Keck’n roll

Heino Prunsvelt

Marko Kekiševi juubelinäitus „Signum – Märkide Ühendatud Kuningriik” 5. I – 3. II arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil. Kas ei tunneks Kecki? Ühtedele õppejõud ja kalambuurikas esineja, teistele entusiastlik piljardimängija, kolmandatele lõbus õllesõber, neljandatele tõsine näituste organisaator, viiendatele Eesti plakati mootor, kuuendatele grupivend ülikoolipäevilt, seitsmendatele üks tülikas tüüp ja kaheksandatele … ja viiekümnendatele on ta disainer-graafik, kes loonud sadu logosid. Keegi ei kujuta ette, et maalikunstnik jätaks maali signeerimata või et dirigent tuleks orkestri ette, kott peas, incognito. Küll on disainerite ja eriti logo kujundajatega nii, et nende töödel puudub looja nimi. Eesti-suguses väikses riigis tegijad tavaliselt tunnevad üksteist ja tuntakse ka üksteise graafilist käekirja, nii et autori äratundmine pole eriti raske. Kecki graafilise loomingu – plakatid ja logod – tunneb enamasti kergesti ära. Isikupärast käekirja peetakse suureks hüveks, aga Keck oskab meid siiski üllatada. Kes ei usu, võib minna üllatuma arhitektuurimuuseumi, kus katusealusel galeriil on eksponeeritud Kecki logoloomingu paremik aastatest 1986–2012. Kuigi Keck on tavaliselt oma töödes üsna värvirõõmus tüüp, on see näitus üsna monokroomne. Väljapaneku üldilmele tuleb see kindlasti kasuks. Logodel puuduvad nii aastaarvud kui ka seletused, kellele, millal või miks see või teine logo on tehtud. Õnneks kinkis autor mulle oma logode raamatu ja selle abiga saab tema töödest ka ajalise ülevaate.

1986–1988

Sellest perioodist on väljas paar „nõukogulikumat” tööd: „1. mai”, mis on lahendatud tolle aja moodsate trendide järgi, konstruktiivne vikatimees à la El Lissitzky, aga ka vihane rusikas stiilis „No pasaran!” Eriti jääb sellest ajast silma toonase kooperatiiv Castori kopranäoga logo – ajatu ja stiilne.

1989–1991

Kecki logoloomingusse hakkavad hiilima juba tema graafilise kaubamärgi äratuntavad võtted. Näiteks ehk Genexi ja Estonia logo ning illustratiivsed tunnused ansamblile Compromise Blue ja plaadiümbrisele „Eesti pop rock”. Erandlik on nende hulgas ehk Estari logo.

1992–1993

Nende aastate loomingus riisuvad koore kultuurinähtused „Fiesta”, „Baltoscandal” „Baltic Sea Games” ja Ku-Ku klubi. Kuigi sel ajal sünnib ka mõnigi nn „korralik” logo, ei ole need nii võimsad kui eelnimetatud kultuurilogod.

1993–1994

Sellel ajal hakkab Keck harrastama vaat et keskaegset graafikat, sest tellimused tulevad Tallinna vanalinnas tegutsevatelt ettevõtetelt Mõõkkala, Kloostri Ait ja Savikoda.

1995–1998

Ka neil aastatel jätkub logoloomingus nn ajalooline stiil: Argentiina, Katariina gildi, Nahakoja, Piloodi, Vox Nova logo, aga paralleelselt sellega harrastab Keck ka minimalistlikumat stilistikat, mis läheneb piktogrammidele ja millel tihti puudub sõnaline osa.

1999–2004

Kui oleks käepärast mõõteriist nunnumeeter, siis puruneks see kohe, kui panna see ligi logodele „Hea”, „Pane metsa”, „Parunid & vonid” jt. Neil aastatel valmib vanalinna sõnamänguline ja rikkaliku graafikaga Hell Hunt, aga ka rida nii-öelda lihtsamaid logosid. Näib, et Keckil on tagataskust võtta vaat et kümme erinevat stiili ja kujundusvõtet. Näitusel selgub üllatusena, et ühe või teise tuntud logo taga on Keck – need nagu polekski tehtud tema stiilis! Tallinn Brassi logo on tore ehk seepärast, et oleks nagu loodud enne arvutiaega. ERSO logo on aga eriliselt õhuline ja elegantne. Lihtne ja meeldejääv on ka logo TV1-le. Leaf House’i logo on küll professionaalne, aga sel on üks häda – selles on vähe Kecki.

2005–2008

Jätkub piktogrammide ehk piltmärkide lõputu rida – lõbusad ja teravmeelsed, ühesõnaga emotsionaalne disain. Märgilise tähtsusega on Kecki loomingus Haapsalu graafilise disaini festivali logo – on ju ta ise suuresti selle toreda ettevõtmise hing. Ka uue muusika festival „Nyyd” on oma visuaalides läbi aegade Kecki tegu ja nägu. Samal perioodil valmivad logod „Valgre”, „Tamme Otsmann” ja arhitektuuribüroole Plaan Plaan – ebakeckilikult lihtsad, aga neis on tunda meistri kätt.

2009–2012

Sel ajal kleepub Keck aina enam ja enam loomingulise kollektiivi Siirup külge ja selle tulemus on terve seeria magusat tüpograafiat graafika gurmaanidele. Jälle jätkub looma­rikaste logode võidukäik: „Pesakond 15”, mitmed graafilised versioonid vabariigi tunnuse kolme lõvi teemal. Aga ka näituse avamisel enim tähelepanu pälvinud nn tindipleki-logo, kus teravam silm näeb kauboid Bamby sadulas – kämp pole surnud!

Hämmastav logo „Astonishing Estonia” ja trükimustad sugulased „Gutenbergi pojad” on jällegi toredad graafilised kooslused. Kui korraga valmivad lihtne nn ühe joone logo „Futurism”, mitme joone „Hekk” ja pisut ameerikalik „Madise kodupruul”, on näha, et vaatamata „kõrgele eale” pole disaineril aju sammaldunud ega ideedest puudu!

Go Keck! Go!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming