Riik on (energiamajandus)ruum

Veronika Valk

Keskkonnaamet kiitis juuli alguses heaks energiamajanduse arengukava  keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi 2030 aastani.

Eesti pikaajalises energiamajanduse arengukavas  aastani 2030 ja visioonis aastani 2050 (edaspidi ENMAK 2030+) pole käsitletud energiamajanduse valikuid per se, vaid vaadeldakse nende mõju keskkonnaseisundile, inimeste tervisele ning majanduse konkurentsivõimele. Arengukava strateegilised eesmärgid, mis kajastuvad ka arengukava algatamisettepanekus, on 1) energiavarustuse tagamine elektrimajanduses, soojusmajanduses, transpordisektoris, elamumajanduses ja kodumaiste kütuste tootmises, 2) majanduse energiamahukuse vähendamine (konkurentsivõimet kahjustamata) ja energiasäästu suurendamine, 3) energiajulgeoleku suurendamine energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiataristu ja ühenduste arendamise kaudu.
Eesti energiamajanduse keskkonnamõju prognoosimiseks aastal 2030 on töögrupp arengufondi eestvedamisel välja pakkunud mitmed stsenaariumid koos keskkonnamõju ning julgeoleku indikaatorite arvutustega. Samuti on arhitektid Mari Hunt ja Ott Alver koos üliõpilase Kaspar Krassiga (Eesti Kunstiakadeemia) visualiseerinud muutusi maastikus.
Arengufond on arengukava tarvis loonud igati tervitatava veebikeskkonna energiatalgud.ee, et luua energeetikavaldkonna ning sellega kõige otsesemalt seotud valdkondade strateegiliste kavade ning nende täitmise vahele arusaadavad ning mõõdetavad seosed. Kuna olen ka ise osalenud ENMAK 2030 nõuandva koja töös aastail 2012-2013 (ainsa) arhitekti-linnaplaneerijana, siis on tulemus mulle üldjoontes mõistetav, kuigi etteruttavalt tuleb öelda, et valdkonniti tehtud analüüside ruumiliste seoste pool – riigi kui ruumilise terviku nägemine – on arengukavas siiski peaaegu olematu.

Stsenaariumid
Juuresolev tabel annab ülevaate arengukavas välja pakutud stsenaariumidest, mis on jaotatud valdkonniti elektritootmise ja -võrkude, hoonefondi, soojusmajanduse, transpordi, kohalike kütuste tootmise ja kütuste kasutamise kavaks. Iga valdkonna puhul on prognoositud kolme varianti, nn mittesekkuvat, vähesekkuvat ja sekkuvat (teadmistepõhist) võimalust, analüüsitud on ka stsenaariumide majandusmõju. Sealjuures nt elektritootmise puhul analüüsiti kokku viit arenguteed.
Tabel ei kajasta elektrivõrkude stsenaariumi, mille kohaselt jaotusvõrgu kaablivõrgu arendamiseks tehtud investeeringute tõttu ei suurene mitte ainult varustuskindlus, vaid väheneb ka tarbijatele katkestuste ajal tekitatud kahju. Majandusmõju poolelt toovad investeeringud väliskaubanduse vallas kaasa impordi kasvu, võrgukadude vähenemine omakorda elektri müügi ehk ekspordi kasvu, isegi kui netomõju väliskaubandusele jääb siiski negatiivseks. Võrgukadude vähenemine mõjutab positiivselt (sh ettevõtete) kasumit, kuid investeeringute maksumus kandub võrgutasudesse ja ostujõud kokkuvõttes väheneb. Tööhõive kasv on seotud võrguinvesteeringutega, positiivne mõju keskkonnale avaldub aga pigem elektritootmise kaudu.
Majanduse konkurentsivõime koondhinnangust ilmneb üsna üldine tõdemus, et majandus on ENMAKi strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt kõige konkurentsivõimelisem siis, kui majanduse energiamahukust vähendatakse ja riigi energiajulgeolekut suurendatakse majanduse seisundile positiivset või võimalikult väikest negatiivset mõju avaldades. Valdkondade stsenaariumide mõju hindamisel on arvestatud vaid otsese mõjuga (välja on jäänud kaudsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, nt mõju tervisele). Majandusmõju selgitamiseks hinnati esmalt nende mõju sektorite tootmismahule, seejärel mõju olulistele majandusnäitajatele (sisemajanduse kogutoodang, väliskaubanduse saldo, tööhõive).

Hoonefond
Hoonefondi nn teadmistepõhise mudeli korral rekonstrueeritaks olemasolevaid hooneid 20 aastat üsna ulatuslikult: väikeelamuid 20%, korterelamuid 30% ja mitteelamuid 15%. Korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimiseks nähtaks ette 25%-line toetus. Energia­tarbimise miinimumnõuded viidaks liginullenergiahoone tasemele. See eeldab senisest elavamat selliste hoonete tüüpprojektide tellimist, energiatõhusa uusehituse tagamiseks vajaliku oskusteabe arendamist ja teadlikkuse tõstmist, muidugi ka ehitusjärelevalve tugevdamist.
Kuid veel, see stsenaarium nõuab ka efektiivsemaid transpordi- ja taristulahendusi eelistavate muudatuste viimist planeerimisseadusse ja selle rakendusaktidesse ning planeeringute koostamisel hoonete ja transpordi energiatarbimise ning süsihappegaasi mõju hindamise nõudmist. 3% riigile kuuluvatest hoonetest tuleks rekonstrueerida ja ehitada valmis avaliku sektori liginullenergiahoonete katseprojektid.
Elamumajanduse stsenaariumide koostamisel anti arvutuslik hinnang välismõjudele (sisekliima tagamisega saavutatav rahaline kokkuhoid, kinnisvaraväärtuse tõus, otsene tööhõive) ja majandusmõjule. Väliskaubanduse positiivne mõju tuleneb eelkõige maagaasi impordi vähenemisest, aga ka elektri ekspordi mõningasest kasvust, väliskaubanduse negatiivne mõju ilmneb kasvava ostujõu tõttu, sest ini­mesed kulutavad raha osaliselt ka import­toodetele. Investeeringute mõju on sisemajandusele kahtlemata positiivne, sest see toob kaasa töömahu kasvu ehitus­sektoris (hoonete rekonstrueerimine ja uusehitus). Metsamajanduse toodang (hakke- ja halupuit) võib väheneda, aga see piiratud ressurss jääb siiski muuks kasutuseks alles. Täiendavad maksutulud (ostujõud, investeeringud) ületaksid küll väljamakstud toetused, kuid soojusmajanduses (kaugküte ja kütused) väheneks imporditud fossiilse kütuse kasutamine. Seetõttu laekumata jäävad aktsiis ja käibemaks vähendavad valitsus­sektori tulu. Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et just teadmistepõhine elamumajanduse stsenaarium avaldaks positiivset mõju keskkonnale ja ressursikasutusele.

Tervikpilt puudu
Selleks, et sotsiaalmajanduslikku mõju hinnates mõista, kui suured on ühe või teise stsenaariumi puhul riigi tulud, ei piisa ainult maksutulu või tervishoiukulude kokkuarvamisest. ENMAK 2030+ majandusmõju analüüsis,* mille on koostanud Olavi Grünvald ja Aivo Lokk, on toodud esile, et „ressursimahukuse seisukohalt on kõige suurema positiivse mõjuga … tugevalt taastuvenergiale rõhuv stsenaarium ning stsenaarium, mis näeb ette põlevkivi kasutusmahtude vähendamist 20 miljonilt tonnilt 15 miljoni tonnini”. Samuti öeldakse, et väliskaubanduse saldo paranemise suurimat muutust võiks oodata transpordistsenaariumidest, kui väheneb kütuste import. Ühtlasi hoiatatakse, et tööhõive väheneb keskkonnasõbralikuma stsenaariumi puhul, sest investeeringud vähenevad, hooldusteenuste mahud on väiksemad jne.
ENMAK 2030+ raames uuritud valdkondlikke stsenaariume võib põhimõtteliselt kombineerida omavahel mistahes moel, kuid analüüsi koostajad rõhutavad ka, et kehtivad siiski teatud reeglid: nt nn vähesekkuvale hoonefondi stsenaariumile vastab vähesekkuv soojusmajanduse stsenaarium, nii nagu ka teadmistepõhisele hoonete stsenaariumile vastab teadmistepõhine soojusmajanduse (energiaühistud) stsenaarium. Ka transpordi ja kütuste tootmise stsenaariumid käivad samamoodi  kokku: vähesekkuv vähesekkuvaga, teadmistepõhine teadmistepõhisega jm.
Majandusmõjusid ning mõjusid ressursikasutusele ja keskkonnale on tegelikult seni ENMAK 2030+ puhul vaadeldud vaid valdkonnasiseselt, kombineeritud stsenaariume ei ole sisuliselt lõpuni analüüsitud ja see ongi ilmselt järgmine samm, mis tuleb ette võtta. Vaatamata sellele, et on hakatud kood­analüüsiga stsenaariume omavahel võrdlema ja kombineerima, on see töö siiski jäänud poolele teele. Vaja oleks süsteemselt valdkondlikud stsenaariumid tervikuks siduda ja erinevate stsenaariumide kombineerimisel tekkivaid tervikpilte võrrelda – ka ruumilise arengu vaatenurgast, mitte ainult sotsiaalmajanduslikus mõõtmes.

* http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/2/2f/Grünvald%2C_O.%3B_Lokk%2C_A._ENMAK_2030%2B_stsenaariumite_majandusmõju_analüüs.pdf.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming