Eesti arhitektuuri caffè latte

Lugu Eesti esimesest arhitektuuri baristast Peep Jänesest.

Sille Pihlak

Üheksakümnendate lõpus said meie maitsemeeled tundma midagi uut ja luksuslikku – piimavahuga kohvi –, mis erines märgatavalt senisest filtreeritud ja ebakvaliteetsest toorainest tehtud innustusjoogist. Esimest korda olid joogis omavahel segunenud omandatud erialased teadmised, pärssimata loovus ja kvaliteetsed toorained.

Stockmanni kaubamaja hoone tagakülje täpselt reastatud ventilatsioonitorud ja ruumi sisemust imiteerivad  põrandapinna- ja trepijooned toovad Eesti nüüdisarhitektuuri uusi väärtusi.

Stockmanni kaubamaja hoone tagakülje täpselt reastatud ventilatsioonitorud ja ruumi sisemust imiteerivad
põrandapinna- ja trepijooned toovad Eesti nüüdisarhitektuuri uusi väärtusi.

Madis Ligema

Veebruari alguses pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia arhitekt Peep Jänes kullaprooviga loomingulise panuse eest Eesti arhitektuurilukku. Jänese paremikku kuuluvad Tallinna olümpiapurjespordikeskus, valuutakauplus Turist, Mustamäe V mikrorajooni keskus ehk Kännu Kukk, Tehvandi suusakeskus Otepääl ning ka Galeriikohvik Viru tänaval ja Stockmanni kaubamaja Tallinnas.

Peep Jänese arhitektuur on tähistanud kvaliteeti seitsmekümnendatest peale. Tema loomingut iseloomustab oskus luua etteantud kitsastes oludes midagi kordumatut ja ümbritsevaga tunnetuslikult suhestuvat. Eesti Projekti tollane juht Mart Port on võrrelnud ENSVL-aegset arhitekti kirjanikuga, kellelt tellitakse mitmeosaline suurromaan, kuigi on teada, et trükikojas puudub kaks kolmandikku tähestikust ning a-, c- ja k- tähte saab kasutada vaid 154 korral, sest rohkem lihtsalt ei ole ette nähtud. Teos aga peab tulema sellele vaatamata suurejooneline, ajakohane, edasiviiv ja positiivne.1

Hea näide Jänese intellektuaalsest repertuaarist on valuutakaupluseks kavandatud Turisti pood (valminud 1982), mis pidi kõigile välismaalt tulnud inimestele kohe teada olema, kuid kuhu kohalik ei tohtinud sissegi astuda. Seega ongi hoone sissekäik tänavapildis irdu ning justkui peidetud, akendeta fassaad varjab aga sees toimuvat. Selline monoliitne vorm on linnakontekstis kaugele nähtav ja uuenduslikult kaasaegne. Hoonel on olnud praeguseks mitu funktsiooni, mis tõestab, et arhitekt on suutnud küsitava väärtusega lähteülesande kriitiliselt läbi mõelda ning jätnud hoone kasutusviisi võimalikult nõtkeks. Valuutapoeks mõeldud hoone on olnud kasutuses kunstigalerii, viimastel aastatel aga ööklubina.

Jänese mängukavas on ka vähem õnnelikke hooneid, näiteks väljast sissepoole kavandatud Tallinna projekteerijate maja (valminud 1981), kus tuli eelõige silmas pidada Tartu mnt läbimurret ja ühildumist eenduva saaliplokiga, mistõttu hoone sisemus jäi tagaplaanile. Madalate lagedega bürooruumid, praeguseks ebavajalikuks osutunud koosolekusaal ja peremeheliku hoolitsuseta jäämine on toonud kaasa hoone lammutamisohu.

Kvaliteetne mõttejoon ja olukorra sunnil vähema kvaliteediga materiaalsus päädisid siiski kaua oodatud väärtustamisega. Tuli uus riik koos uute materjalide, ehitustehnikate ja välisinvestoritega. Kätte jõudis kvaliteetkohvi aeg. Tallinnasse Viru tänavale kerkis Galeriikohvik, (valminud 1995), mis lõi vanalinna miljöösse omapärase olustiku. Autori enda sõnul ei olnud hoone enam vaid maja, vaid asi Tallinna nabas.2

Stockmanni kaubamajast on Peep Jänes kehva ruumiprogrammi kiuste vorminud parima Eesti kaubandustempli. Hoone kompositsioon on terviklik, see on materiaalselt oma ideestikku sobiv urbaan­ne ostlemiskeskus, kus isegi hoone tagakülje täpselt reastatud ventilatsiooni­torud ja ruumi sisemust imiteerivad põrandapinna- ja trepi­jooned toovad Eesti nüüdisarhitektuuri uusi väärtusi.

Ka Eesti parima tellisarhitektuuri näite leiame Peep Jänese loomest. Heimtali põhikooli spordihoone (valminud 2008) uus eraldiseisev hoonemaht on ümbritsetud rohkem kui sajandivanuse ringtalli välismüüriga. Hoone visuaalset mõju vähendab kõrge spordisaali korruse võrra maasse süvistamine. Tulemus on terviklik ansambel: mänguplatsipoolne kärarikkama olemusega spordisaal vastandub rohelusest ümbritsetud vaiksemale müürivaatega klassiruumide osale.

Juba enne millenniumi oli Eesti arhitektuur maitsta saanud kõrge kvaliteediga caffè latte’t, mis pani aluse uuele ehituskunsti standardile ja tõi rahva sekka siiani väärtuslikuks peetavad ruumi­elamused.

1 Mait Summatavet, Peep Jänes. Pooleldi nagu essee. Näituse kataloogis „ Arhitekt Peep Jänes“ (koostanud Mait Väljas, Mihkel Karu).

2 Samas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming