In memoriam: Hugo Sepp

Hugo Sepp22. XII 1923 – 10. V 2014

Hugo Sepp sai erihariduse Türi Aianduskeskkoolis, pärast seda astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale (1944). Omandanud diplomi 1950. aastal, suunati Sepp tööle Eesti Projekti, kus ta töötas arhitektina ja projekti peaarhitektina aastani 1985. Ühtlasi oli ta Kuressaare ehitustehnikumi õppejõud aastatel 1950–1952.
Ehkki vanuse tõttu oleks ta pärast Eesti Projektist lahkumist võinud pensionile jääda, jätkas Sepp oma loomingulist karjääri, tehes tööd projekteerimisbüroodele Epikoop ja T-Projekt. 1995. aastal otsustas ta abikaasaga minna elama oma sünnikodu lähedale Kohilasse. 1996. aastal vabanes Kohila alevi arhitekti ametikoht, mida pakuti Hugo Sepale. Seal töötas ta aastani 2003. Edasi töötas Sepp FIEna, oma viimase detailplaneeringu koostas ta aastal 2008.
Hugo Sepp juhtis Türi (1956), Tapa (1958), Kilingi-Nõmme (1960), Otepää (1965), Jõgeva (1966), Kuressaare (1970, koos Irina Rauaga), Pärnu (1974), Saue (1975) ja Kohila asula generaalplaani koostamist ning osales Tallinna generaalplaani koostamises (1963–1971, koos Mart Pordi, Dmitri Brunsi, Harald Armani ja Lorenz Haljakuga). Sepp kuulus ka autorite kollektiivi, kes koostas Lasnamäe generaalplaani (1970–1976).
Planeerimisprojekti koostamisele eelnes üleliiduline konkurss, kus esikohale tulid Eesti Projekti kollektiivid. I preemia said arhitektid Hugo Sepp, Voldemar Herkel ja insener René Palis, II preemia arhitektid Mart Port, Malle Meelak ja Hain Karu. Esikohtade võitjatest moodustatigi autorite kollektiiv.
Hugo Sepa portfoolios on arvukalt planeeringuid, muu hulgas Tallinna lauluväljaku (1958), Pärnu kuurordipiirkonna (1965), Tallinna puhkepiirkonna (1970), Võrtsjärve ümbruse (1970) ning Otepää-Pühajärve (1957) planeering. Ta võttis innukalt osa arhitektuurivõistlustest ja sai auhinnalisi kohti: Tallinna Mustamäe (1957, koos Erika Nõvaga, ost), Tartu Variku elamurajoon (1962, koos Mart Pordiga, I ja III auhind), Tallinna Maarjamäe mälestusansambli planeering (1965, koos Toivo Kallasega, I auhind) ja rahvusraamatukogu park (1987, ost). Ta on kujundanud ka üle 50 eraaia ning avaldanud ajalehes Sirp ja Vasar ning ajakirjas Kunst ja Kodu aiandusalaseid artikleid.
Vaatamata raskele haigusele andis ta elupäevade lõpuni erialast nõu nii kolleegidele kui tuttavatele. Ta süvenes igasse probleemi põhjalikult, kaaludes läbi kõik võimalused parima lahenduse leidmiseks, mistõttu tema nõuanded olid alati usaldusväärsed. Kolleegina oli Hugo Sepp igati muhe mees, kes oskas iga tüli naljaks keerata. Nagu paljudele arhitektidele, polnud ka talle arhitektiamet mitte töö, vaid elustiil. 
Leiname ja mälestame Hugo Seppa ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Eesti Arhitektide Liit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming