Kino mõisa tõllakuuri müüridel

AGO GAŠKOV

Rakvere teatri kinomaja-proovisaal. Arhitekt Raul Vaiksoo, kaasa töötas Kristo Vaiksoo. Arhitektuurivõistlus toimus 2007. aastal, maja sai valmis 2016. aastal.

Rakvere Teatrimäe uuel hoonel on kaks funktsiooni: rakverelastele on oluline 150 kohaga kino, teater rõõmustab suure saali mõõtmetes prooviruumi üle.

Rakvere Teatrimäe uuel hoonel on kaks funktsiooni: rakverelastele on oluline 150 kohaga kino, teater rõõmustab suure saali mõõtmetes prooviruumi üle.

Teet Suur

Raul Vaiksoost on saanud Rakvere teatri ihuarhitekt. Seda alates selle sajandi esimestest aastatest, kui just Vaiksoo projekti järgi hakati restaureerima teatri suurt maja. Hiljem projekteeris Vaiksoo väikese maja ning viimasena kino ja proovisaalide hoone. Kino juba töötab, kuigi maja tervikuna ei ole veel ametlikult avatud.

Rakvere teater asub arheoloogiliste mälestiste alal. Teatrimäel oli kunagi klooster, hiljem mõis. Rakvere teatri väike maja oli kunagi Rakvere mõisa ait, kino aga on ehitatud mõisa tõllakuuri vundamendile. Sellisesse kohta projekteerimine on keeruline, arhitektile raske ülesanne. „Siin on hulk kihistusi ning vanade majade müüre. Enne ehituse algust tegime põhjalikud arheoloogilised kaevamised. Me teadsime, et selle käigus tuleb välja Rakvere mõisa tõllakuur, kuid avastasime ka mitu keskaegset maja, neist üks tõenäoliselt XIV sajandist. Maja oli ehitatud savi-, mitte lubimördiga, nagu hilisematel aegadel. Muinsuskaitse nõudis kõikide nende müüride säilitamist, aga see polnud mitte ainult ametnike nõue, vaid ka minu enda eesmärk, sest ma olen väga suur ajaloohuviline,“ rääkis Vaiksoo. Arhitekti soov oli vanad müürid mitte ainult säilitada, vaid neid ka eksponeerida. Vanadele müüridele uut hoonet toetada ei tohi, seetõttu seisab kinomaja vaivundamendil. Arvestada tuli ka tõllakuuri mõõtmetega. Uue maja pindala pidi olema enam-vähem sama, mis tõllakuuril. Kino ikkagi täpselt etteantud mõõtudesse ei mahtunud – see tingis konsoolse majaosa. Samuti projekteeris arhitekt majale väikse klaasist lehviku. Vestibüülis on näha keskaegset müüri. „Lehvikukujuline fuajee pole väljamõeldis, väljakaevamiste käigus mõistsime, et selles paigas oli keskaegne tänav. See suundus hilisema mõisa peahoone poole. Tolle tänava ääres asus keskaegne frantsisklaste klooster,“ selgitas Vaiksoo. See tähendab, et kino ja proovisaali maja asub kunagisel kalmistul. „Need tulid välja järelkaevamistel. Kümmekond aastat tagasi kaevasime arheoloog Villu Kadakaga tõllakuuri vundamendi sees. Kuna aga vaiu tuli panna ka ehituse piiridest väljapoole, tehti seal lisašurfe. See, et tegutseme kloostri surnuaial, oli tegelikult teada. Ka lisakaevamiste käigus tuli välja inimluid, ühtekokku neli luustikku. Neid on leitud ka varasematel kaevamistel,“ jutustas Vaiksoo.

Keskaegsete müüride fragmendid on näha juba vestibüülis. „Seal on klaaspiirdega kaitstud süvend, kus on näha küll väga halvasti säilinud, kuid konserveeritud müüriosad. Näha on ka keskaegsetele müüridele XVIII sajandil risti-rästi ehitatud müüride säilmeid. Kui lähme vestibüülist alla, publiku WCde juurde, satumegi keskaegsete müüride keskele,“ rääkis Vaiksoo. Keskaegsed ja üle-eelmisest sajandist pärit müüriosad on nähtavale toodud isegi tehnilistes ruumides. Ventilatsiooni- ja soojatorude vahel on vanad paemüürid kombineeritud kergkruusplokkidest, betoonkivist ja kipsplaadist seintega. Sellist lähenemist kohtab harva, sest ventilatsioonikambris või katlamajas viimistlusega tavaliselt eriti ei tseremoonitseta. „Püüdsin säilitada kõik, mis oli võimalik. Väljakaevamised toimusid muidugi rohkem kui kümme aastat tagasi. Müürid jäid ilmastiku kätte. Ehitama pidi hakatama kohe pärast kaevamisi, ent siis algas majanduskriis,“ selgitas arhitekt.

Projekt on seega üle kümne aasta vana, kuid maja mõjub siiski väga tänapäevaselt. Vaiksoo tõdeb, et on esialgset projekti veidi kohendanud. Majanduskriis ei olnud ainus põhjus, miks ehitus venis. Hanke võitnud ehitusfirma läks pankrotti. Mõni aeg tagasi oli Vaiksoo väga nukker, sest kartis, et veel üht talve müürid üle ei ela. Osa üle-eelmise sajandi müüre tuli ikkagi lammutada. „Keskaegsed müürid oleksime igal juhul säilitanud,“ kinnitas Vaiksoo. Müürid, mida ei õnnestunud säilitada, on põrandal markeeritud.

Kino väikelinnale, proovisaal teatrile

Hoonel on kaks funktsiooni. Rakvere rahvale on oluline 150 kohaga kinosaal. Teatrile on tähtis, et lõpuks ometi on olemas suure saali mõõtmetes proovisaal. „See lihtsustab kogu trupi, eriti aga tehnilise personali argipäeva. Varem tuli teha palju tühja tööd: hommikul üles sättida proovi kujundus, õhtul aga etenduse oma. Nüüd seda enam tarvis pole,“ rääkis Rakvere teatri direktor Velvo Väli. Miski aga ei välista uue ruumi kasutamist etenduste andmiseks. Proovisaali mahub umbes poolsada vaatajat ja kammerlikke lavastusi võib seal etendada. „Kui leidub lavastaja, kes soovib teha väikest luuleõhtut, saab selleks proovisaali kasutada,“ kinnitas Väli. Raul Vaiksoo sõnul on kogu maja projekteeritud nii, et etendusi saab anda igal pool. „Ma olen kõik esimese korruse ruumid projekteerinud mitmeotstarbelisena. Kinosaalis saab korraldada konverentse ja anda teatrietendusi. Proovisaali saab aga kasutada blackbox’ina. Ka klapptoolid on olemas ja neid saab sinna paigutada vastavalt vajadusele. Majas on palju sillakesi ja rõdukesi. „Ma ei arva, et sealt peaks publikule midagi kaela kukutama, aga näitlejaid võib fermide vahele panna küll, nende vahel on käiguteed ja neid saab etenduse ajal kasutada. See käib nii kino kui ka proovisaali kohta,“ iseloomustab Vaiksoo uut hoonet.

Hääletu kohin

Maja on võrdlemisi väike. Seega oli tarvis kino, proovisaali ja foonika ning tehniliste ruumide vahele väga head heliisolatsiooni. Hoone kõikide seinte katmine akustiliste plaatidega oleks läinud hirmkalliks. Arhitekt otsis soodsamaid lahendusi. Seintel on mitu kihti heli summutavaid materjale. Helisummutavat villa on kasutatud üsna palju. Vajaliku pealt kokku pole hoitud. Foonikale on näiteks ehitatud eraldi ventilatsioonikamber. „Jah, siin majas on viis-kuus ventilatsiooniagregaati, lisaks autonoomsed väljatõmbed ja väga täiuslik jahutussüsteem, mida pole välisseinas näha, kuna see on võre taha ära peidetud,“ selgitas Vaiksoo. Arhitekti sõnul on saavutatud selline tulemus, et ventilaatorite kohinat pole kusagil publikualal, kino- ja proovisaalist rääkimata, kuulda.

Proovisaali seinad on kaetud höövelprussidega. See annab helile õrna meeldiva kaja. „Akustika on muidugi selline nähtus, et sajaprotsendiliselt ei saa tulemuses kunagi kindel olla. Materjalidel on omadused, mille põhjal saab tulemust ennustada. Proovisaalis ei kasutanud ma tõesti üüratult kallist akustilist plaati, vaid panin seina höövelprussid. Ma olen seda väikeses majas katsetanud ja see andis erakordselt häid tulemusi. Lisaks saab nende lippide külge panna konkse, lüüa nendesse naelu, riputada etenduses vajaminevaid asju. Akustilise plaadi puhul pole see võimalik. Ma olen jumalale väga tänulik, et see minu leiutis tööle hakkas. Hääl kajab, aga järelkaja ei ole ja see on sellise ruumi puhul kõige tähtsam.“ rääkis arhitekt.

Õilis klaasarhitektuur

Hoone vestibüül on kolmest küljest piiratud klaasseinaga. See lisab avarust, avades vaated Vallimäele ja peatänavale. „Jah, vaated välja, ja ma arvan, et ka vaade sisse on päris hea. Mulle meeldib klaasi kasutada. Seda nii eramute kui ka ühiskondlike hoonete puhul, aga mulle ei meeldi lausklaas. Klaasist kuubikutes pole piisavalt õilsat arhitektuuri. Siin aga on klaasi eri materjalidega kombineeritud. Teine põhimaterjal on raudbetoon. Ehitajal oli seda muidugi raske kasutada, kuna seinu valati talvel suure külma ja lumega. Mulle tundub, et nende materjalide kombineerimine õnnestus,“ arvas Vaiksoo. Arhitekt loodab, et tema töö ei pahanda ei muinsuskaitsjaid ega Rakvere elanikke. Kino projekteerimine ja ehitamine oli kolmest hoonest kõige keerulisem. „Nüüd peaks Rakvere Teatrimäe hoonestus valmis olema,“ loodab Raul Vaiksoo.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar