Majandusstrateegia loob linnaruumi

Rotterdami arhitektuuribienaal tulevikulinnast

KAIE KULDKEPP

VII Rotterdami arhitektuuribiennal, IABR – 2016 – „The Next Economy“, Rotterdamis Katendrechti linnaosas endises kohvilaos Fenixloods II kuni 10. VII 2016. Peakuraator Maarten Hajer.

Majandus on linnade arengu põhimootor ja sellele on seitsmendal Rotterdami arhitektuuribiennaalil ka keskendutud. Mõnekümne aasta pärast elab 80% maailma rahvastikust linnades ning seetõttu tuleb juba praegu mõelda, milline peaks olema linnaruum, et soodustada mitmekesist majandustegevust. 2016. aasta arhitektuuribiennaalile esitati üle kuuekümne projekti, mis jutustavad loo produktiivsest, sotsiaalselt võrdsest, keskkonnasõbralikust, jätkusuutlikust ja tervislikust linnast. Biennaali toimumiskoht, Lõuna-Rotterdami Katendrechti linnaosa gentrifitseeritud tööstuspiirkond kohvikute ja gurmeekaupade turuga, annab tunnistust majanduse ja linnaruumi vastastikusest mõjust. Kes oleks aastakümnete eest võinud arvata, et tööstuspiirkonnast saab atraktiivne meelelahutuspaik ja loomemajanduse ruumi visiitkaart? Biennaalil küsitakse, milline on gentrifitseeritud linnas järgmine, kohalike väärtustega ning elu-, töö- ja tarbimisharjumustega (ja hinnatasemega) arvestav arengumudel.

Külaliskuraator Yang Lei pakub linna säästlikuks uuendamiseks mitmeid lahendusi ekspositsioonis „Hiina kujuteldav ökotsivilisatsioon“ („Imaginaries of Eco Civilization in China“). Näiteks osutatakse võimalusele renoveerida Hiina linnad ilma ulatusliku lammutamise ja konteksti sobimatute uusehitisteta. Uuritud on majanduslikult konkurentsivõimetut piirkonda Pekingi linnasüdames. Yang Lei on pakkunud näiteks välja hoonete külge liidetavad moodulid, mida kasutataks vastavalt vajadusele kas pesuruumi, äripinnana vms. Seoses hoonete elamiskõlblikumaks kohandamisega tõuseb piirkonna väärtus. Seejuures sobitatakse uusehitised olemasolevaga ning elamispinnad on edaspidigi elanikele taskukohased.

Mahajäetud ja kasutuseta linnapiirkondade elustamise idee kannab Pekingi projekti „Farmitehase kompleks“ („Farm Factory Complex“). Kiiresti kasvanud linnade äärealade hüljatud tööstusmaastike uue kasutusvõimalusena nähakse põllumajandustööstust, mis elavdaks majandust, pakuks tegevust tööstuses tööta jäänud inimestele ning oma maatükita farmeritele.

Linna äärealade olukorra parandamisest kõneleb ka Belgia Antwerpeni linnavalitsuse, konsultatsiooni- ja arhitektuuriettevõtete ühisprojekt „Labo XX“. Sellega otsitakse linna laialivalgumise peatamiseks kestlikku strateegiat, et vältida monofunktsionaalseid elamualasid. Pakutakse era- ja avaliku sektori koostööprojekte, krundiülest arendusmudelit aga ka kohaliku elanikkonna initsiatiivi tugevdavaid mõtteid.

Aafrika linnade suurimaid kitsaskohti, aga ka võimalusi on käsitletud Edgar Pieterse, Mark Swillingu ja Tau Tavenga kureeritud programmis „Linlik Aafrika. Mida oodata järgmiseks?“ („Urban Africa: What’s Next?“). Aafri­kast on saanud läänemaailma jäätmete ladustamise koht. See ongi selle mandri suurim keskkonnaprobleem. Ghanas Kumasi linnas on hakatud Euroopas maha kantud autosid uueks tooraineks ümber töötlema, et hoogustada sellega piirkonna majandustegevust. Nigeeria linnas Lagoses lahendab olmeprügi kuhjumise probleemi aga kohalik iduettevõte Wecyclers, sest kohalik omavalitsus suudab käidelda vaid 40% linna jäätmetest. Prügi äravedu jalgratastel on hea näide kogukondliku initsiatiivi kohta teenuse majanduses.

Arhitektuuribiennaalile esitatud Hollandi projektide keskmes on keskkonnasõbralik ja tervislik linn muuhulgas rõhutatakse liikuvuse temaatika olulisust. Ärikeskkonna elavdamiseks on vaja tihedaid ja sidusaid linnaregioone. Hollandis paigutataksegi töö- ja elukohad ning kaubanduspinnad taristu sõlmpunktide lähedusse. Kinnisvara soetamise üks kriteeriume on vaksali lähedus.

Peale liikumisviiside ning töö- ja elukohtade geograafia on biennaalil visualiseeritud taastuvenergia strateegiate ning rohelise tehnoloogia ruumiline mõju. Vähese süsinikdioksiidi sisaldusega energiaressursside kasutamine võtab rohkem ruumi kui fossiilkütustel põhinev taristu. Urbanismibüroo POSAD Spatial Strategies koos Hollandi taristu- ja keskkonnaministeeriumiga näitab, kuidas keskkonnasõbralikuma energia tootmine elamis-, töötamis- ja vaba aja ruumi ära mahutada ning kuidas muutub sellega linnaruum ja ümbruskonna maastik.

Rotterdami arhitektuuribiennaal ärgitab küsima, kas oskame praegu läbi mängida tulevikulinna stsenaariume ja teha otsuseid produktiivsema homse nimel, nii et linnakeskkond tagaks sotsiaalselt võrdsemad eluvõimalused. Biennaal osutab meie õigusele oma unistus tulevikulinnast teoks teha.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar