Tallinna epitsenter

Villem Tomiste

Tallinna arhitektuuribiennaali visioonivõistlus „Tallinna epitsenter“

I preemia – „Enhanced Urban Movement“, Clement Lobbens, Frederique Barchelard

II preemia – „Limbo“, Anni Müüripeal, Sander Paling, Märten Peterson

III preemia – „.Dot Flow“, Kasparas Žiliukas, Tomas Valentinaitis

Ergutuspreemia saanud tööd – „Magnet“, Tõnu Laigu, Ljudmilla Georgijeva ja Nele Sverns; „Rukkilill“, Alissa North, Pete North; „Triptych“, Xavier Weuisang Hoinard, Suvi Viitamaki. „Hotspot“, Elina Lindholm, Tuuli Salovuori, Terhikki Vaarala; „AD2115“, Atis Sedlenieks, Darta Dambe.

Žürii: Winy Maas (Holland), Endrik Mänd ja Villem Tomiste (Eesti)

Võistlustööde näitus on Viru keskuses avatud septembri lõpuni.

Ergutuspreemia – „Magnet“, Tõnu Laigu, Ljudmilla Georgijeva ja Nele Sverns.

Ergutuspreemia – „Magnet“, Tõnu Laigu, Ljudmilla Georgijeva ja Nele Sverns.

Tänavuse biennaali ettevalmistuste käigus arenesid pealkirja „Isejuhtiv linn“ alla koonduvad üritused meeldivalt laiahaardeliseks. Visioonivõistlus oli esimene sündmus, mis käivitus juba hilistalvel, et osalejatel oleks piisavalt aega linna uurida ja ideed arendada. Arhitekt Musta koostatud võistlustingimused eeldavad avaliku linnaruumi lahendusi, kusjuures rõhk on isejuhtivate autode probleemistikul ja võimalustel. Suure osa tingimustest haaras enda alla Tallinna ebamäärane ambitsioon saada 2018. aastal Euroopa roheliseks pealinnaks. Minimaalselt on kirjeldatud võistlusala konteksti ning muinsuskaitse tingimusi. Tabavast pealkirjast hoolimata pole linna keskpunktis asuva platsi tähenduslikkus võistlustingimustesse jõudnud. Töid hinnates oli märgata, et võistluse visioonile viitavast formaadist hoolimata olid arhitektid lähtunud rangelt võistlustingimustest ning näinud neis pigem piire, mitte võimalust teemat arendada.

Võistlustingimuste autorid pakkusid ka ise enne võistluse väljakuulutamist Viru ristmikule oma lahenduse. Kiiruga ja hooletult koostatud ääretult konservatiivne visioon häälestas võistlejad flirtima korraldajate pakutuga ning selle jälgi võib kohata nii mitmeski võistlustöös. Korraldajate pakutu seadis osalemisest huvitatu küsimuse ette, milleks võistelda, kui asjapulkadel endil on kavand juba olemas.

Mitte kõige paremast korraldusest hoolimata leidis žürii võistlustööde seast ühe imelise töö. Ülejäänud 22 töös avastasime intrigeerivaisse suundadesse tõukuvaid ideid. Oli töid, mis särasid huvitava leiuga, täpselt asetatud detailide või kavala liikluslahendusega. Tallinlane liigub Viru väljakul harjumusest liiklusräga märkamata. Ehk ongi see põhjus, miks laiutab see häbiplekk siiani keset linna. Rahvusvaheline visioonivõistlus on ideekorjeks ja kodulinna teise pilguga vaatamiseks hea formaat ning arhitekt Must valis võistlusalaks väga õige koha.

Clement Lobbensi ja Frederique Barchelard’i võidutöö on võluvalt kompleksne. Esmapilgul lihtlabasele ruudulisele võrgustikule üles ehitatud ruumi visioon lõimib ortogonaalse geomeetriaga platsi mõõtmed. Võidutöö tervik on üles ehitatud praegustele olemasolevatele hoonetele. Viru hotell, postimaja, lilla ja vilkuv maja oleksid justkui sellesama võidutööga kavandatud. Täisnurkne võrgustik seob platsi tillukesed ja suured ruumid ühtseks kimbuks. Linnamööbli ja hoonete mõõtkava muudab istumiskuubiku ja Viru hotelli geomeetrilises mõttes samaks. Ülbete umbsete fassaadidega keskplatsi veerele on kavandatud tänavat aktiveerivad väikesed paviljonid, kioskid ja varjualused, mille suurettevõtete ahnus on kiratsema jätnud, sest ostlemishooned peavad atraktiivsed olema vaid seestpoolt. Paviljonide ning linnamööbliga on hoonetevaheline avarus modelleeritud mitmekesiseks avalikuks ruumiks väiksemate platsikeste, aedade, istumisväljade ja tänavakaubandusega. Tundlikult kavandatud plats on avar, võimaldades suurte rahvahulkade kogunemisi, ning servades intiimne, luues argipäevast suminat.

Maju on miljardeid, platsegi on palju. Töid, kus plats on jaotatud lipuvardatsooniks ja spontaansete esinejate lavaks, kus sinna on paigutatud rulaga libisemiseks kiviplokke, mugavaid pargipinke vanuritele ja naljakaid kolmemõõtmelisi plönne, mida nimetatakse maamärgiks, pole käsitletavad visioonidena. Sellisele kavandamisele vastandudes valisime teise koha tööks „Limbo“, kus on avalikule linnaruumile lähenetud poeetiliselt, käsitletud platsi pigem kunstiteosena, mille loovad külastajad. Selle töö ideestik visualiseerib digipöörde linnaruumis. Platsi katab andmepuude väli, mis aktiveerub ja muudab oma kuju mis tahes mööduva kaasaskantava nutiseadmes paikneva info mõjul. „Limbo“ visioon loob totaalsust ja personaalsust samaaegselt, võimendab väikest ning lõimib juhuslikkuse sündmusteks.

Võistlustööde hulgas oli huvitavaid ettepanekuid ringtee järkjärguliseks ümberkavandamiseks. Näiteks ergutuspreemia saanud võistlustöös „Hotspot“ on ringteed avardatud, liigutatud see vilkuva ja lilla maja vahele. Esimese ergutuspreemia saanud „Magnetis“ on võistlusala vaadatud avaramalt ning avastatud kaval võimalus liita platsiga Viru keskus ning Tammsaare park. Enamikus töödes on võistlusala lõunapoolseks piiriks praegune sõidutee piir, mis on võistlusülesande seisukohalt jabur, sest isejuhtiv auto ei vaja maha märgitud sõidurada ning võib teoreetiliselt sõita igal kandval pinnal. „Magnetis“ on langetatud Tammsaare pargi põhjapoolses otsas mõned puud, ning asetatud sellega Viru hotelli läänepoolne vertikaalne maht otse platsi poole.

Isejuhtivad autod ei lasku kõik ühekorraga taevast. Nende kõrvale jäävad tuleviku tänavail liikuma ka ühiskapslid ja täiesti personaalsed jalgrattad. Manuaaljuhtimisega personaalkapsli omanikul läheb aga järjest keerulisemaks, nagu juhtus mõni aeg tagasi ratsanikega.

I preemia – „Enhanced Urban Movement“, Clement Lobbens, Frederique Barchelard.

I preemia – „Enhanced Urban Movement“, Clement Lobbens, Frederique Barchelard.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming