PEALELEND

M. M.

Märtsi lõpus asutati Eestis kultuuri- ja looduspärandi kaitseks uus ühing Casa Nostra. Erinevalt seni loodud kaitseühingutest ei ole seekord tegemist mittetulundusühingu, vaid just tulundusühinguga, mille eesmärk on pärandi kaitseks reaalselt midagi ära teha ja sellest ka võimaluse korral tulu saada. Kust selline mõte?          Aleksander Laane: Mõte tekkis igapäevasel koduteel: mööda Kadriorgu jalutades torkab silma palju ajaloolisi lagunenud puitmaju. Olen arhitektuuri- ja ajaloohuvilisena mõelnud, et oleks tore, kui jaksaks need mälestised ära osta ja korda teha! Edasi tuli idee, et võib-olla on samamoodi mõtlevaid hulle, kel on natuke raha ja soov midagi ära teha, teisigi. Mittetulundusühinguid pärandi kaitseks on päris palju, kuid nende võimalused midagi  reaalselt ära teha ei ole piisavad. Aga ka Casa Nostra on pigem kultuuri- kui äriprojekt. Seepärast ootame liituma inimesi, kellele arhitektuurimälestiste säilitamine on südamelähedane ning kasumiteenimine teisejärguline.        David Vseviov: Kadriorg jääb ka minu kodutee peale. Ma käin üle kümne aasta mööda majast, millel ilutseb silt „müüa”. Varsti pole seal aga  enam midagi müüa. Mina üksi ei suuda seda maja osta ja korrastada, aga kui saame kokku oma tuhat inimest, kes sellest huvitatud on, siis tekib võimalus midagi ära teha. Ma tahan, et Casa Nostraga liituksid tavalised inimesed, keda valdavad väärtuslikke lagunevaid hooneid nähes samad emotsioonid. Muidugi võin valida ka selle tee, et hakkan pressima muinsuskaitse ametit, nõudma ameti aktiivset sekkumist, eelistama poliitiliselt parteisid,  kes lubavad muinsuste korrastamiseks raha leida, jne. Aga praegu ei huvita see mind. Ma ei taha, et linn on räämas, ja me püüame midagi reaalset selleks ära teha. Panin oma rahalise panuse ja nime sellesse üritusse lootusega, et sellega liitub veel inimesi. „Teeme ära” lainel ei jaksa minusugune enam labidat hoida, aga selle 300 eurot kõhu kõrvalt kokku hoida ja midagi sellist ära teha ikka jõuab. See on nagu majade toidupank. Kui sest aga midagi  välja ei tule, eks siis jagame sissemakstud raha osanikele tagasi. 

Mis on miinimumsumma, mille ühinguga liituja peab sisse maksma?   

A. L.: Miinimum on 319 eurot. Sõltumata rahalisest panusest on ühinguga liitunud inimesel aga vaid üks hääl. Selline süsteem on parem kui aktsiaseltsi või osaühingu puhul,  kus probleemid võivad kergelt tekkida raha pinnalt. See on väga demokraatlik, sellised tulundusühingud on mujal väga levinud ja tugevad. Midagi taolist on The National Trust Inglismaal, see loodi XIX sajandi lõpul. Talle kuulub praegu 1,7 protsenti Suurbritannia pinnast koos seal peal olevate kinnisvaraobjektidega: lossid, kindlused, kirikud, Lennoni majamuuseum jne. 

Kas teete ka koostööd muinsuskaitseametiga? 

A. L.: Meie otsused on emotsionaalsed: maja jääb teele ette ja me valime selle kordategemiseks. Muinsuskaitse peab lähtuma objektiivsematest kriteeriumidest nagu maja vanus, ajalugu jne. Muinsuskaitsjad kui eraisikud on aga öelnud, et see on suurepärane idee, ning nende poolt on olemas kindlasti moraalne tugi.        D. V.: Iga muinsuskaitseametnik võib aga liituda meiega ja saada väärtusliku maja üheks omanikuks, osta endale piltlikult ühe tellise või puulati. 

Kas silmapiiril on juba konkreetsed objektid? 

A. L.: Objektipuudust pole. Kadriorg on täis selliseid objekte: Poska 41 ja Poska 33 näiteks.  Poska 41 on Tallinna tõeline puitarhitektuuri pärl, mille ees pidevalt peatuvad turismibussid, kuid mis iga päevaga järjest rohkem laguneb. Suured otsused, milliseid hooneid omandada ja kuidas majandada, tehakse koos. 

Kaitse alla võetakse ka nõukogudeaegset  arhitektuuri. Kas ka see võiks teile huvi pakkuda? 

D. S.: Esimene objekt peab olema midagi  sellist, mille kordategemine on visuaalselt nähtav. Selle väline väärtus peaks ületama võib-olla isegi sisulise väärtuse, sest meie ettevõtmise edukus sõltub ju rahast ning osanike hulka peab suurendama. Esimene objekt peab olema reklaamiks. Võib muidugi rääkida ka Turisti poest, aga ilmselt hakkavad sellega tegelema meie lapsed. Meil on hetkel pakilisemaid, rohkem hävimisohus objekte. Pean silmas just puitehitisi. 

Loodame, et saame varsti rääkida ka tulemustest. 

A. L.: Sinna läheb veidi aega. Ma tegin väikese arvutuse: näiteks Poska 41 maja saaksime korda teha, kui Casa Nostraga liituks miinimummaksega kaks tuhat inimest. Kui kellelgi on selle vastu huvi, siis võib Casa Nostraga lähemalt tutvuda Facebookis.