Rotterdami VI arhitektuuribiennaal

KERLI KIRSIMAA

Veneetsia XIV arhitektuuribiennaali kõrval käib ka Hollandis Rotterdamis juba mitmendat kuud mitmekesine rahvusvaheline arhitektuuribiennaal, mille teemaks „Looduslikult linlik” („Urban by Nature”). Ettevalmistused said täiskäigu 2013. aasta aprillis, mil esmakohtumine 44korruselise pilvelõhkuja viimasel korrusel tõi kokku biennaali korraldajad-partnerid: Hollandi infrastruktuuri- ja keskkonnaministeeriumi, Rotterdami ja Texeli linnavalitsuse, Põhja-Brabanti provintsi, Amsterdami maastikuarhitektuuribüroo Fabric, Hollandi loomemajanduse fondi, Rotterdami kunstimuuseumi (Kunsthal), Hollandi keskkonnaameti, linnadisaini ja maastikuarhitektuuribüroo James Cornes Field Operations (High Line’iga tuntust kogunud) New Yorgist jpt. Wageningeni ülikooli magistrandina tuli mul teha tööpraktika, mistõttu töötasin 2013. aasta aprillist detsembrini Rotterdami linnavalitsuses arhitektuuribiennaali heaks ja uurisin ühtlasi Rotterdami linnafarme ja fosfori taaskasutuse probleeme.

Rotterdami VI arhitektuuribiennaali seekordne kuraator on maastikuarhitekt (H+N+S maastikuarhitektuuribüroo üks kolmest rajajast) ja Delfti tehnikaülikooli lektor Dirk Sijmons. Keskne läbiv teema on linnaanalüüs nn metabolismi metoodika kaudu, kus vaadatakse kümne ressursi (energia, vesi, biomass, toit, jäätmed, liiv, setted, transport, kaubad, inimesed) linnasisest aineringlust. Omavahel püütakse ühendada kaht valdkonda – linnakeskkonna korraldust ja maastikuarhitektuuri, linna aineringlust võrreldakse elusorganismi metabolismiga. Rotterdami arhitektuuribiennaal lähtub veendumusest, et linnastunud maastik on esmane ressurss, millest tuleb maastikudisaini puhul alustada: igal aineringluse komponendil on oma infrastruktuur, millele arhitektid-disainerid ei pööra sageli küllaldast tähelepanu, kuid mis aitavad mõista linnasüsteemi keskkonnamõju. Biennaal pakub, et looduslikud süsteemid, infrastruktuur ja kasutajad peaksid toimima koos, sümbioosis, nt ühest tegevusest ülejäävad jäätmed võivad olla teise organisatsiooni ressursiks (toidujäätmetest säästva energia tootmine, plastmassist õli tootmine jne), mis aitab meil liikuda tervikliku aineringluse poole. Kui õpime linnastruktuuri ja selle metabolismi suunama, saame muuta linnad kestlikumaks. Linnametabolismi metoodikaalaseid uurimistöid võiks Eestiski rohkem teha ja võtta neid olulise tööriistana kasutusele. Sellest oleks abi nii linnade planeerimisel kui ka planeerimispoliitika kujundamisel.

Rotterdami arhitektuuribiennaal kestab kuni 24. augustini. Lähemalt vt
http://iabr.nl/en/bezoek/bezoek.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming