Arhitektuur kaubamajas

Tiit Sild: „Eestis on heal tasemel nüüdisarhitektuur. Teisalt on meie rikkus ja võimalus puitmajatootjad.“

MERLE KARRO-KALBERG

Arhitektuurikaubamaja korraldatud tüüpmaja võistluse võidutöö „Nihe“ Norrasse Svertingstad Gårdi. Autorid Rasmus Tamme, Reio Raudsepp, Rene Safin, Evelin Eelmaa, Joonas Saan, Kristjan Männigo, Kristina Oolu,

Arhitektuurikaubamaja korraldatud tüüpmaja võistluse võidutöö „Nihe“ Norrasse Svertingstad Gårdi. Autorid Rasmus Tamme, Reio Raudsepp, Rene Safin, Evelin Eelmaa, Joonas Saan, Kristjan Männigo, Kristina Oolu,

Karolin Kõll (Ars Projekt).

Arhitektuurieksporti veab Eesti Arhitektuurikeskus, kes korraldab EASi kaudu koolitusi ja jagab toetusi väljaspool Eestit toimuvatel võistlustel osalemiseks. Välisturunduse eesmärki täidavad nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemine kui ka Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) korraldamine. Mujale on õnnestunud projekteerida vähestel. Valdkonna ekspordiga tegelevad mõnes mõttes hoopis need, kes on kodumaalt välismaa büroodesse tööle läinud ning seal oma teadmisi ja oskusi realiseerivad. Kohalik arhitektuuriturg on killustunud, koostööd tehakse pigem üksikisikute kui büroodega.

Hoopis edukamalt on Skandinaavias kanda kinnitanud meie puitmajade tootjad. Eesti Puitmajaliidu korraldatud aasta tehasemaja võistluse võitjamajad asuvad Norras ja Inglismaal. 2013. aastal loodud arhitektuurikaubamaja Katus.eu soovib kokku viia kodu otsiva inimese, puitmaja tootja ja arhitekti. Kaubamaja juht Tiit Sild peab seda ühtlasi võimaluseks müüa seeläbi ka Eesti arhitektuuri.

2013. aastal ütlesid Sirbile, et arhitektuurikaubamaja Katus.eu peamine eesmärk on arhitektuurieksport. Kuidas selles vallas läinud on?

Tiit Sild: Ei saa öelda, et väga hästi, aga liigume õiges suunas – aeglaselt, aga kindlalt. Viimase kahe aasta jooksul oleme palju uusi kontakte kogunud ja end harinud. Kui meie ärimudel eeldab, et suudame puitmajade tootjatele leida hinnapäringuid üle maailma, siis seda me suudame. Küsimus on koguses ja tõsiseltvõetavates päringutes. Konkreetseid suuremate majade müügitehinguid pole palju sõlmitud. Sel aastal on meile päringuid hoonete kohta laekunud Uus-Meremaalt, Austraaliast, Hispaaniast ja Saksamaalt.

Meiega on koostööd alustanud ka esimesed välismaised arhitektid Sloveeniast, kelle lahendustele arvutab välja hinna meie Matek. Arhitektuuribüroo Dekleva Gregorič Arhitekti pakub Katus.eu kaudu kolme moodulmaja, mida saab autokasti pakkida ja kohapeale viia. Q-Hausiga arendame koostööliini ja ka Hispaania arhitektuuribürooga BAT – Bilbao Architecure Team, kes tahab veidi raputada Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa tüüp­majaturgu.

Inglise väike majatehas püüab leida tootjat, kes suudaks nende maju hulgi toota. On võimalus, et ehk leiavad nad endale partneri Eestist. Katus.eu eesmärk algselt see ei olnud, aga mitme juhtumi puhul on Eesti puitmajade tootjad meie kaudu üles leitud.

Arhitektuuri eksporti toetab riik arhitektuurikeskuse kaudu. Sina eraettevõtjana ju otsest toetust ei saa. Kui kerge on selles vallas turureeglitega arvestades läbi lüüa?

Katus.eu süsteemile ei ole kuskil päris täpset analoogi. Kui süsteem nullist üles ehitada, siis see ongi raske, aga samal ajal arendav, huvitav ja õpetlik. Enam ei saa mõelda pelgalt kui arhitekt, ei piisa vaid tüüpmaja ägedast disainist. Tuleb jõuda lõpptarbijani, aimata tema vajadusi. Puitmaja tootjate kogemus ja lõppkliendi tagasiside arendab seejuures väga palju.

Kuidas sa lõpptarbijani jõuad?

Me oleme viimasel paaril aastal vastanud väga paljudele hinnapakkumistele ja huviliste muudele küsimustele. Paljudelt oleme seejärel küsinud ise vastukaja. Seda üldiselt ei juhtu, et meie lehelt leitakse see otsitud ideaalne maja. Tegelikult tuleb lahendust muuta. Näiteks projekteerin praegu ühe pere soovidele vastavalt ümber üht tüüpmaja. Lisan ühe toa, mida pere saab eraldi korterina välja rentida. Kui pere jääb kunagi väiksemaks, kui lapsed pesast välja lendavad, siis saab ühe toa täiesti eraldi üürile anda. Sinna on lihtne paigaldada miniköök, vannituba on juba olemas. Majanduslikud aspektid muutuvad disaini juures oluliseks ja annavad majaomanikele lisaväärtuse.

Mida sa oled teinud, et jõuda Uus-Meremaa, Austraalia kontaktideni või Sloveenia arhitektuuribürooni?

Arhitektuuribüroodeni olen jõudnud isiklike kontaktide kaudu. Päris palju vastukaja ja kontakte saime tüüpmaja arhitektuurikonkursilt. Võistlusaladele laekus 47 lahendust, neist 15 tahaksime võtta oma kaubamajja ja veebilehele välja panna. Järgmises etapis räägime autoritega läbi. Viimasel ajal oleme ka Google’i otsimootoris paremini leitavad.

Oleme valinud oma nišiks nüüdisaegse tüüpmaja arhitektuuri ja selle niši süvitsi tundmaõppimine on väga vajalik. Peame aru saama, mis on majatootjate ja arendajate vajadused ja nende kaudu turule sisenema. Tuleb silm peal hoida turu vajadustel. Kui eramud ei müü, peame suunda muutma ja hakkama vahendama, nt kas või grillinurki. Meie eesmärk on seeläbi müüa ka nüüdisaegset arhitektuuri, pakkuda enamat kui lihtsalt grillinurk.

Praegu on meil tulekul kaks uut arhitektuurivõistlust. Mõlemaga otsitakse lahendusi väikemoodulile. Üks on Rootsi turule suunatud projekt, mille eesmärk on välja töötada 25ruutmeetrine moodul, mida saab oma tagaaias kasutada nt kodukontorina, see välja rentida või sinna lastehoid organiseerida. Teine on aga hoopiski ladu. Tarbimiskultuur on viinud selleni, et on tarvis hoidlaid, kuhu saab oma vanad asjad eest ära panna. Lasita Maja Tartu külje all toodabki aiamaju ja hoiuruume. Tootmisprotsess on suhteliselt lihtne, aga hästi automatiseeritud ja neid mooduleid müüakse Euroopa kaubanduskeskuste juures nagu sooje saiu. Arhitektuurivõistluse formaat on uute võimalike vormide leidmiseks väga sobilik.

Kui palju puitmajade tootjad nüüdisaegse arhitektuuriga arvestavad? Neil on ju väga lihtne teha edasi nii, nagu nad teinud on.

Kui me suudame neile pakkuda lisaväärtust, mille abil nad maju paremini müüa saavad, on nad muidugi huvitatud. Eestis on heal tasemel nüüdisaegne arhitektuur ja teisalt on meie rikkus ja võimalus puitmajatootjad. Katus.eu mõte saigi ju alguse sellest, et tahtsime need kaks otsa omavahel kokku siduda, väärtustada puitu maksimaalselt, kuid ega need otsad väga lihtsalt kokku lähe.

Kui palju oskusteavet siit kohapealt saada on, et sellise asjaga tegeleda?

Ega oskusteavet kuskilt võtta olegi. Eriti veel, kui teha midagi, mida varem tehtud polegi. Selle kohta soovitan lugeda Silicon Valley ühe tuntuma riskikapitali­ettevõtte Andreessen Horowitz asutaja Ben Horowitzi sulest ilmunud raamatut „Raske asi raskete asjade puhul“ („The Hard Thing about Hard Things“).

Õppida tuleb teiste valdkondade edukatelt. Näiteks Eesti ettevõte Crabcad korraldab inseneridele võistlusi parimate tootedisainilahenduste leidmiseks. Olen nendega suheldes palju mõtteid saanud ning osanud ehk seeläbi paremini ka oma eesmärke sõnastada. Tartu linnaarhitektina töötades olin seotud ligi 40 arhitektuurivõistluse korraldamisega, aitasin tingimusi välja töötada ja arendaja soove sõnastada. Nüüd tuleb see sõnastamise ja vajaduste tõlkimise oskus ära kasutada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming