Avalikult arhitektuurist

Toomas Tammis

EKA arhitektuuri teaduskonna avalike loengute sarjast EKA arhitektuuri teaduskond alustas sel kevadel rahvusvahelise avatud loengute sarjaga, mis on mõeldud nii kõigile tehiskeskkonna loomisega tegelevatele üliõpilastele, sellega seotud erialade praktikutele kui ka ruumikultuurihuviliste laiemale ringile. Loengud on tasuta ning avatud kõigile. Ülikoolisiseselt on loengute seeria üks eesmärke siinse arhitektuuriõppe ning sellega tihedalt seotud disaini, sisearhitektuuri, maastikuarhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika hariduse muutmine rahvusvahelisemaks. Oluline on kõrgetasemelise rahvusvahelise oskusteabe lõimimine kohalikku haridusse nii, et Eestis haridust omandav tudeng tunneb ennast kooli lõppedes loomuliku osana Euroopa (arhitektuuri) kultuuriruumist, on võimeline selles täies ulatuses kaasa lööma ega pea olulise info ja eriala parimate näidete järele ilmtingimata mujale sõitma. Praktiseerivatele tehiskeskkonda loovatele, seda korraldavatele ning muul moel sellega seotud professionaalidele pakuvad avatud loengud värske vaate mujal maailmas toimuvale ning võimaluse saada infot, küsida ning arutleda otse allikaga ilma meedia sageli küllaltki ühekülgse lihtsustuste filtrita. Lisaks on see kindlasti hea võimalus luua kontakt edaspidiseks.

Avalikkusele pakuvad loengud lisaks huvitavatele väärtusliku keskkonna loomise näidetele kindlasti selgitusi arhitekti, disaineri, maastikuarhitekti, linnaplaneerija ja kuraatori rolli ning võimaluste kohta saavutada hea tulemuse. Lisaks saab otse autoritelt küsida selgitusi taustsüsteemide, nii seadusandluse, omandiõiguse, asjakorralduse, kureerimise kui ka erialade koostöö kohta, mis on taganud head keskkondlikud lahendused.

Eestis on senini reeglina keskendutud spetsialisti koolitamisele. Hariduse tänuväärseks tulemuseks on peetud inimest, kes oskab ära teha midagi konkreetset, millest paljudel teistel on suuremal või vähemal määral kasu. Üha interdistsiplinaarsemas kultuuris ja majanduses on aga spetsialisti määratlus juba mõnevõrra muidugi muutunud. Tema oskuste hulka kuulub nüüd vääramatult ka koostöö ning oma spetsiifiliste teadmiste kõige kasulikumal ning mõjuvamal viisil tavapärasest eriala ringkonnast hoopis kaugemate või laiemate professioonide ning probleemistikuga liitmine. Ometi ei ole sellega sageli kaasnenud konkreetse tegevuse laiemat ning üldarusaadavat selgitust spetsialistide ringist väljaspool. Seisukoht on, et spetsialist teab ja oskab ning parem on teda tema tegevuse juures mitte segada. Niisuguses olukorras on ka suhteliselt vähe kommertsialiseerinud valdkondades kerkinud esile reklaami- ja kommunikatsioonikonsultandid, kelle töö on teha kitsa eriala spetsialisti tegevus ühiskonnale arusaadavaks, sageli muidugi selge omakasu eesmärgil kas siis lihtsakoeliselt läbimüügi suurendamiseks või natuke strateegilisemalt ning läbimõeldumalt ühiskondliku positsiooni tugevdamiseks. Konsultandid pole aga kahtlemata reklaamitava eriala asjatundjad ning seetõttu jõuab avalikkuseni tihtipeale kummaliselt võõrandunud forsseeritud kuvand millestki, milles eriala ise end enam väga hästi ära ei pruugi tunda. See on laiema üldsuse silmis viinud mitmed spetsiifilised erialad sügavasse kommunikatsiooni ning seeläbi ka usalduse kriisi. See on olukord, milles arhitektuur, aga ka suur osa loomingulisi erialasid, on juba mõnda aega ennast leidnud ja millest pääsemine on osutunud ootamatult keeruliseks. Siin näib nappivat just erialade eneste oskusest nii eneserefleksiooniks kui kommunikeerumiseks ühiskonnaga laiemal pinnal.

Eelmise nädala neljapäeval toimunud EKA avalike arhitektuuriloengute avaüritus oli ehk mõneti ootamatu kogu loengusarja laiemate eesmärkide valguses. Firma Platoon ega selle kaasasutaja Christoph Frank ei ole kunagi tegelenud arhitektuuriga selle kõige tavapärasemas mõttes – ei ole projekteeritud maju ega planeerinud linnasid. Platoon on loodud platvormiks igasugusele loovusele ja subkultuuride arengule ning disaineri haridusega Frank näeb ennast pigem kommunikatsiooni konsultandina. Platoon on praeguseks ehitanud juba kolm merekonteineritest baasi (Berliinis, Soulis ja Gwangjus), kus on liidetud nii igapäevased kontorivajadused kui näitusetegevuseks, pidudeks, resideeruvate kunstnike töötamiseks ja kogukonna kaasamiseks vajalikud ruumid. Seejuures on kontorite osa tavapärasest märksa tagasihoidlikum ja suurem rõhk on nimelt erinevatel üritustel. Platoon on ka palgatud konsulteerima rahvusvaheliste suurkorporatsioonide nagu Adidas, Nike, Volkswagen ja Audi müügi- ning reklaamiplaane. Oluline on siin tõdemus, et tegemist ei ole jõukal järjel reklaamibüroo väikese panusega kultuuritootmisse, vaid pigem vastupidi: loovust ja subkultuure koondav organisatsioon on osutunud tarvilikuks ja oodatud partneriks korporatiivses ärimaailmas, mis peab iga hinna eest üha kiiremini muutuvale potentsiaalsele tarbijaskonnale kohale viima sõnumi oma toodetest. Mõneti on see kummaline sobitumine, milles 1950ndate radikaalid eesotsas Guy Debordi ja teiste situatsionistidega oleksid suure tõenäosusega näinud konformset koostööd verivaenlasega ja kogu uue kultuuri reetmist. Teiselt poolt on see aus ja siiani ilma suurte kompromissideta läbi viidud tegevus, mis koondab märkimisväärse hulga just praegu vibreerivast elusast noorest kultuurist ja seda ilma linna või riigi toetuseta. Platooni tegevuse ühe kõrvalnähuna on sellest kujunenud omamoodi linnade kultuurilise enesereklaami toode. Nagu ütleb Frank: kui linnad on kokku rehkendanud uue Guggenheimiga kaasnevad kulud (nii maja ehituse kui muuhulgas iga aastased litsentsi- ja ülalpidamistasud), on nende järgmine variant tihtipeale pöördumine Platooni poole, kellelt oodatakse mõneti sarnast tulemust, aga palju odavamalt. Platoon loob pealtnäha ilma suurema vaevata sündmuse, kaasab kultuuri ja võimaldab muutuse – teeb kõike seda, millest arhitektuur räägib ja mida lubab, kuid mida tihipeale ikkagi ei sünni. Siit on kindlasti midagi õppida.

Lisaks väga headele praktikutele ja sidususele laiemal ühiskondlikul väljal on igale erialale hädavajalik siserefleksioon sellest, millega, mil viisil ja miks ikkagi parasjagu tegeletakse. Avalikud loengud, mida EKA arhitektuuriosakond on juba aastaid korraldanud oma praeguses asukohas Kanuti gildi majas, on pakkunud mõneti spetsiifilisemaid sissevaateid arhitektuuri tegemisega ja sellest mõtlemisega seotud maailmadesse. Ka see (eriala sisemise ülesehitusega tegelev) arhitektuuri pool on EKA arhitektuuriosakonnas jätkuvalt juba aastaid esil ja avalike loengutena kättesaadav.

Loengusarja raames on tulemas veel:
Matthias Rick (Raumlabor, Berliin) 8. III
Jonas Norsted (Atelier Oslo, Oslo) 22. III
Fabio Gramazio (Gramazio&Kohler, Zürich) 5. IV
CJ Lim (Studio 8, London) 9. IV

Loengud toimuvad EKA tulevase hoone kõrval LHV panga saalis Cityplaza hoone esimesel korrusel (Tartu mnt 2 kell 18).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming