Linn ja teooria I – Kalasadama juhtum

MERLE KARRO-KALBERG

Kalasadama planeerimine on kirgi kütnud 2008. aastast, kuigi menetletud on planeeringut juba 12 aastat. Praegu on planeerimisprotsess lõpusirgel. Nende aastate jooksul on linnakodanikud Kalaranna avaliku ruumi kaitseks välja astunud ja allkirju kogunud mitu korda. Ennekõike tahetakse, et kesklinna mere äärde tuleks nüüdisaegne ja kõigile ööpäev läbi avatud linnaruum. Viimane suurem vaidlus jõudis avalikkuse ette eelmisel aastal, kui Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav Telliskivi selts soovis, et aastatega inimestele armsaks saanud Kalasadama isetekkeline Kalarand jääks endiselt looduslikuks liivarannaks ning selle säilitamise nõue ka planeeringusse sisse kirjutataks. Kiirelt püstitas Pro Kapital Kalasadamasse oma maatüki ümber justkui jõudemonstratsiooniks tara, põhjendades seda sadama arendamisega ning seejärel lahvatas varasemast tulisem ja põhimõttelisem vaidlus planeerimise juriidilise poole, linnavalitsuse pädevuse ning kohalike osalemisvõimaluste üle üldiselt. Ilmus artikleid, peeti tuliseid debatte, avaldati arvamust raadios ning televisioonis.

Kui juba tundus, et planeerimisprotsessi edasi viiv kokkulepe Telliskivi seltsi ja Pro Kapitali vahel on sündinud, tabas kodanikuühiskonda uus hoop: Pro Kapital kaebas Telliskivi seltsi aktiivse liikme, Kalaranna avaliku ruumi säilimise eest sõna võtnud Teele Pehki kohtusse väidetavalt valeväidete levitamise eest ajalehes Baltic Times ilmunud artiklis „The battle for the Estonian coastline“. Kohtuhagi sisuks on kaks Teele Pehki ütlemist. Esiteks olla artiklist jäänud mulje, et Pehki väite kohaselt planeeritakse Kalaranda jahisadamat, kuigi uues planeeringuversioonis seda pole (hagi esitamise ajaks tõestas Teele Pehk, et Baltic Times’i ajakirjanik mõistis teda valesti ning jutt käiski eelmisest planeeringuversioonist, vastav õiendus on üleval ka Baltic Times’i veebilehel), teiseks on ta öelnud: „Kuid investor, s.t Pro Kapital soovib siin näha tarastatud elukeskkonda viiekorruseliste luksuskorterid pakkuvate hoonetega ja jahisadamat väravate ning ligipääsuga jahiomanikele. Kuna kallast sel juhul tõstetakse pole inimestel ka juurdepääsu veele“.1

Praegu vaieldakse selle üle, mis asi on „tarastatud kogukond“ ja kas planeeritu on seda või mitte. Üks pool räägib tunnetuslikust suletusest ja planeeringu senistest riukalikest elementidest (nt maa-alusesse parklasse sissesõitude kavandamine mere äärde, tehnovõrkude planeerimine liivarannale), mis loovad tunde suletud paigast, kuhu kõigil asja pole, teine pool püüab tõestada vastupidist väitega, et planeeringus pole lubatud püstitada ei piirdeaeda ega tõkkepuid.

Seda võib vaadata ka Eesti esimese LÄTAK-juhtumina2 (legaalne ähvardamine takistamaks avalikkuse kaasamist): kohtusse kaevatakse konkreetne aktivist, et nõrgestada seeläbi kodanikuühendust – hoiatuseks teistele. Tundub, et kohtuasjast on saanud relv, mille ähvardusel nõuda Telliskivi seltsilt planeeringule esitatud vastuväidete tagasivõtmist.

Kuidas ka vaidlused Kalasadama ümber ei lõpeks, kas Pro Kapital ja Teele Pehk saavutavad kohtuvälise kokkuleppe või otsustab asja üle kohtunik, on tegemist pretsedendiga, mis võib pöördeliselt muuta kogu meie senist planeerimispraktikat.

Siinses artiklis avavad Tallinna ülikooli teadlased sõnapaari „tarastatud kogukond“ sisu. Just seda määratlust on Teele Pehk Pro Kapitali meelest Kalaranna arendust iseloomustades väär­kasutanud.

1 Baltic Times 5. VIII 2015: „But the investors, Pro Kapital, are quite old-fashioned developers, and they want a gated community here, with five-storey, luxury apartments, and a yacht harbour, with gates, access to those who own yachts, and it’ll be raised, so there will be no access to the water“.

2 Siim Tuisk, Ärimees versus aktivist ehk SLAPP! – Hea Kodanik 16. XI 2015.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar