Arhitektuur kingipakis*

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks istutatakse tammeparke ja korrastatakse linnade avalikku ruumi.

Karin Bachmann

Vabariigi suure sünnipäeva (l)ootuses on arhitektuuriprogrammi raames pjedestaalile upitatud avalik ruum oma järjepidevuses ja arengus. 2018. aastaks loodetakse taastada või rajada Eesti suuremate linnade keskus. Iga programmi lülitatud projekti on valinud kohalik omavalitsus, lähtuvalt kogukonna vajadustest.

Hea avalik ruum

Rekonstrueeritavate avaliku linnaruumi alade iseloom ja suurus võivad erineda, kuid nende ühisnimetajaks on unikaalsus, aktiivne kasutus, inimmõõtmelisus. Taasaktiveeritakse olulised keskuste piirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega antakse inimestele põhjus avalikku ruumi kasutada. Projektiga luuakse uued seosed linna osade vahel ja antakse tugev impulss kvaliteetse linnaruumi tekkeks. See kõik mõjutab kogu linna ja piirkonna arengukäiku.

Elevuse jahutamiseks tuleb kohe selgitada, et programmi kaasatus ei tähenda linnale seda, et riik ehitab mingi objekti otsast lõpuni valmis. Riigi toel korraldatakse ligi 14s1 Eesti linnas arhitektuurivõistlus, millele järgneva tegevuse jaoks peab omavalitsus ise aastateks 2014–2020 ette nähtud Euroopa liidu tõukefondide regionaalarengu meetmete raha taotlema (erandiks on esinduspark, millest tuleb juttu veidi hiljem). See tähendab eelkõige seda, et linnasüdamete rekonstrueerimisel peab silmas pidama selle kohalikku ettevõtlust stimuleerivat mõju ja väljapakutud linnakeskuste rekonstrueerimine peab prioriteedina kajastuma ka maakondlikes arengukavades. Sellest tulenevalt on näiteks Tartu linn Vabaduse puiesteega loobunud avaliku ruumi programmis osalemisest, sest objekti väljaehitamiseks lubatud Euroopa Liidu tõukefondi raha tuleb omavalitsusel ise taotleda – ja see on juba muuks tegevuseks ära planeeritud.

Väikelinnad vajavad enamasti konkreetset linnakeskust, et liita vähenevat elanikkonda ja pakkuda kokkupuutepunkte. Keskus peaks olema vastavalt linna mastaabile esinduslik sündmuste ruum.

Eesti 100 tamme

„Eesti Vabariigi Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanitud rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid. Need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Tamm on jõuline sümbol, mis räägib igikestvusest ja on tugevasti meie folklooris juurdunud. Tammesid on istutatud ajaloosündmuste vääristamiseks, kuna tammel on pikk eluiga ja tammedega koos on tänagi meieni jõudnud lood ja legendid ajaloost.”2

Esialgse plaani kohaselt istutatakse igasse maakonda koolinoorte ja omavalitsuste koostöös vähemalt üks tammik. Oma nõusoleku on andnud mõni kool ja/või omavalitsus igast maakonnast. Koolilapsed korjavad tõrusid ja istutavad neid vastavalt metsaspetsialistide nõuannetele taimlatesse, peenardele või pottidesse. Kõigile huvilistele jagatakse õpetusi tõrude istutamise ja istikute ümberistutamise ja hoolduse kohta. 2018. aasta kevadel peaks ellujäänud puuhakatised istutatama oma inimeste valitud kohta.

Peale kasvutingimuste tundmise peab enne tammiku istutamist kaaluma ka asukohavalikut. Tammik, mis katab hektarisuuruse ala, on ruumiliselt suure mõjuga ja seetõttu on näiteks tark arvesse võtta pigem täiskasvanud tammede mõõtmeid. Veel tuleks muu hulgas mõelda sellele, kas ja millised avaliku ruumi teenused saab tammikuga liita, kes on kasutajad, millal jne. Selleks, et kohavalikuga seoses võetaks arvesse kõik aspektid, on koostamisel ülevaatlik juhend, millele omavalitsused saavad tugineda. Juhendi soovitused peaksid välistama selle, et patriootlikust entusiasmist rajatakse stiihiline istandus valesse kohta, mida saab parandada halvimal juhul vaid raiumisega.

Esindustammepark

Eesti esindustammepark rajatakse Tamsallu – nii nimemaagia kui keskse asukoha tõttu. Tamsalu park on ainus riigi toetusega rajatav esinduspark. See tähendab, et erinevalt linnaväljakutest osaleb riik siin ka rahastamises. Loomulikult on eelarvel piirid ja oma panuse peab andma ka omavalitsus. Pargikavandeid hinnates vaetakse kindlasti ka mastaapide vastavust ning võimalusi. Kuid riigi tugi annab lootust, et juubelisünnipäevaks on pargist valmis rohkem kui värskelt istutatud tammevitsad. Maastikuarhitektuurivõistlus praegu käib, tööde esitamise tähtaeg on 10. märts.

Tamsalu osalemine tammeparkide programmis ning esinduspargi taaga kandavõtmine oli kohaliku volikogu otsustada. Kohtumisel riigi esindajatega tõstatus palju küsimusi. Muuhulgas ka see kõige valusam: kas on mõtet kahanevasse väikelinna, kus päris suure osa pindalast hõlmab nagunii mingit tüüpi haljasala, ehitada veel täitsa uus park. Kes seal käima hakkavad? Kuidas seletada linlasele, et lasteaia katus jääb remontimata, sest raha tuleb parki suunata? Need jms on täiesti õigustatud küsimused, millele vastata ei olegi lihtne. Või tegelikult on: ei tea. Praegu ei tea, milline hakkab park välja nägema või kas selle ülalpidamine on mõistlik. Kui lähtuda õigetest alusprintsiipidest, on suur tõenäosus, et saame läbimõeldud pargiruumi, mis rikastab väikelinna. Kuna suurem osa maastikuarhitektuuri võistlustöid on siiani jäänudki vaid paberile, võib praegusele algatusele üsna lootusrikkalt vaadata. Ja vabariigi juubelit tähistava ruumiprogrammi esimene põhimõte ongi olla meele järele ennekõike kohalikule inimesele. Muidugi on tore, kui president kord aastas lilli toob, kuid ülejäänud ajal peab linnaruum olema samuti heal tasemel – omainimeste hulgas iga päev kasutuses.

Tamsalu raudteeäärne asend, nii-öelda rongidest sündimine, ja taas tihenenud rongiliiklus annavad linnakesele palju võimalusi, kuid ühtlasi sunnivad ka tegelema faktiga, et rööpad lõikavad linna pooleks. Rajatud jalakäijate tunnel ja mugav perroon on pooli üksteisele lähendanud, kuid linnakeskus puudub endiselt. Peatänava (Kesk) äärde ja raudteega paralleelsele Raudtee tänavale on koondunud enamik äridest ja seal seisavad ka potentsiaalsed hetkel tühjad ärihooned. Siitkaudu lähevad inimesed rongi peale ja koju tagasi ning käivad kauplustes. Tammepargi koht asub linnulennult diagonaalis üle raudtee. Võistlusala süda on endine mõisa moonakate maja, nn Kukeloss, mille katus on sisse kukkunud. Alal asub ka betoonplatvorm, mida kasutati kitsarööpmeliselt raudteelt laiarööpmelisele kaupade ümberlaadimiseks. Eri tasandil sidemed raudteega ongi ilmselt võti, millega tammepargile läheneda. Mil moel ja kas üldse, saab muidugi selgeks pärast žürii otsust.

Esikohatöö „Puulinn“ kõige suurem pluss on paindlikkus nii edasise arendamise kui ka väljaku tööpõhimõtete osas.

Esikohatöö „Puulinn“ kõige suurem pluss on paindlikkus nii edasise arendamise kui ka väljaku tööpõhimõtete osas.

„Puulinn“ autorid

Avaliku ruumi pioneer Põlva

Esimene võistlusest elu ja eduga väljunud linn on Põlva. Tähtajaks laekus 16 võistlustööd, kõik kvalifitseerusid. Tulemus on päris hea ja jääb loota, et tegijatel jagub võhma, sest järgmised võistlused kuulutatakse juba riburadamisi välja.

Põlva võistlus korraldati Põlva keskväljaku ja seda ümbritseva linnaruumi ruumilise lahenduse leidmiseks. Eesmärk oli koostada lahenduse alusel detailplaneering ning keskväljaku ja selle ümbruse avaliku ruumi ehitusprojekt. Põlva on olnud ilma tunnetatava keskuse ja laialivalguva keskosaga linn, mille muud kvaliteedid (jõgi, järv, põnev reljeef, elav kultuurikeskus) seda ruumilist vajakajäämist tasalülitada ei jõua. Väljak ja ühendavad tänavad on kavas välja ehitada „EV 100” programmi raames hiljemalt aastaks 2020.

Otsused sündisid žüriis üsna üksmeelselt. Kuigi päris ideaalset tööd ei olnud, täitis võistlus siiski oma eesmärgi: võidutöö edasiarendamisel saavutatakse oodatud tulemus.3

Esikohatöö kõige suurem pluss on paindlikkus nii edasise arendamise kui ka väljaku tööpõhimõtete osas. Ebareaalne oleks oodata, et kõik kavandatud hooned ühekorraga valmis ehitatakse. Töö autorid ongi loonud omamoodi vaheehitised, et väljak hakkaks toimima juba enne hoonestust. Väljak on tähistatud liimpuidust struktuuridega, mis esialgu n-ö asendavad hooneid, kuid hiljem sulanduvad neisse ning on enne ja pärast seda pidevalt kasutatavad. Töös on arvestatud vaadetega kalmistu ja jõe suunas, funktsionaalne jaotus on selge, ajutiste suursündmuste puhuks (vabariigi aastapäeva paraad) saab tänava välja­kuga siduda ja autoliikluse ajutiselt sulgeda. Kehtivates detailplaneeringutes ette nähtud hoonestusaladega on oskuslikult loodud väljak, mille funktsiooni ei sega ka väike elumaja, mille olemasolu on paljudes töödes lihtsalt ignoreeritud. Žürii arvates peaks edaspidises projekteerimisprotsessis kaaluma tõenäoliselt lähiajal ehitatava energiatõhususe kompetentsikeskuse asukoha kavandamist otse väljaku äärde (lähteülesandega nähti ette asukoht jõele lähemal). Aktiivse avaliku funktsiooni toomine väljaku südamesse annab linnaruumile hea stardipositsiooni. Veel soovitas žürii kaaluda väljakuäärsete hoonefrontide rõhutatud paralleelsusest ja täisnurksusest loobumist ja nende plaanilise lahenduse vabamat käsitlemist (säilitades hoonestuse esikülgede tiheduse).

Teise koha töö puhul peeti õnnestunuks lahendusega tekkivat hubaselt tihedat linnakudet. Töös seotakse keskpark muusikakooli ümbrus keskväljaku külge. Sellest võimalusest oli paljudes võistlustöödes mööda vaadatud. Keskus on lahendatud Põlvale omases inimlikus mastaabis sümpaatsete väikevormidega ja loodud side ka kultuurikeskusega. Esile tuleb tõsta väga head seletuskirja, kus kirjeldatakse lahendust põhjalikult ja arusaadavalt. Teisele kohale jäämise põhjuseks on keskväljakule pakutud võistlusala reljeefseim asukoht, millega arvestamine ei olnud siiski piisavalt selgelt põhjendatud, samuti oli läbi kaalumata paraadivõimalus (üks lähteülesande tingimusi). Kogu Lahendust ei saaks realiseerida ilma elumaja lammutamata, mis tähendaks Põlva linnasüdame seadmist sõltuvusse võimalikest eravalduse võõrandamise protsessidest.

Kolmanda preemia pälvinud töös on väljak tundlikult praegusesse linnaruumi sobitatud. Lahenduses on arvestatud pinnamoodi, tunnetatud mastaapi ja leitud tasakaal kompaktsuse ja avaruse vahel. Väljakuruumi liigendamine, jaotamine erinevateks osadeks ja hoonefrontide üldine suund on töö tugevaim osa. Paraadi läbiviimiseks on väljak aga sobimatu ja kohaldamatu. Nõrk külg on ka väljakut ümbritsevate hoonete pealiskaudne käsitlus: mastaap ja tükeldatus ei ole põhjendatud, kompaktse ärihoonestuse puudumine samuti mitte. Hoonestusega ei tekitata linnalist ruumi, vaid pigem soodustatakse laialivalgumist ja lõhutakse väljakuga tekkiv side. Samuti on kaheldava väärtusega mõte rajada energiatõhususe kompetentsikeskus vee äärde soisele pinnasele.

Üks välja antud ergutuspreemia tööle „Isevesi“ on vähem või rohkem klassikaliste linnaväljakute alternatiivne lahendus: Orajõe ääres asuva väljaku keskme moodustab paisutatud madal tiik. Seega on tegemist pigem jõepargi kui keskväljakuga, sest puudu jääb keskuse linlikust tihedusest ja ka juurdepääs on pigem ebamugav, rääkimata võimalusest paraadi pidada. Seosed linnaga on nõrgad ja on kaheldav, kas objekt aktiivse väljakuna toimima hakkaks.

Auhindamata töödest jäi negatiivselt meelde võistlustöö, kus on põlistatud autostumine. Kuigi üks võistluse põhilisi eesmärke oli inimkeskse kvaliteetruumi loomine, et linnasüda elustuks just jalakäija-kergliikleja vaatepunktist, olid töö autorid pidanud vajalikuks jalakäija õigused vaata et olematuks kärpida. Lahendusena pakuti välja „parkla-hängiväljak“, kus jalakäijatel lubatakse suure parkla servast sebrat mööda liikuda ning parkivate autode vahele on sätitud mõned pingid. Seesugune vananenud käsitlus (põhjenduseks à la „aga nagunii maainimesed sõidavad autoga ja miks seda siis keelata“) ei ole kuidagi õigustatud. Jääb üle üksnes hämmelduda, et kogukondliku ja inimmõõtmelise linnaruumi ning autostumise peatamise vajadusest kõneleva ruumiloojate seltskonna (arhitektid, maastikuarhitektid) hulgast on tulnud niivõrd jabur ettepanek.

Kuigi üks Põlva võistluse põhilisi eesmärke oli inimkeskse kvaliteetruumi loomine, et linnasüda elustuks just jalakäija-kergliikleja vaatepunktist, olid töö „Uus energia“ autorid pidanud vajalikuks jalakäija õigused vaata et olematuks kärpida.

Kuigi üks Põlva võistluse põhilisi eesmärke oli inimkeskse kvaliteetruumi loomine, et linnasüda elustuks just jalakäija-kergliikleja vaatepunktist, olid töö „Uus energia“ autorid pidanud vajalikuks jalakäija õigused vaata et olematuks kärpida.

„Uus energia“ autorid

Arhitektuurivõistluste sadu

Ühel töökoosolekul prantsuse arhitektiga tuli juttu „EV 100“ programmist. Info praegusest võistlusküllusest oli ka Pariisi jõudnud ja meie pärast oldi rõõmsad. Nii palju võimalusi arendada oma linnu ja just nimelt avalikku ruumi – selline valikute hulk nii piiratud ajas on haruldane. On välja tulnud, et enamasti valitakse võistlus selle järgi, kellel millise linnaga on kõige tihedam side või mille üle ollakse juba mõtisklenud. Seega ei tasu vist karta, et mõni linn jääb tühjade kätega, kuna aur on kuhugi mujale kulutatud. Tundub, et (arhitektuuri)talendid pöörduvad koju tagasi: võetakse ette need kohad, mis on võib-olla juba lapsest peale tuttavad ja mille muutustele mõeldes on ehk nii mõnigi avastanud, et tahaks saada arhitektiks või maastikuarhitektiks.

Loomulikult kerkib küsimus, kas ja kui palju realiseerida jõutakse. Arhitektuurivõistlustega on kahjuks enamasti nii, et pärast võistlust pannakse tööd sahtlisse. Need võetakse välja alles siis, kui on vaja uue võistluse jaoks alusmaterjale komplekteerida. Seega – kas saame seekord lihtsalt suurema sahtlitäie töid, mis on nii rahas kui ajas mõõdetav hulk inimtöötunde ehk siis raisatud ressurss?

Kindlasti jääb mõnes linnas protsess toppama, mõnes ei jõuta arhitektiga kokkuleppele ja kuskil tekib poliitiline tüli – nii on alati. Linnaruum on ühine asi ja seepärast on kõigil alati midagi arvata, liiati on nii suure hulga võistluste puhul mõni tõrvatilk kindlustatud. Kuid avaliku ruumi võistlus erineb tavalisest majakesksest arhitektuurivõistlusest selle poolest, et avalik ruum pole hetkemaitsele nii vastuvõtlik. Kui hoonete puhul sõltub väga palju tellija-arhitekti-žüriiliikme-voliniku maitsest, siis avalikul ruumil on rohkem n-ö lollikindlaid kvaliteedinäitajaid, mis on klassikalised ega sõltu moevoolust või ilupildi renderduse kvaliteedist. Muidugi on ka selle puhul individuaalseid eelistustusi, kuid kuna avaliku ruumi puhul lähtutakse „keskmise“ linlase soovidest ja vajadustest, hinnatakse seda pigem paljude kui ühe sihtgrupi positsioonilt. Avaliku ruumi töökindlus on ka halvasti vormistatud töö puhul enamasti tuvastatav ja osav žürii valib isegi pealtnäha laialivalguvast ja kidurast valikust antud kontekstis kõige õigema välja. Ja kui on tehtud õige valik, kestab töö üle aja, s.t on mingite põhiprintsiipide poolest kasutatav ka aastate pärast. Disaini võib ju muuta vastavalt kellegi soovile, kuid kui avalik ruum on ruumiliselt lahendatud õigesti, kannab raamistik igasuguse disaini välja (kõrvalepõikeks: just seetõttu oleks juba ammu aeg teha tänavate projekteerimisel kohustuslikuks kaasata töögruppi arhitekt ja maastikuarhitekt).

Võistlusi on palju ja tihedalt, kuid tuleb vastu pidada. Kus on, sinna pidi juurde tulema – ehk toodab võistluste tihedus mõttetihedust. Juubilar väärib ju head ruumi igasse oma linna.

*Aitäh Kalle Vellevoole, kes aitas artikli valmimisel kaasa mõelda.

1 Praegu on „EV100“ linnade paadis Põlva, Tõrva, Valga, Rakvere, Rapla, Kärdla, Valga, Viljandi, Narva, Pärnu, Kuressaare, Põltsamaa ja Tallinn.

2 Eesti 100 tamme. Riigikantselei. https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/eesti-vabariik-100/eesti-100-tamme

3 Võistlustööde kirjelduses on kasutatud žürii lõpp-protokolli.


Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus

I preemia „Puulinn“, Stuudio 2 Arhitektide ja Metusala Arhitektide ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal, Vilve Enno

II preemia „Põhjus tulla“, Armin Valter, Novarc Group

III preemia „Tuulelohe“, Pelle-Sten Viiburg, Mae Köömnemägi, Doomino Arhitektid

Ergutuspreemia „Isevesi“, autorid: Siiri Vallner, Indrek Peil, Kavakava.

Žürii: Georg Pelisaar (Põlva vallavanem), Kuldar Leis (Põlva vallavolikogu esimees), Toomas Nigola (maaomanike esindaja), Marika Saks (Põlva maavalitsus), Kalle Vellevoog (EAL), Toomas Paaver (EAL), Karin Bachmann (EAL), Pille Epner (EAL, žürii sekretär).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming