Euroopa linnaruumiparemik

Veronika Valk

Euroopa paremaid linnaruumiprojekte tunnustati taas auhinnaga, seekord juba kaheksandat korda. 25. aprillil tõsteti Barcelona nüüdiskultuuri keskuses CCCB (Centre de Cultura Contemporània de Barcelona) auhinnatseremoonial 30 riigist laekunud 274 võistlustöö seast esile 25 finaali pääsenud tööd, millest kaks jagas ex aequo peapreemiat ja neli pälvis äramärkimise.1 2000. aastal asutatud Euroopa avaliku linnaruumi auhinda (European Prize for Urban Public Space) annavad ühiselt üle aasta välja Euroopa juhtivad arhitektuurikeskused.

Žüriisse kuulusid arhitektid Carme Ribas (CCCB), Peter Cachola Smal (Saksa arhitektuurimuuseum – DAM), Matevž Čelik (Ljubljana arhitektuuri- ja disainimuuseum), Sarah Ichioka (Londoni arhitektuurifond – AF), sotsioloog Juulia Kauste (Soome arhitektuurimuuseum Helsingis), arhitektuurikriitik Francis Rambert (Prantsuse arhitektuuriinstituut Pariisis) ja kuraator Katharina Ritter (Viini arhitektuurikeskus – AzW).

Lähte- ja valikukriteeriumiks võidutööde väljaselgitamisel oli linlik lähenemine, avalik omandivorm, elanikukeskne lähenemine ja sellest lähtuv funktsionaalne sobivus, elanike kaasatus, sotsiaalse sidususe suurendamine, keskkonnasäästlikkus ehk energiatõhusus, jäätmekäitlus ja ühistranspordi soosimine. Oluliseks peeti ka lahenduse läbitöötatust väga mitmel, see on (maastiku)arhitektuuri, majanduslikul, geograafilisel, sotsiaalsel, antropoloogilisel jne tasandil.

Algab võistlusega, kaasab kohalikke

Võitjaks osutus Marseille’ vanasadama Vieux-Port rekonstrueerimisprojekt, kus veeäärne ala on puhastatud väheväärtuslikest hoonetest ja avatud linnarahvale. Autoliiklust enam pole, selle asemel on ruumi etendustele ja jalakäijatele, muu hulgas ehitati valmis 1000ruutmeetrine nn suur varjualune (Grande Ombrière). Lahenduse autorid on Michel Desvigne Paysagiste (MDP) koostöös Foster + Partnersiga, kohalik arhitektuuribüroo Tangram ja inseneribüroo Ingerop ning valgustuse projekteerija AIK. Arendajaks oli Marseille’ metropoliala valitsus. Parima lahenduse leidmiseks korraldati 2009. aastal võistlus, mille lähteülesanne arutati läbi nii kohalike elanike, ärimeeste kui ka ühingutega. Ala ilmestab graniitkate ja spetsiaalselt siia disainitud linnamööbel.

Marseille’ vanasadam jagas esikohta Hispaania Elche nn Põimitud oru projektiga, kus Vinalopó jõe säng on muudetud lineaarseks pargiks. Arendaja on taas kohalik omavalitsus, projekti autor Grupo Aranea2 koosseisus Francisco Leiva Ivorra, Marta García Chico, Antoni Baile Jiménez ja Prócoro del Real Baeza. Projekti maksumus oli ligikaudu 2,4 miljonit eurot. 1970ndatel jõe tunnelisse suunamise tagajärjel kuivaks jäänud jõesängi kolme kilomeetri pikkuse pargi rajamiseks korraldati siingi 2009. aastal arhitektuurivõistlus. Põimitud oruks nimetatakse seda üle jõesängi siksakitavate teede-sildade järgi. Tunnuslikud on siin põlistaimestik ja hargnevaid puutüvesid meenutavad saledad teraspostid, mis toetavad betoonist käigusildu ja kaldteid. Ka selle projekti puhul tehti tihedat koostööd kohalike elanikega, sest park peab ju eeskätt paikkonda elavdama.

Surnuaiast spordisaalini

Viie äramärgitud töö seast leiab Austria väikelinna Altachi islamisurnuaia. Altachi ümbruses on Austria arvukaim moslemikogukond, kuigi moslemid ise on Altachis vähemus. Matmispaiga ja palvela autorid on Bernardo Baderi arhitektid koostöös Azra Askamija sisearhitektide ja ajaloolase Eva Grabherriga. Austrias oli kuni 2012. aastani vaid üks islamisurnuaed.

Tähelepanu pälvis ka põhjanaabrite „Baana” jalg- ja rattateedevõrk Helsingis. Selle arendajaks ja lahenduse autoriks on Helsingi linnaplaneerimise osakond, mis tegi koostööd Loci maastikuarhitektidega.3

Samuti pälvis äramärkimise La Lira teatri uusehitus Hispaania väikelinnas Ripollis, autoriteks RCR Aranda Pigem Vilalta arhitektuuribüroo ja Joan Puigcorbé. Samas asukohas paiknenud vana teater lammutati ning selle asemele loodi avalik ruum, mille all paikneb uus mitmel otstarbel kasutatav saal.

Ära märgiti ka Bjärke Ingelsi grupi projekteeritud Hellerupi gümnaasiumi multifunktsionaalne saal Kopenhaagenis.

Sel sügisel antakse Barcelonas välja teinegi, Rosa Barba nimeline maastikuarhitektuuri auhind (preemia 15000 eurot). Tööde esitamise tähtaeg oli 11. mail ja võitjad kuulutatakse välja septembri lõpus Kataloonia arhitektide ühingu (COAC) maastikuarhitektuuri biennaalil.4 Kel saab olla midagi selle vastu, et häid linnaruumilahendusi ja maastikuprojekte mitmel moel rahvusvahelisel tasandil rambivalgusse tõstetakse. Millal leiame auhinnasaajate seast ka mõne Eesti projekti?

1 http://www.publicspace.org/en/prize/rules/2014.

2 http://grupoaranea.net/blog.

3 www.locidesign.info.

4 https://www.coac.net/landscape.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming