läbiv hooletusse jäetud, ebaturvaline ja pime Asula tänav enne remonti …

Google Streetview

… ja pärast, kui nüüdisaegne ja turvaline avalik ruum on tõstnud tublisti elukeskkonna väärtust.

Sander Paling

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht