Kaks traavlit vaid me mängumaal*

M. M.

Absurdikomöödia ühes vaatuses        Tegelased: maaomanik, tema esindaja, linnaametnik, kõrgem  linnaametnik, arhitekt, linnarahvas.    Rahvas koguneb saali, on kosta ärritunud juttu, linnaametnik sätib toole ja juhatab vägesid.      Saali ühes otsas on stend joonistega, selle kõrval makett tiheda linnaplaneeringuga. Arhitekt sätib maketti, seisab tülpinud ilmel stendi ette, noogutab maaomanikule, kes saabub koos oma esindajaga (istuvad arhitekti lähedale).        LINNAAMETNIK: Nii. Kõigepealt arhitekt tutvustab alale tehtud planeeringut ja siis jätkame juba aruteluga. Nii, palun, härra arhitekt!        

ARHITEKT: Tere, mina olen arhitekt. See planeeringu eskiis, mille avalik arutelu siin toimub, on valminud arhitektuurivõistluse tulemusena. Sellele alale telliti kuus tööd ja see on võidutöö. Siin, näete, on avalik ruum, pikk promenaad, mis on elanikele ööpäevaringselt kättesaadav (veab pastaka otsaga piki planšetti). Siin on ka palju sotsiaalmaad, üle kolmandiku planeeritavast alast on avalikuks kasutamiseks. Näete, siin see planšett kirjeldab väga ilmekalt  olukorda, mis valitseb praegu käsitletaval maatükil: see kõik on ala, kuhu saab sisse vaid siis, kui oled klubi liige. Aga, näete, siin, sellel teisel planšetil, siin näete, kui palju on kavandatud avalikku ruumi! Siit võib kogu aeg läbi jalutada! Siin taga on Lottemaa ja selle omanikel on selline printsiip, et nad ei piira oma krunti, kõik see on ööpäevaringselt avalikus kasutuses! Ja, näete – siin on lasteaed! Ja siin turuplats! Vaadake, see on võrdlev joonis, et  kui te ei saa aru, kui suur see turuplats tuleb, siis siia kõrvale on joonistatud raekoja plats – seda ju teate, kui suur on. See on väga suur! Noh, ja majad on siin ka, siit maketi pealt näete paremini.     

Rahvas küünitab ennast jooniste suunas.       

ARHITEKT: Ei, ega need sinised alad ei ole majad, need on ainult hoonestusalad. Meil on siin kirjeldatud, kus vaiksem piirkond ja kus sotsiaalsem. Paldiski maantee ääres on äripinnad, siin palju müra ja inimesi, siia sobib  äri, eksole. Analüüsisime selle olukorra läbi ja leidsime, et see on parim lahendus selle tühja ja räämas hipodroomi asemele. Ja pealegi – majade tarvis tulevad eraldi arhitektuurivõistlused, et ikka tagada head kvaliteeti!       

LINNAAMETNIK: Nii, aitäh, härra arhitekt. Ja nüüd palun esitage küsimusi. Tõstke käsi ja esitlege kõigepealt ennast. Nii, palun, jah!         

1. LINNAKODANIK: Minu krundi …       

LINNAAMETNIK: Esitlege kõigepealt ennast! 

1. LINNAKODANIK: Ma olen, näete, selle väikese krundi omanik siin serva peal. Ma vaatan, et minu krunt on ka ära planeeritud ja minu maja asemele on puukesed tekkinud! Näete, siin (osutab puukestele planšetil). Kuidas saab Eesti Vabariigis niimoodi toimuda? Me oleme õigusriik! See on inimõiguste rikkumine – joonistada mu maja asemele puukesed!   

OMANIKU ESINDAJA (kargab ärritunult püsti): Kuulge! Te olete saanud meilt kolm varianti, mis me teie krundile võiksime teha, aga meie ei ole teilt saanud ühtegi vastust! Seepärast ongi puukesed. Te peate vastama, millist varianti te soovite oma maale, või vastake, et ei soovi meiega üldse rääkida! Te peate meile vastama!   

1. LINNAKODANIK (ei tee omaniku esindajat märkama): Omanikuga pole üldse räägitud! Kuidas saab niimoodi toimida? Eesti Vabariigis! Teate, see teeb kohe hinge nii täis! (Pöördub omaniku esindaja poole) Teate, te ei saa kunagi mult kooskõlastust sellele planeeringule! See on inimõiguste rikkumine! See maja seisab seal praegu ja seisab veel 300 aastat peale minu surma!   

OMANIKU ESINDAJA: Me pakumegi teile siis selle variandi, et see imeilus pühitsetud majake jääbki sinna. Me pakume!   

1. LINNAKODANIK: Kuidas te saate niimoodi linna planeerida? Teise inimese maja asemele puukesed!?     

OMANIKU ESINDAJA: See on alles planeeringu eskiis! Eskiis, saate aru?     

LINNAAMETNIK: Rahu, meil on alles planeeringu eskiisi arutelu. Edasi hakatakse alles planeeringut koostama, siis kõik kooskõlastatakse ja toimub veel mitu arutelu. Nüüd on selline  seadus, et planeeringut peab mitu korda avalikule väljapanekule panema. Te saate seda veel arutada.   

1. LINNAKODANIK (istub rahulolematuna pingile): See on ennekuulmatu …     

2. LINNAKODANIK: Mina olen kohalikust kodanikuühendusest. Te muudate siin üldmaa äri- ja elumaaks, seega on see üldplaneeringut muutev detailplaneering, mis tähendab, et siin peab olema eelkõige arvestatud avalike huvidega. Kuskilt planeeringust ei loe me aga välja, millised avalikud huvid selle muutuse taga on? Miks on vaja üldse sihtotstarvet muuta?     

LINNAAMETNIK: Me ei ole veel midagi muutnud! See on alles eskiis! Me ei saa midagi muuta, kui ei ole planeering kehtestatud, ja kas kehtestatakse, seda ei oska ma praegu öelda!     

KÕRGEM LINNAAMETNIK (astub väärikal sammul rahva ette, köhatab ja räägib kindla veendunud häälega): Ma tahan ka peatuda sellel planeeringul pikemalt. See planeering on meil korduvalt käinud halduskogus ja sellele on tehtud mitmeid ettepanekuid ehitusmahtude suhtes ja … kõik see on arvesse juba võetud! Mõni tõesti tahab siin, et see maa jääks sama  otstarbega, mis tal on, või kujuneks metsaga liituvaks roheliseks puhkealaks, aga andkem tõele aru – siin on tegemist ERAOMANDIGA! Ja vaadake, meil ei ole õigust ütelda, et siin otsustavad linnakodanikud ja arendaja tahtmine on teisejärguline. Arendaja on selle maa omandanud ja kui ta ei näe hipodroomil siin perspektiivi, siis on tal õigus see siit välja kolida ja seda kohta arendada! See plaan on põhjalik ja vastuvõetav ja meie linnaosa toetab selle edasist  menetlemist. Kahtlemata me vaatame teie ettepanekud seadusega kehtestatud korras läbi. Aga meie suhtumine sellesse planeeringusse on positiivne!       

3. LINNAKODANIK (noor õrna häälega naisterahvas): Kui omanik selle maa soetas, siis ta ju teadis, et see on ühiskondlike hoonete maa, ta pidi ju oma äriplaani sellele vastavalt tegema?   

MAAOMANIK (naerab üleolevalt):No ei-ei-ei …     

3. LINNAKODANIK: Linn peaks ju vaatama üldist pilti …     

LINNAAMETNIK (uhkelt): Siia tuleb multifunktsionaalne maa! See on elamiskompleks, mis peab KÕIK funktsioonid rahuldama!       

3. LINNAKODANIK: Jah, aga ikkagi, ühiskondlike hoonete maast te teete äri- ja …         

LINNAAMETNIK: See on ERAOMAN D! Mõnele pole see ikka veel kohale jõudnud! Me ei ela enam nõukogude ühiskonnas, kus kõik on ühine ja igaüks võib minna, kuhu tahab! Nii, teie seal, jah, te palusite sõna, nii, palun!       

4. LINNAKODANIK: Kas te olete läbi planeerinud ka variandi, kui hipodroom jääks antud alale? See on ju ajalooline koht, riigivanem Konstantin Pätsi poolt avatud, hobuseinimeste endi  rahadega loodud, ainus kogu Baltikumis, siin on muinsuskaitsealune hobutall … äkki oleks see siiski võimalik edukalt tööle panna?       

LINNAAMETNIK: No kuulge, keegi ei hakka seda lihtsalt oma lõbuks planeerima. Meil pole muidugi midagi selle vastu, kui te seda teete. 

OMANIK (tõuseb püsti, astub sirge seljaga rahva ette): Ma võtan sõna kui linnakodanik ja lapsevanem (saal vakatab). See siin on hipodroom (osutab uhke kaarega planšetile). Siin on aed! Siin on teine aed! Mul pole siia asja, ma ei pääse siia! Mõni aasta tagasi nõuti meilt, et me paneksime hipodroomi väravad ka kinni, et hobused linna jooksma ei pääseks. No kuulge! Kui me väravad kinni paneme, siis ei saa ju inimene siia väikselegi vabale ribale tribüünide ees jalutama tulla. Me saavutasime linnaga kokkuleppe, et väravad võivad lahti olla, et inimesed ikka pääseksid siia riba peale. Ja nad käivad siin. Oma koertega, kes jätavad siia omad … märgid. Aga võistluste ajal pean ma pileti ostma! Muidu ei pääse ma siia jalutama. Aga nüüd me vabastame selle maa linnakodanikule! Me viime hipodroomi Saku valda ja me juba eelmine nädal rääkisime Saku vallavanemaga. Keegi ütles, et pole räägitud – on küll!  Me avame selle maa linnakodanikule – ma olen kodanik ja mul on siis pääs siia! Ma ei võta kelleltki midagi ära! Ja veel, ma küsin: kes see üldsus siin üldse on? Ehitajad ja allhanke tegijad – nemad on ju ka üldsus, nemad tahavad siin tööd! Ja lapsevanemad väikeste põnnidega, kes tahavad põldudelt tagasi linna kolida – nemad on ka üldsus! Neil on vaja kohta, kus on lasteaiad ja perekeskused ja infrastruktuur! Ma näen linnaarendajana, et see 16 hektarit maad  on üks arendamise objekt!     

KÕRGEMLINNAAMETNIK (astub omaniku kõrvale): Saite aru küll – see on ERAOMAND! Me peame sellest lugu pidama! Ja me ei saa siin näpuga näidata, et see või see sobib, aga see ei sobi. See planeering siin on kõige parem kompromisside tulemus, mida on võimalik  saavutada. Juhul kui te kuulasite omaniku sõnavõttu, siis te pidite ju aru saama, et see saab olema avalik ala ja linnakodanik pääseb sinna ööpäevaringselt ja siin saavad olema palju suuremad võimalused selle kasutamiseks kui seal on praegu. Muide, täna ma käisin ka hipodroomil, läksin aiaaugust läbi ja – mida ma nägin – seal rühkisid vaid kaks traavlit … mingit tegevust polnud! Vot sihuke lugu. Ja ma ütleksin veel, et me ei kaitse eraomaniku  huve! Ei, me oleme hoopis tänulikud talle selle eest, et ta võtab enda kanda sihukese projekti ja arendab seda linna huvides, rajades sinna kõiki neid sotsiaalobjekte, mida te kuulsite. (Lahkub väärikal sammul oma kohale.) Vaikus.   

LINNAAMETNIK: Nii, sellega on siis avalik arutelu lõppenud. Kokkuvõtteks võime siis öelda,  et aktiivse arutelu tulemusena võeti teadmiseks, et hipodroom on eravaldus, mille planeerimisel on primaarne omaniku nägemus. Praegune enamasti suletud hipodroomi maa-ala sihtotstarbe muutmine peamiselt elamu- ja ärimaaks avab territooriumi linnakodanikele ja külalistele ning tagab piirkonna heakorrastatuse. Planeeringuga luuakse terviklik elukeskkond, millega paraneb ka lähiala elanikele sotsiaalsete vajaduste parem kättesaadavus.  Ning Põhja-Tallinna valitsus ja halduskogu rahva esindajatena on andnud detailplaneeringu eskiisile väga positiivse hinnangu. 

Saal tühjeneb. Inimesed vangutavad pead, mõni muigab. Mõni seletab ärritunult midagi naabrile, teine haarab telefoni järele. Arhitekt korjab oma materjalid kokku ja lahkub linnakodanikele silma vaatamata.   

* Näitemäng on kirjutatud 9. X 2009 toimunud Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku arutelu protokolli ja salvestuse põhjal.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming