Disain ja tootearendus

Ruth-Helene Melioranski

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli  ühise rahvusvahelise magistriõppeprogrammi suunad.Diskussioonid disaini rollist me kõigi igapäevaelus ning veelgi enam disaini kasutamise võimalustest majanduse konkurentsivõime tõstmisel või avaliku sektori teenuste ja poliitika arendamisel on jõudnud ilmselt kõigi disainihuvilisteni. Üheks kuuldavamaks arutluse all disaini definitsioonidest on käsitlus disainist kui probleemide lahendamise distsipliinist. Teemasse süvenedes tõusevad aga tulemuste kõrval tulipunkti traditsioonilise disaini lähteülesande koostamise alused ning lähteülesandes kirjeldatud probleemi enda tuvastamis- ja piiritlemisprotsess.

Just see viimane – milles üldse tegelik probleem seisneb? on tihtilugu kogu lahenduskäigu võti. Arusaam vajadusest loovate arendusmeeskondade juhtide ja spetsialistide järele, kes on võimelised tuvastama ning uurima probleemi juuri ja püstitama vastavalt sellele pädevaid lähteülesandeid edasiseks arendustööks, oli üheks tõukejõuks 2010. aastal avatud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli ühisele rahvusvahelisele magistriõppeprogrammile „Disain ja tootearendus”.
Eesti isetootvate tillukeste disainistuudiote häda on olnud läbi aegade piiratud võimekus. Midagi pole teha, üksinda oled võimeline küündima vaid viljadeni alumistel okstel, kõrgemale ja kaugemale sihtides on vaja teiste tuge, sest üheskoos ollakse palju võimekamad. Samuti on peaaegu võimatu omaette nokitsedes tundma õppida globaalse maailma multikultuurilist olemust ning omandada sellega arvestamise oskust. Eri rahvustest ja spetsialistidest koosnevad meeskonnad toovad õppetöös tootearenduse erinevad tahud ühte protsessi kokku ning mõne viimase aastaga loodu põhjal on juba palju selgemalt näha tööstusdisaini ja inseneriteaduste koostöös peituvaid globaalseid võimalusi.
Peale eelnimetatud disaini- ja insenerierialade koosõppele iseloomustab õppekava uurivamale ja süsteemsele lähenemisele keskendumine arendusprojektides. Just kombineeritud metodoloogiaga inseneriteaduste- ja disaini uuringud on andnud selgema ettekujutuse kitsaskohtadest ning ka arendusvõimalustest. Spetsiaalsed disainiuuringute, kasutajakeskse disainiprotsessi, teenusedisaini jt kursused on tudengitele kätte juhatanud lätted oma uuringute ülesehituseks ning sobivate meetodite ja tööriistade valimiseks ning rakendamiseks.
Avatud küsimustega ülesandepüstitus on meeskonnad alustuseks pannud ebakindlasse, muutujaid täis olukorda. Selline määramatus kutsub esile tulevikku suunatud uute teadmiste otsingu ning jätab kõrvale lihtsad, seniste teadmistele ja oletustele rajatud lahendused. Kui ses määramatuses lähtuda inimesest ja keskenduda tema vajadustele, on tõenäosus saavutada inimväärne ja elukvaliteeti tõstev tulem märkimisväärselt suurem.
Mullu sügisel otsisid tudengid võimalusi, kuidas tagada Põhja-Eesti regionaalhaigla patsientidele parem turvalisus ja inimväärsem kohtlemine. Kogu projekti eesmärk oli katsetada, kas disaini abil on võimalik haigla meditsiinilist teenust parandada. Inimlikud vead on enamasti põhjustatud kehvasti disainitud süsteemidest ja protsessidest. Vead meditsiinisüsteemis ei olegi väga haruldased ning kahjuks võivad neil olla väga tõsised tagajärjed. Uurisime, kuidas nende hulka haiglatöös vähendada, kuidas neid lihtsamini avastada, kui viga on juba tehtud, ja kuidas vähendada vigade valusaid tagajärgi.
Samal ajal oli tähelepanu suunatud eeskätt patsiendi vaatenurgast ka kogu keskkonnale. Haiglad on peamiselt disainitud funktsionaalsetest vajadustest lähtuvalt, et pakkuda võimalikult head ravi ja hoolitsust. Seejuures on patsientide vajadused ja ootused privaatsuse, inimväärikuse ning mugavuse osas pälvinud tunduvalt vähem tähelepanu. Küsisime, millise haiglakogemuse korral tunneksid patsiendid end väärikamana, vähem haavatavana, et seeläbi parandada meditsiiniteenuse kvaliteeti.
Mõlema teema puhul oli vaja haiglaelu põhjalikult tunda juba algfaasis nii patsientide kui ka meditsiinipersonali vaatepunktist. Kitsaskohtade hulk, mille parendamise või lahendamise võimalusi tudengid tunde ja tunde haiglas veetes kaardistasid, oli tohutu, ulatudes viida- ja infosüsteemidest toidujagamise ning haiglamööblini.
Ühe olulisema probleemina tõsteti fookusesse ravimite jaotamise süsteem, sest senine lahendus sisaldab mitmes etapis käsitööd ning inimliku eksimuse võimalust, näiteks hommikuse ringkäigu ajal arstilt saadud korralduste paberile ülesmärkimine või kinnastatud käega õige ravimi õiges koguses õigele patsiendile topsikusse sorteerimine. Tudengid kaardistasid kogu info tekke, uuenemise, liikumise ja kasutamisega seotud aspektid ning pakkusid lahenduseks digitaliseeritud infotöötlemise ja ravimite jaotamise platvormi kontseptsiooni.
Meditsiinipersonali koormus väheneb märgatavalt, kui patsiendid saavad ise põhitoimingutega hakkama. Ühe kitsaskohana märkasid tudengid, et kõrges haiglavoodis lebades on põrandal seisvast öökapist peaaegu võimatu midagi kätte saada. Õppetöö käigus loodud voodikapp Swivel pakub tegutsemisvõimalusi ka voodisse aheldatud patsientidele, tagab haigele oma isiklikele asjadele ligipääsu ja ka kontroll nende üle on parem. Tudengid keskendusid uurimistöös kõige levinumate haiglasse kaasa võetud isiklike asjade ja nende kasutusviiside tuvastamisele. Selle info põhjal sobib Swivel hästi nii tehnoloogiahüvede nautimiseks kui ka söömiseks, kusjuures personalil on seda ka lihtne puhastada. Mugavalt voodi kohale ja seina ääre liigutatav kapike moodustab kasutaja ette sirmi, luues nii mõttelise oma ruumi ja suurendes mitmekohalises palatis privaatsust.
Möödunud kevadel keskendusid tudengid uste uutele edasiarendustele. Rahvusvaheline korporatsioon Jeld Wen on maailma suurim uksetootja, kelle üks tehas asub Rakveres ning kes palus meil uurida, millised võiksid uksed tulevikus olla. Arendustiimid töötasid välja kolm unikaalset kontseptsiooni, mille keskmes piiride nihutamine ja uued võimalused ruumi loomisel. Ka see arendustöö algas põhjaliku uuringuga, kuidas ja milleks tänapäeval uksi kasutatakse, kuidas inimesed uksi tajuvad ning kuidas infot vahendavad. Kogutud infopagas võimaldas arendustöös edasi minna nii teist laadi elamust pakkuvate kui ka uut laadi lisafunktsioonidega ustega. Valminud prototüüpe esitleti juunis nii avalikkusele kui ka tellijale. Jeld Weni ja teiste partnerite soov koostööga edaspidigi jätkata on kindel märk, et liigume õppetöö arenduses õiges suunas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming