Otepää ideed otsimas

Ülle Maiste, Mari Rass

Aprillis peeti Otepääl kolmepäevased mõttetalgud, et leida linnale uusi ideid. Valla initsiatiivil kutsuti nõu andma grupp Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala neljanda kursuse tudengeid koos juhendajate professor Andres Alveri ja emeriitprofessor Veljo Kaasikuga.        Otepää asub looduslikult kaunis kohas: madalate majadega ääristatud tänavad looklevad üles-alla ja linna piirab hajaasustatud looduspark. Suurem osa keskuse puithoonestusest põles Teise maailmasõja ajal maha, säilinud kivihoonetele on 60ndatel lisandunud stalinistlikke ehitisi, millest osa on tunnistatud XX sajandi väärtarhitektuuriks. Märkimisväärsemad on 1950. aastal Pühajärve tee äärde rajatud Otepää kultuurimaja ja Otepää kõrgeim hoone – endine täitevkomitee, praegune vallamaja – linna keskuses. Vallamajast Pühajärve tee poole jääb kõrghaljastusega kolmnurkne Lipuväljaku park ning Valga maantee poole parkimisplatsina kasutatav endise bussijaama ala, mida peetakse keskväljakuks. Sellelt avaneb maaliline vaade linna piiravale orule, Linnamäele,  kirikule ja Tehvandi hüppetornidele.       

Platsi ääres seisavad postkontor, päästekomando ja vallamaja, mis on pööranud väljakule selja; varasemate plaanide järgi pidi linna keskus tulema praeguse turu kohale. Vallavalitsus püstitas tudengitele lähteülesandega hulga küsimusi, millele oodati erapooletut, värsket ja julget lahendust. Otepääle loodeti leida suurt, kõikehõlmavat ideed, mille saaks edaspidi planeerimisel aluseks võtta. Võtsime vabaduse vaadata Otepääd laiemalt,  tulevikku suunatud pilguga, muretsemata liigselt maakasutuse, üksikute omanike huvide, poliitiliste ja majanduslike mõjude pärast. Peamisteks teemadeks kujunesid Otepää väärtus, idee ja avalik ruum.     

Suhteliselt stabiilse rahvaarvuga (2011. aasta seisuga elab seal 2150 inimest) talvepealinn on omapärane nii mitmeski mõttes. Otepää on rahvusvaheliselt tuntud suurürituste korraldaja ja paljudele teise kodu linn, millel on kaks kõrghooaega: talvel ning suvel. Väikelinna rahvaarv kasvab kõrgajal ligi poolteist korda. Ruumilisi otsuseid on paljuski mõjutanud suurüritustega (MK-suusaetapp, „Suverull”, Lõuna-E esti ralli, Tartu maraton) kaasnevad  turistide hulgad. MK-etapi ajal peab linna mahtuma ligi 3000 autot, tuleb pakkuda heal tasemel majutusvõimalusi, söögikohti ning tagada suurtele gruppidele mugav liikumine. Samas peab linnaruum töötama poole aastast olukorras, mil rahvast on vähe ja linn vaikne. Kohanemine kõrghooaegade ja vaikse argielu vahel on väiksele linnale suur katsumus. Ühest küljest tuleb turistikeskne lähenemine linnale kasuks: ka üldplaneeringus rõhutatakse  kuurortlinliku miljöö olulisust, eesmärgiks on soodustada keskuse väikeste esimese korruse poodide-äripindade tegevust. Siiski, turismile suunatud tegevus ka pidurdab linna arengut. Keskväljak ei ole näiteks kasutusel väljakuna, sest suurürituste ajal on see vajalik parkimisplatsina. Atraktiivne avalik ruum ei saa samaaegselt olla tagavaraparkla; sama keeruline on parklasse luua vaba aja veetmiseks sobivat keskkonda. 

Paremas olukorras on Lipuväljaku park teisel pool vallamaja. See on väärtus, mis vajab säilitamist, vaatamata sellele, et inimesed seda päris iga päev ei kasuta. Park on ääristatud söögi- ja majutuskohtade ning väikeste äripindadega, mille vahele jäävad elupinnad – tore linnaliselt mitmekesine struktuur. Lipuväljaku pargi äärde ja isegi selle peale on linn planeerinud lisafunktsioone. Parki ehitatakse  lähitulevikus kiirabijaam ja selle äärde on kaalutud kaheksakorruselise spaa rajamist. Krunte arendatakse aga eraldi, mõtlemata seejuures palju tervikule. Sageli on arendatav linnaruum mõjutatud poliitilistest ja majanduslikest otsustest. Linna kolida sooviv ettevõte esitab oma tingimused kohale ja arhitektuurile. Olukorras, kus on tähtis pigem uute asutuste tulek linna ja puudub kõikehaarav idee, kuidas neid paigutada, on raske linnaruumi stabiilset  arendada. Siinkohal on ilmekas näide Maxima ehitamine Otepääle: linnavalitsus oli valmis vastu tulema kaupluse omanike esitatud tingimustele nii hoone arhitektuuri kui ka asukoha osas. Nii läheb tõenäoliselt paljudes kohalikes omavalitsustes ja tulemuseks on ebaühtlane ja ebamugav linnaruum, nimetatud juhul lisaks ka väikeste äride kadumine.     

Olime Otepääl kahe kõrghooaja vahel. Nägime rahulikku, talvest toibuvat ja suveootel linna. Tänavatel ja kohvikutes oli vähe inimesi ning võõraid siluette märgati juba kaugelt. Puutusime kokku Otepää argieluga, millega peab planeerimisel arvestama samal määral kui üksikute suurüritustega. Linnas, kus on oma inimesel hea, on hea olla ka külalisel. Kohalik ei tohi tunda ennast oma kodukohas võõrana  ega arvata, et linna ettevõtmised on suunatud pigem turistidele. 

Otepääga parema kontakti saamisel oli meile abiks Lõuna-E esti arhitekt Uko Künnap ja vallavalitsuse arendusnõunik Annika Jaansoo, kelle eestvedamisel see üritus teoks sai. Lisaks tüüpilistele väikelinna plussidele-miinustele (turvaline keskkond vs. puudulik ühistranspordiühendus lähilinnadega) on Otepääl oma eriline võlu. Siin on ideaalsed sportimistingimused, kaunis loodus ja suurüritustega seoses loodud võimalused: inimesed saavad nautida lähiümbruse spaasid ja heal tasemel söögikohti, mis annavad silmad ette ka suuremate linnade toitlustusasutustele. Otepää asub võrdsel kaugusel Tartust, Võrust ja Valgast ning Tallinnast ja Riiast. Kohalikud ettevõtjad saavad tegutseda nii Eesti kui Läti turul. Seejuures on Otepääl piisavalt hea transpordiühendus vaid Tartuga. Selleks, et teha tööd väljaspool Otepääd, on perekonnas tingimata vaja üht, kui mitte kaht autot. Otepää-sugune väikelinn  ei peaks aga olema hajaasustusega paik, kus auto olemasolu on vältimatu, oluline on siin eelisjärjekorras arendada töörändeks vajalikku ühistransporti.       

Pärast esimest tutvust linna, kohalike elanike ja valla volikogu seisukohtadega jagunes 12 tudengit kolme gruppi, kes asusid analüüsima linna arenguvõimalusi ja välja töötama uusi ideid. Lisaks Eesti tudengitele oli seltskonnas kaks Erasmuse programmi välisüliõpilast: üks Hispaaniast ja üks Prantsusmaalt. Töögruppide visioonides oli üllatavalt palju ühist: keskväljaku tähtsuse tõstmine, linna ja Tehvandi staadioni parem ühendamine,  plaan panna planeeritava parkimismaja kohale (kiriku kõrvale mäele) spaa jpm. Kõige olulisemaks peeti keskväljaku arendamist atraktiivseks vaba aja veetmise kohaks, sealt avaneva vaate puhastamist, väljaku külgede piiramist ja väljaku aktiivsust toetavate funktsioonide tihendamist. Platsi poole seni seljaga hooned said mahtude lisamisega uue fassaadi. Selle tulemusena peaks keskväljak pakkuma huvi paljudele kasutajatele, olema koht, kuhu  tahetakse tulla, kus alati toimub midagi, kus on mugav olla. Sellest peaks kujunema Otepää visiitkaart ja sümbol, nii funktsionaalne kui ka visuaalne linna kese.   

Esimese töögrupi põhiidee oli võtta väljak muu hulgas kasutusele ka suurürituste ava- ja lõputseremooniate kohana. Sealne postkaardivaade maalilisele orule, kirikule ja hüppetornidele  peaks kujunema rahvusvaheliselt tuntud sümboliks (joonis 1). Väljak on selles variandis pikendatud üle Valga maantee oru kohale ja väljaku alla jääb oru külje sisse rajatud raamatukogu. Teine grupp tegeles lisaks keskväljakule vaatekoridoride ja tähtsamate liikumisteedega. Tähelepanu pöörati senisest mugavama ühendustee loomisele Tehvandi staadioni, keskuse ja linnaga halvasti ühendatud kiriku vahel. Uus promenaad paigutati linna piirava kauni  vaatega oru küljele ja selle alla planeeriti ärija elupinnad, seejuures jäi vaade Linnamäele alles. Kiriku lähedale paigutatud spaa ja uued elamispinnad sulandati maastikku. Kui linna planeerida vaid akadeemilises õhkkonnas, ei adu selle probleeme, mastaapi ja arengu mõjutajaid. Kohapeal viibimine ja kohalikega suhtlemine annab hea pildi tegelikust olukorrast. Üks nädalavahetus on piisavalt lühike aeg selleks, et säilitada kõrvalseisja neutraalne pilk, mis lubab vaadata olukorda laiemalt ja otsida lahendusi pikemas perspektiivis. Loodetavasti sai Otepää meie külaskäigust inspiratsiooni ja mõtteid, mis aitavad kaasa linnaruumi parandamisele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht