Kahaneva Valga linnaruum

Elanikkonna kahanemise saab peatada ainult praeguste elanike rahulolu.

JIŘÍ TINTERA

Eestis on rahvastik nagu mitmes teiski Euroopa riigis vähese sündimuse ning väljarände tõttu vähenemas. Veelgi olulisem tegur on aga Eesti-sisene migratsioon: inimesed liiguvad suurtesse linnadesse ehk Tallinna, Tartusse ja Pärnusse ning nende naabervaldadesse. Just nendes rõngasvaldades on märgata rahvaarvu kasvu. Teiste piirkondade asulates väheneb elanike arv sõltuvalt nende asukohast ja suurusest, väikeasula Tallinnast eemal kahaneb aga keskmisest kiiremini.

Valga on oma 12 500 elanikuga üpris väike ja Tallinnast väga kaugel. Kuidas mõjutavad kirjeldatud protsessid Valgat? Valga linna rahvaarv on kahe viimase rahvaloenduse vahel (2000 ja 2011) vähenenud umbes 15%. See näitaja ei erine teiste Lõuna-Eesti linnade omast: Põlvas on see 11, Võrus 15 ja Viljandis 16%. Ka tulevikuprognoos ei ennusta muutust. Eesti statistikaamet ennustab Valgale aastaks 2040 umbes 9000 elanikku (aastal 1979 oli neid peaaegu 18 500). Nii kiire kahanemise peapõhjus on Nõukogude armee lahkumine 1990. aastate alguses ja Nõukogude Liidu turust sõltunud tööstuse hääbumine. Ajavahemikus 1989 kuni 2000 vähenes linna elanike arv rohkem kui 3000 inimese võrra. Just nende inimeste kadu teeb Valga olukorra teiste samalaadsete linnadega võrreldes keerulisemaks.

Valga eluhoonete, kaupluste, avalike hoonete arv ja tänavavõrk vastab siiani 18 500 inimese vajadusele, kuigi praegu on inimesi kolmandiku võrra vähem. Kõige teravamalt väljendub see kortermajade puhul: 379 kortermajast on 45 maha jäetud ja 34 pooleldi asustatud. Mahajäetud või alakasutatud kortermajad on tüüpiliselt kahekorruselised puithooned, keskkütte ja vannitubadeta. Need ehitati XIX sajandi lõpul ja XX alguses, pärast raudteeühenduse väljaehitamist, kui Valga elanikkond paarikümne aastaga mitmekordistus. 1970. ja 1980. aastatel Nõukogude armee sõdurite ja tööliste tarvis hulgaliselt püstitatud paneelmaju kasutatakse rohkem. 1990. aastate alguses jäid paneelmajade korterid vabaks ning puitmajade elanikud kolisid massiliselt nendesse keskkütte ja vannitubadega korteritesse. Suurema osa mahajäetud majadest leiab kesklinnast, Valga linnatuumiku muinsuskaitsealalt. Sealsetest kruntidest on kasutusel veidi üle poole, mälestistest veel vähem.

Elanikkonna vähenemine toob kõikjal kaasa samad nähtused: majanduslanguse ja elukeskkonna kvaliteedi halvenemise. Kasutult seisvad elu- ja äripinnad langetavad aga kinnisvara hinda kogu piirkonnas. Seetõttu ei taheta kinnisvara müüa, selle rekonstrueerimine ei tasu ära, uusi korterelamuid ei ehitata ning praeguste elamispindade kvaliteet on kehv, puitmajades kohati kriitilinegi. Kui tühjade korterite arv ületab majas talutavuse piiri, siis pingutavad need vähesedki, kes veel sinna alles on jäänud, kolimise nimel. Hoonetesse jäävad seega kõige väiksema sissetulekuga omanikud, kes ei suuda hoonet ülal pidada ja on sunnitud seal elama isegi siis, kui hoone on muutunud elamiskõlbmatuks.

Nende majanduslike ning sotsiaalsete asjaolude kõrval on veelgi olulisem suhtumise muutumine. Iga linna suurim kapital on tema elanikud, side elukohaga mõjutab aga inimese aktiivsust. Atraktiivsuse kaotanud keskkond kahjustab seda sidet: alakasutatud ja hüljatud hooneid täis kesklinn halvendab elanike suhtumist oma linna, väheneb uhkustunne ja tahe panustada linna arendamisse. Lõpuks kaovad ära ka väikeärid, kohvikud ja juuksurisalongid.

Enamik põhjusi, miks inimesed ära kolivad, ei olegi niivõrd seotud Valgaga ja meil pole võimu neid tegureid kohalikul tasandil mõjutada. Valgas tuleb kahanemisega kaasnevate mõjudega kohaneda, mis tähendab loobumist mõttest, et linna elanikkond taas aastakümnetetaguse ajaga võrreldavaks kasvab. Linn tuleb kohandada praeguste inimeste vajaduste ja ootustega, kujundada atraktiivsemaks ja rohelisemaks, väiksemaks ja kompaktsemaks. Osa hooneid tuleb lammutada, kesklinn taaselustada, osa krunte haljastada või lasta loodusel seal vohada. Elanikkonna kahanemise saab peatada ainult praeguste elanike rahulolu.

Kahanemisega kaasnevaile probleemidele ei ole lihtsat lahendust, kahanemine on mitmekülgne protsess ja sellega kohanemine eeldab tegutsemist korraga mitmel rindel. Esmajoones tuleb parandada linnaruumi kvaliteeti, seda eeskätt kesklinnas. Valga linnas on selle eesmärgi saavutamiseks käigus mitu projekti.

Eelmisel aastal viisime „EV 100“ programmi „Hea avalik ruum“ raames läbi keskväljaku võistluse, et leida lahendus väljakule, mis jääb kolme vanima Valga tänava ehk Riia, Raja ja Sepa vahelisele alakasutatud alale.¹ Tulevikus saab siin suviti välikohvikus istuda, turul käia, kultuuri nautida ja talvel jõulukuuske imetleda. Praegu käivad projekteerimistööd täie hooga, projekt peaks valmima sügisel. Võidutöö põhjal oleme esitanud rahataotluse ettevõtluse arendamise sihtasutuse programmi „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus“ raames ja ootame vastust. Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib väljak järgmise aasta jooksul.

Selle aasta juuni alguses lõppes rahvusvaheline Valga ja Valka ühise linnaruumi arhitektuurivõistlus keskväljaku ja jalakäijate tänava kontseptsiooni leidmiseks. Loodeti leida ruumiline vastus küsimusele, kuidas aastate eest pooleks lõigatud linn taas ühendada. Võistluse võitja, Hispaania arhitektibüroo Safont-Tria lahendus lähtub eelmisest võistlustulemusest.² Valga Jaani ja Valka Luke kiriku vahele tekib uus jalakäijate tänav, Valka poolele kavandatakse Valga väljakuga sama suurt platsi, piiri tähistav Konnaoja puhastatakse ja kallastele rajatakse teerajad. Raha projekti teostamiseks taotleme „Interregi“ Eesti-Läti ühisprogrammist. Loodan, et 2018. aastal saab siin käia turul, kus osa lette asub Lätis, osa Eestis, ning kuigi kauplemisel kehtivad igas riigis omad reeglid, ei sega see ostjad kuidagi.

Viimase aasta jooksul on Valga linnapildist kadunud kolm kõige koledamat hüljatud maja ning tondilosside lammutamist jätkame kindlasti. Nende hoonete asemele rajame vähese ülalpidamiskuluga ajutised avalikud rohealad.

Enamik kohalikke häirivatest majajäetud majadest on siiski erakätes. Linn ei saa nendega otseselt midagi teha, ei neid korrastada ega linnapildist kaotada. Kuid meile kuulub see, mis jääb hoonete vahele – linnaruum. Kui parandame keskkonda hoonete ümber, tõuseb ka kinnisvara väärtus ja praegustel omanikel tekib ehk tahtmine see maha müüa või sellesse investeerida. Uute omanikega tulevad uued ideed ja ettevõtmised ning elu naaseb kesklinna. Valga linna elanikel on põhjust oma linna üle uhkust tunda. Hoidke meile pöialt!

1 Võistluse võitis töö märgusõnaga „Tootem“, autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost Franchi Associati.

2 Võistluse võitis töö märgusõnaga „Cross-Border Strands“, autorid Jordi Safont-Tria, Anna Gutierrez, Mercedes Doz Nadal, Alvaro Cuellar ja Angel Canals Hispaania arhitektuuribüroost Safont-Tria arqui-tectes.