Rannakultuuriruum võib olla hääbuv keskkond, aga ka kestliku rannakogukonna kasvulava

Nüüdisrannarahvas kipub oma kohatunde ja kultuuritausta erinevuste tõttu olema sotsiaalselt vähesidus.

EVA-LIISA LEPIK

Eesti rannikul paiknevad suuremad ja väiksemad tiheasustusalad, sh pealinn Tallinn, vaheldumisi hõredalt asustatud ääremaa paikadega. Eri rannikukooslusi ühendab merekultuur, mida on läbi aja iseloomustanud ettevõtlikkus ja avatus merelistele ilmastikutingimustele. Ligikaudu 3500 km Eesti rannajoont mere ja maismaa kokkupuutekohas vajab praegu enam käsitlemist kui vaid atraktiivne suvituspaik või majandusliku hüve allikas. Rannikualasid tuleb märgata ja näha mitmekesise elukeskkonna ning ühtse ruumilise ressursina. On oluline leida hääbuvatele rannaalade asustusele positiivne arengustsenaarium ning välja töötada konkreetsed sotsiaalkultuurilised ja arhitektuurilised mudelid rannaalade harmooniliseks aktiviseerimiseks.

Ranniku kultuuriruum

Viimastel aastatel on püütud tugevdada Eesti rannikualade tervikkontseptsiooni, mille kaudu rõhutatakse merelise tegevuse ja rannaruumi väärtust avaliku hüvena. 2016. aasta kuulutati merekultuuriaastaks. Selle programmi kaudu tegeleti elavalt Eesti kui mereriigi defineerimisega. Teema-aasta pööras tähelepanu merega seotud traditsioonidele ja ühendas ranniku tegevusvaldkonnad. Viie aasta jooksul on oodata Eesti üleriigilise mereplaneeringu jõustumist, arengudokumendi eesmärk on kokku leppida mereala kui avaliku ressursi kasutamine pikas perspektiivis ning eri huvide tasakaalustamine.

Rannakultuuriruum on ranniku kultuuriruum kõigi selle kihistuste ja komponentidega, mida ruumispetsialistid peaksid nägema ja käsitlema kui katkematut ruumilist keskkonda. Lisaks sotsiaalkultuuri, loodusgeograafia ja majanduse uurimisele ning planeerimisele tuleb arvestada ka maastike tunnetusliku aspektiga. Iga rannakogukond, randlane, külaline või muul moel rannikualade rikkusi tarvitav isik tunnetab maastikku omamoodi. Lähenemisi ja tunnetust tuleb arvestada võrdselt üldiselt domineerivamate jõujoontega, et tugevdada rannamaastike identiteeti ja tekitada terviklik ruumikogemus. Merekultuuri osa on ka traditsioonilised kalurikülad rannikupüügi viljelemisega, mööda rannajoont kulgevatele lindude rändekoridoridele tekkinud linnuvaatlusalad ja varasema tähtsuse minetanud ning vähese inimesepoolse sekkumise tõttu loodusele alistuvad endised poldripõllud.

Ulatusliku osa ranniku asustusest moodustavad kahaneva ja hääbuva elanikkonnaga paigad. Nagu mujalgi Eestis, rännatakse halduskeskustesse, suurematesse linnadesse või hoopiski piiri taha. Lahenduse otsimist on otstarbekas alustada seestpoolt, see tähendab, et liikuma peaks Läänemere ranniku mõõtkavast ääremaalise rannakülani ning lähtuma konkreetse kogukonna vajadusest ja võimalustest. Tunnetuslikult oluliste, kuid füüsiliselt ääremaaliste rannaalade kahaneva rahvastiku probleemistik saab alguse lokaalsel tasandil ja paisub seejärel juba riiklikuks mureks. Vastuseid tuleb otsida järgmistele küsimustele: milline peab olema ühe ääremaalise rannakogukonna kestlik järelkasv? Kes on rannikul tegutsev toimekas inimene? Nendele küsimustele vastuste leidmine aitab parandada praegu rannaaladel ilmnevat. Tuleb leida võimalused, kuidas ruumilised sekkumised saavad olla täpsemas vastavuses kohaliku külakogukonna eluoluga ning aitaksid seda peegeldada laiaulatuslikumas võrgustikulises rannikuruumilises tervikus.

Rannakogukonna ergutajad

Planeeringute, sh üleriigilise mereplaneeringu koostamisel tuleb uuringute tellimisel ja nendega arvestamisel rohkem uskuda kvalitatiivseid uuringuid. Kohalikud elanikud saavad sel viisil võimaluse kaasa mõelda ja osaleda piirkondliku eluolu edendamises. Ilma rannikualade välivaatlusteta Iklast Munalaiu sadamani* oleks mul näiteks avastamata jäänud mitmed neile paikadele iseloomulikud ja merekultuurile omased nähtused: Kabli pagarikoja heasoovlik naiskond või Tõstamaa maantee ja Lindi tee ristmikul suitsukala müüv kalur on vaid mõned nopped rannakogukonna tagasihoidlikest, kuid olulistest ergutajatest.

Randlaste ühishuvide kaitseks on mõnes kohas moodustunud ühendused. Aktiivseimad rannakogukondade huvide esindajad näiteks Pärnumaal on Pärnu lahe partnerluskogu ja Liivi lahe kalanduskogu. Need rannikutegevustega seotud kogud on kohalikel rannaaladel toimuvast vägagi teadlikud. Ranna­aladega seotud sotsiaalkultuurilised kitsaskohad joonistuvad kõige selgemal moel välja vaatluspõhise analüüsi ja rannakogukondlike ühenduste strateegiate uurimise koosmõjul.

Üks suurem ääremaaliste rannakogukondade murekoht on demograafiline muutlikkus. Traditsiooniliste elanike arv rannaaladel kahaneb, samas osaajaelanike ning külastajate arv kasvab. Moodustunud n-ö nüüdisrannarahvas kipub oma kohatunde ja kultuuritausta erinevuste tõttu olema sotsiaalselt vähesidus. Iga rannakogukonna siseselt peaks püüdlema sotsiaalsete gruppide parema põimituse poole. Kohalikul tasandil on oluline soodustada omaalgatust ja külaelu arendamist. Kogukondi saavad tugevamaks muuta kohaliku ettevõtluse arendamine, järelkasvule kaasaaitamine ja tuluallikate mitmekesistamine näiteks rannaalade külastajate kaasabil.

Rannakogukondade elavdamiseks on vaja luua kohaspetsiifiline tegevusprogramm koos haakuvate ruumistsenaariumide ja konkreetsete arhitektuuriliste lahendustega. Ruumilahendused kestlike kogukondade toimimiseks aitavad säilitada kohalikku ettevõtlust ning soodustavad selle järelkasvu. Integreerimiseks sobilikud rannikulised tegevused on näiteks kalandus, paadiehitus ja turism. Turismiintensiivses Pärnu maakonnas on oluline arendada kohaliku ettevõtluse sidumist osalusturismiga, turismivaldkonna siseselt pöörata kuurorditurismi kõrval lisatähelepanu loodusturismile ning sellega seonduvale teadustegevusele, näiteks linnuvaatlusele. Erinevate rannikuliste tegevuste sidumine soodustab seni intensiivse hooajalisuse vähendamist ning aitab kaasa senisest paindlikumale ruumikasutusele.

Liiga palju ja ulatuslikke ruumilisi sekkumisi polegi vaja. Hooajalisusega arvestamine ja paindlik ruumikasutus tagab kokkuhoiu ja säästlikkuse. Pigem tuleb vältida liiga suuri ja kohalikus kontekstis teostamatuid unistusi. Võimalik on planeerida ja ehitada etapiviisiliselt, kuid ettepanekuid ruumi parendamiseks saab ka teha minimaalsete võtete ja olemasolevat konteksti arvestavate sekkumiste kaudu. Huvilistele avatud ja külakeskusena vahekasutatav paaditehas, professionaalsete ja hobikasutajate ruumivajadustele kohandatud linnuvaatlusjaam ning jääkalurite ajutise turu, võrgukuuri, ornitoloogide töötoa, suveetenduste ning kino toimumispaigana ristkasutatav endise poldripõllu pumbajaam on vaid mõned võimalikud rannakultuuriruumi elavdavad sekkumisvõimaluste näited. Peamised ruumivajadused, näiteks kaitse hooajaliste ilmastikutingimuste eest, tegevuspind ühistoimingutele ning meremaastikele lisatähendusi andvad vaated, loovad ruumilise sidususe domineeriva merehorisondi ja kõrkjapuhmaste ning luitemännikutega. Tasakaalustatud lähenemise kaudu väheneb piirkonniti tekkinud tsentraliseeritus ja haldusüksustesse koonduma kippuv asjaajamine.

Artikkel tugineb sel kevadel Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas kaitstud magistritööle „Rannakultuuriruumid – ääremaaliste rannakogukondade aktiveerimine“, mida juhendasid Andres Alver ja Indrek Rünkla. Magistritöö valmimisel oli oluline osa ka mentoril ja Pärnumaa kohaliku rannakogukonna esindajal Merle Looringul. Sel suvel rändab magistritöö väljapanek Pärnumaa rannakülades, et kohalike rannakogukondade liikmed sellega tutvuda saaksid.

* Viisin läbi välivaatlused 150 km Eesti rannaaladel Iklast Munalaiu sadamani.

Endine pumbajaam võib olla nii külakeskusena kasutatav paaditehas, professionaalsete ja hobikasutajate ruumivajadustele kohandatud linnuvaatlusjaam, jääkalurite ajutine turg, võrgukuuri ornitoloogide töötuba, suveetenduste ning kino toimumispaik. Hooajalisusega arvestamine ja paindlik ruumikasutus tagab kokkuhoiu ja säästlikkuse. Eva-Liisa Lepiku nägemus Liu paaditehasest, Kabli linnujaamast ja Audru pumbajaamast.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming