Pealelend

ELO KIIVET

Eik Hermann, Ehituskunsti peatoimetaja

Karli Luik, Ehituskunsti peatoimetaja

15. märtsil esitletakse välkloengul värsket ajakirja Ehituskunst numbrit, millel on uued peatoimetajad Eik Hermann ja Karli Luik.

Kuidas te ajakirja tulevikku näete ja mida lugejatel on oodata?

Eik Hermann: Kui Ehituskunst 1981. aastal ilmuma hakkas, siis oli see praktikute ajakiri, mille põhiliseks käivitajaks oli protest insenerikeskse massehituse ja standardiseerimise vastu. Juba ajakirja nimi rõhutab, et arhitektuur on enamat kui funktsionaalse tellimuse täitmine – see on ka kunst. Rõhutati vaimsust ning kunsti ja arhitektuuri kattuvaid aspekte. Sõna ja pilt olid võrdse tähtsusega, nii et vahel illustreerisid üksikud pildid pikemaid mõttearendusi ja vahel täiendas mõni napp sõna pilti. Eriti kõige esimestes numbrites, mille põhilised eestvedajad oli Ado Eigi, Ignar Fjuk ja Ain Padrik, koosnes ajakiri paljudest lühikestest sõnapildilistest mõttekontsentraatidest. Olgugi et peatoimetaja rolli pikaks ajaks üle võtnud Leonhard Lapini koostatud numbrites oli ka mahukaid tekste, jäi üldhäälestus sellegipoolest praktikukeskseks.

Seejärel omandas ajakiri mitmel põhjusel, kas siis peatoimetajate (Ingrid Ruudi ja seejärel tandemi Aet Ader ja Kadri Klementi) enda huvist või muudel asjaoludel, teoreetilisema hoiaku. Ka seda peame väga väärtuslikuks: olukorras, kus maailm pidevalt ja rutakalt teiseneb, peab hea ruumipraktik loova kohanemise nimel paratamatult ka laiemalt ja kriitiliselt mõtlema.

Uute peatoimetajate ettekujutuses võiks ajakiri otsida õrna tasakaalupunkti teooria ja praktika vahel. Üks meile olulistest märksõnadest on rakendatavus. See ei tähenda muidugi meisterda-ise-stiilis konkreetseid juhtnööre, vaid uute ruumiideede arutlusi ja otsinguid, mille puhul oleks tunda, et midagi juba paistab, kuskilt juba koidab. Selle nimel oleme tagasi liikunud kompaktsemate tekstide ning pildi ja sõna võrdsuse poole. Ideaaljuhul oleks Ehituskunst ideefragmentide mosaiik, mis annab mõtet edasi ka fragmentide vahel tekkiva „ruumi“ kaudu.

Mõtteraamistikku, millest ajakirja kavandades lähtusime, oleme nimetanud radikaalseks kontekstualismiks. See on arhitekt Toomas Tammiselt laenatud nimetus, mida veidi mugandasime. Iga järgnev ajakirjanumber käsitlebki ühte ruumi mõjutavat, kohalikult olulist teemat koos küsimusega: kuidas see mõjutab arhitektuuri? Millist erilist või varjatud potentsiaali ja ruumiideid see endas kannab?

Ehituskunsti värske number on keskendatud külmavõitu kliimale. Küsime, kuidas see mõjutab ruumipraktikat Eestis ja mujal, kus kliimaolud on sarnased. Tähelepanu all on avalik ruum, mille tüpoloogia oleme paljuski üle võtnud soojematest oludest, kus väliruumis tegutsemine on aasta ringi ühetaolisem ning kus inimkeha pikaajalisem viibimine on soojuslikult mugav ja meeldiv. Esialgu kippusime kohalikku kliimat kirjeldama üksnes külmana. Siiski jõudsime ruttu tõdemuseni, et meie kliima on ennekõike külmavõitu. Kargete talvede asemel valitsevad meie külmematel aastaaegadel ju lögased pooltoonid, pilvised räitsakud, porised bulvarid ning helkiva lumeta lõppematu november. Kuidas luua avalikku ruumi, mis sobiks just sellisesse kliimasse? Sellele küsimusele uues numbris vastuseid otsitaksegi.

Eelmise aasta lõpus sai alguse ka „Ehituskunsti raamatukogu“ nimeline raamatusari, mille esimesena ilmus Pier Vittorio Aureli raamat „Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist“. Millised on pikemad plaanid raamatusarjaga?

15. märtsil tuleb „Ehituskunsti raamatukogu“ sarja alt välja juba teine raamat pealkirjaga „Arhitektuur ja soojusmõõde“, mis sisaldab Luis Fernández-Galiano ja Lisa Heschongi tekste. „Ehituskunsti raamatukogul“ on kaks eesmärki. Esimene on ajakirja täiendamine, sest kõike ei saa lühidalt öelda. Raamatusarjas saabki avaldada teoseid, mis avavad ajakirjanumbri teemat teoreetikutele mugavamas mahus ning võimaldavad lugejal teemasse põhjalikumalt süveneda. Teine eesmärk on avaldada teoseid, mis võiksid meie hinnangul avaldada toitvat mõju siinsele ruumimõttele.

Ajakirja ja uue raamatu esitlus toimub 15. märtsil kl 18 Sõpruse kinos Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute sarja raames.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht