Maailma arhitektuuriladvik Tallinnas

Laila Põdra, arhitektuurinõunik

Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) Visiooni ja Strateegia Komitee koosolek Tallinnas      10. septembril toimus Tallinnas hotelli Telegraaf konverentsikeskuses Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (Union internationale des architectes – UIA) visiooni ja strateegia komitee  koosolek.  UIA on 125 riigi arhitektide liitudest koosnev ülemaailmne valitsusväline organisatsiooni,  mille eesmärk on seista arhitekti elukutse ning tegevusvaldkonna eest globaalsel tasandil. 1948. aastal 27 riigi osavõtul loodud rahvusvaheline võrgustik esindab täna umbes 1,3 miljonit ehk Eesti rahvaarvuga võrdset hulka arhitekte üle kogu maailma. Eesti Arhitektide Liit on olnud UIA liige aastast 1990, kuuludes koos Läti ja Leedu arhitektide liiduga ühisesse UIA sektsiooni BAUA (Baltic Architects Unions Association), mis omakorda kuulub koos Ida  Euroopa ja Lähis-Ida riikide esindajatega UIA II regiooni (organisatsioon on jaotatud viieks regiooniks). UIA igapäevatöö ja toimimise eest vastutab Pariisis asuv seitsme ja poole töökohaga sekretariaat, mis on üllatavalt tagasihoidlik sellise aukartustäratava suurusega organisatsiooni kohta. Lähemalt saab sellega tutvuda Interneti-lehel HYPER LINK (http:// www.uia-architectes.org). Visiooni ja strateegia komitee ülesanne on hetkel välja töötada ja sõnastada UIA peamised eesmärgid aastateks 2011–2014. Komiteed juhib UIA eelmine president Gaëtan Siew Mauritiuse Vabariigist, kelle põhjalik ettekanne Tallinnas toimunud koosolekul andis hea ülevaate organisatsiooni senisest ning eesseisvast tegevusest. Siinkohal lühike ülevaade räägitust.    

Tänane maailm 

Elame praegu kontrastide maailmas: põhjapoolkera  elanikkonna keskmine vanus ja üldine jõukus on suhteliselt suur võrreldes vaesema lõunapoolkera rahvastikuga. Üldine teadmiste tase ning digitaliseerituse aste erineb riigiti suuresti ning elukeskkonna iseloom varieerub ülilaial skaalal: pool maailma rahvastikust elab tihedalt asustatud linnades ja ülejäänud hajaasustusega maakeskkonnas. Esile on kerkinud mõjukad suurlinnad, majanduse kontekstis analoogselt rahvusliku kogutoodangu  mõistega kasutatakse mõistet „linna kogutoodang”. 

Tänases maailmas mõjutavad arenguprotsesse pigem rahvusvahelised suurfirmad ja globaalsed organisatsioonid kui riigid, maailma valitsevad globaalsed võrgustikud. Suur osa maailma elanikkonnast on parema elujärje otsingul pidevalt liikvel, inimesed pole kunagi varem maailmas nii palju ringi liikunud  kui praegu. 

UIA eesmärgid     

UIA kui ülemaailmse organisatsiooni ülesanne on lahendada sellised globaalsed probleemid nagu kliimamuutused, kultuuriline mitmekesisus  ja maailma majanduskriis, vähemalt niivõrd kui see seostub arhitektuuri ja arhitekti elukutsega.     

UIA visiooniks on luua inimkonnale parem keskkond, tema missioon on ühendada  arhitekte kogu maailmas eesmärgiga teenida ühiskonda paremini professionaalsete oskuste ja arhitektuurialase teadlikkuse tõstmise kaudu. Liidul on viis tegevussuunda: arhitektuuripoliitika kujundamine, organisatsiooni võimekuse tõstmine, arendustegevus, esindatuse tagamine ning arhitekti elukutse ja arhitektuuri eestkostja rolli suurendamine. Arhitektuuripoliitika alla kuulub näiteks arhitekti elukutsele esitatavate nõudmiste üleilmsete standardite koostamine. Oluline on,  et kõikjal maailmas saadaks arhitekti rollist ning vastutusest üheselt aru. UIA on ühtlasi ka monitooringukeskus, mis jälgib muutusi arhitektuurivaldkonnas ning ka reageerib neile.   

Organisatsiooni teovõimet peaks tõstma koostöövõrgustiku loomine, mille tulemusena tiheneb kogemustevahetamine kõikide riikide arhitektide vahel. Muutused UIA hariduse  ja arhitekti elukutse edendamise poliitikas võiksid aga toimuda kiiremini, kui see siiani on olnud. Samuti peaks kiiresti looma elujõulise teabebaasi arhitektidele ning tugevdama koostööd kommertspartneritega. UIA väärtusteks on eelkõige tema laialdane võrgustik, toimivad partnerlussuhted teiste globaalsete organisatsioonidega, erialase ekspertiisi kõrge tase ja ulatuslik infobaas. UIA tegevust soosib ka organisatsiooni hea maine.   

Eespool kirjutatust võib jääda mulje, et UIAs tegeldakse sedavõrd üldiste teemadega, et arhitekti igapäevatööga siin väikeses Eestis sellel kokkupuudet pole. Tegelikult mõjutatakse sellega tuntavalt arhitekti elukutset ning tegevusvaldkonda kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Näitena võiks tuua UIAs välja töötatud rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste korraldamise hea tava dokumenti, millest on otseselt juhindunud Euroopa Arhitektide Nõukogu  oma vastava eeskirja koostamisel, sellest on omakorda lähtunud Eesti Arhitektide Liit oma võistlusjuhendit kokku pannes. Samasugune ahel maksab arhitektuuriharidusele esitatavate nõudmiste osas. Kuulumine rahvusvahelisse globaalsesse võrgustikku annab eesti arhitektidele võimaluse kaasa rääkida arhitektuuri puudutavates küsimustes üle kogu maailma

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming