Pealelend – Siim Tuksam, PARTi (Practice for Architecture, Research and Theory) asutaja ja arhitekt, Eleringi kõrgepingemasti disainlahenduse võistluse võidutöö „Soorebane“ kaasautor.

MERLE KARRO-KALBERG

sirp_2016_36_0019__art_r2

Kuidas sündis mast „Soorebane“?

Me tahtsime algusest peale, et see mast oleks puidust. Hakkasime uurima, mis tingimustel saab puitu kasutada. Mitmete inseneride kaudu jõudsime lõpuks Tallinna tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisani. Tema näitas meile, mida sellises mõõtkavas näiteks Norras puitsildade vallas üldse ehitatud on. Seal ei arva ju keegi, et puit mädaneb viie aastaga läbi, nagu siin mõeldakse. Puidu vastupidavuse nimel on tarvis jälgida mõningaid põhimõtteid: ühenduskohti peab olema võimalikult vähe, need peavad olema vee eest hästi kaitstud ning kõiki vihmaga kokku puutuvaid pindu tuleb töödelda nii, et vesi puidu vahele ei pääse. Selle tarkusega me peale hakkasimegi. Kõigepealt pidasime silmas, et mastil oleks võimalikult vähe elemente. Sellise masti kavandamine on ka optimeerimisülesanne: tuleb vaadata, et 40meetrine mast võimalikult vähese materjaliga püsti saaks. Eks me katsetasime päris palju. Minimeerimisel jõudsime selleni, et sel postil peab olema vähemalt neli haru. Edasi oli juba lihtsam. Kasutasime üht Austria inseneride programmiliidest, mis arvutab välja konstruktsioonide tugevuse. Nende tuhandete lahenduste seast, mis sealt välja tulid, valisime kümme, lõpliku valiku tegime nende hulgast. Masti skulpturaalne kuju on puhas juhus. Seda, et mast meenutab kükitavat rebast, märkasime alles renderdatud piltidel. Masti pealmised pinnad, need, kuhu vihm võiks peale sadada, on kaetud valtsplekiga, alumised osad on puidust. Kui masti all seista ja üles vaadata, on näha puitmast. Masti pealmised pinnad tuleb plekiga katta küll praktilise vajaduse tõttu, kuid seetõttu meenutab masti pind veelgi rohkem rebase karvkatet.

Milline see mast lõpuks konstruktsioonilt tuleb, pole päris kindel. Edasine on inseneride käes, nemad arvutavad, millised lahendused on üldse võimalikud. Nurgamasti hind jääb tavaliselt 60 000 ja 80 000 euro vahele. Meie kavandatud mast võib maksma minna kaks korda rohkem. Selleks et selliseid maste rohkem tuleks, peame masti hinna saama nimetatud vahemikku, kuigi puidu puhul on see peaaegu võimatu. Kõige vastupidavam on ilmastikutingimustele inseneripuit, mille kuupmeetri hind ulatub aga 3000 euroni. Üks võimalusi on ka puidu kombineerimine teiste materjalidega ja puidu osaline kasutamine. Kui selgub, et terasest või betoonist post on efektiivsem, siis oleme nõus kaaluma ka seda varianti.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht