Alustame Reidi teega otsast peale

Tasub mõelda, kuidas kasutada tee ehituseks mõeldud 30 miljonit eurot nii, et see aitaks muuta Tallinna kuvandit maailmas.

KRISTI GRIŠAKOV

Kui Reidi tee nüüdsete plaanide kohaselt valmis ehitatakse, ei saa merd enam kasutada, vaid ainult vaadelda. Muuhulgas tähendab see ka praeguse linnaranna kadumist.

Kui Reidi tee nüüdsete plaanide kohaselt valmis ehitatakse, ei saa merd enam kasutada, vaid ainult vaadelda. Muuhulgas tähendab see ka praeguse linnaranna kadumist.

Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Tallinna linnavalitsus avaldas juuni viimasel päeval Reidi tee värske eskiislahenduse, mida pressiteade1 tutvustas kui vastutulekut kodanike soovidele. Vajadus eskiisi näidata tulenes päev varem Eesti Ekspressis ilmunud uudisest2, mis väitis, et tegelik, Tallinna linnaplaneerimisameti koostatud alternatiivprojekt peideti sahtlisse ning linlaste ja ekspertide ettepanekuid kuulda ei võetudki.

Sadamatänav ja meretänav

Võrreldes märtsis esitletud Reidi tee eskiisprojektiga on kavand tõesti muutunud. Esmalt lisati joonistele juba aprillis ülekäigurada kohale, kus uus plaanitud tee ristub Kadrioru lossist kulgevalt Mere alleega ehk otseteele lossist Russalka monumendini. Reidi tee on viidud merest võimalikult kaugele ja selle laiust on püütud vähendada peamiselt eraldusribade kitsamaks muutmisega. Põhjalikku tööd on tehtud maastikuarhitektuurilise lahendusega, mis esimesest eskiisist hoopiski puudus. OÜ Lootusprojekt on kavandanud peaaegu kogu kahe kilomeetri pikkuse tänava ulatuses kulgeva lineaar- ehk ribapargi, mille lahendus on inspireeritud sadamast ja Tallinna kui merelinna ajaloost. Reidi tänava maastikuarhitektuurilisel lahendusel on kaks nägu. Lootsi tänavast Pikksilma tänavani on see sadamatänav, mille lahendus nii väikevormide kui vee-elementide näol viitab sadama ajaloole ja sadamaga seotud sümbolitele. Veele vihjavad eri kujul nii tänavale paigaldatavad purskkaevud kui Härjapea jõe asukoha markeerimine. Sadama tänaval on kõigi ristmike ümber moodustatud väljakud, mis loovad pikal teekonnal pidepunkte. Väljakuid ühendavaid jalgteid on liikluse eest püütud varjata haljastuse ja arhitektuuriliste elementidega. Kaunis mõte on ka ristmike lähistele planeeritud neli interaktiivset linnaskulptuuri. Palju rõhku on pandud ideedele, kuidas koostöös Tallinna sadamaga käivitada tänava­elu juba ümbritsevate kvartalite ehitamise ajal, et inimestel tekiks nii põhjus kui harjumus piirkonda külastada.

Alates Pikksilma tänavast kuni Russalkani muutub Reidi tee aga meretänavaks, mis peamiselt rõhub merevaadetele ja kus jagatakse teavet Tallinna kui merelinna kohta. Seda tänavat iseloomustab lai ribapark. Seletuskirja kohaselt on pargi laius sõiduteest mereäärse jalutusteeni kuni 38 meetrit. See on sama lai kui Narva maantee algus Hobujaama peatuses. Otsene juurdepääs merele on tagatud vähemalt kolmes kohas. Mereäärne tee on jäetud jalakäijatele ja kergliiklusteed ning tervisejooksuks mõeldud teed on viidud promeneerijatest veidi kaugemale. Jalutustee ja kergliiklustee vahele jääb mitu nišši, kus paiknevad mänguvahendid ja treeningseadmed. Russalkast Pirita poole on kavandatud ka piknikuala ja kohvik. Kahekilomeetrine teekond tundub tulevat äärmiselt informatsioonirohke. Planeeritud on nii interaktiivseid tahvleid (7) kui tavalisi infotahvleid (10), mis aitavad avada piirkonna ajalugu.

Hunt lambanahas

Pealtnäha tundubki kõik väga tore. Uusi pinke, mänguvahendeid, kohvikuid, purskkaeve ja interaktiivseid tahvleid on kogu Reidi tänava ulatuses nii palju, et peaaegu läheb meelest ära, et tegemist on transiitteega, kus hakkavad sõitma raskeveokid. Reidi tänav on siiski planeeritud peamiseks kesklinnast itta väljuvaks teeks, mis lisaks raskeveokitele võtab enda kanda ka ülejäänud autoliikluse juhtimise läbi südalinna. Reidi tänava praegune lahendus loob kahtlemata eelduse autoliikluse kasvuks. Linn küll vähendab sõiduridu Narva maanteel, kavandataval uuel peatänaval, ja Gonsiori tänaval, aga ainult selleks, et neid Reidi teele juurde panna. Reidi tänavast saab niisiis üks peamiseid Tallinna tänavaid, mis võtab üle Narva maantee rolli ja taandab viimase pikema jutu ja läbirääkimisteta sisuliselt kõrvalteeks. Kõige häirivam nn uue Reidi tänava eskiisi puhul ongi vast see, et autotee laiutab seal jätkuvalt üsna häbematult. Reidi teed reklaamitakse endiselt kui kestlikku lahendust Pirita tee ummikutele, kuigi on üldteada fakt, et ükski linn maailmas pole ummikuid lahendanud laiemate teede ehitamisega. Tee on nüüd küll merest kaugemale kavandatud, kuid selle maht pole põrmugi vähenenud. Lubatud 2+2 sõidurida on enamiku tee pikkusest miraaž, sest pööreteks mõeldud read muudavad tulevase tänava suuremas osas tegelikult ikkagi viie-kuuerealiseks. Kavandatud ristmikud on jalakäijate seisukohast üledimensioneeritud. Näiteks Pikksilma ristmiku (millest saab tulevase tänava sõlmpunkt) ületamiseks on ette nähtud kolm ülekäigurida, mis kulgevad üle viie kuni kuue sõidurea. Russalkast Kadrioru lossi suunas jalutades peab jalakäija ületama lausa kaheksa sõidurida. Pirita tee läheb Reidi tänavaks üle sellise sujuvusega, et autojuht ei pea isegi kiirust vähendama. Mida suurem on sõidukiirus, seda ohtlikum on tee ületamine. Lisaks paiknevad jalakäijate ülekäigud üksteisest kaugel: 200 meetri, mere ääres kohati 300 meetri kaugusel. Ehk siis ribaparki või promenaadile pääsemine ja sealt Kadrioru parki jalutamine pole mugav ega sujuv, pärast koju tagasi minemine on veel takistusrohkem.

Lisaks promenaadi jalakäijatevaenulikkusele torkavad silma ka teised probleemid. Ühistranspordi planeerimisega pole viitsitud vaeva näha. Ametlikke uuringuid selle vajaduse kohta linnal loomulikult pole, kuid vaid üks peatus kahekilomeetrisel tänavalõigul tundub naeruväärne. Jällegi tekib küsimus, kuidas inimesed ribaparki promeneerima saavad. Vastus on vist, et autoga, sest parklatele on jäetud märksa rohkem ruumi kui ühistranspordile. Eriti kurvaks teeb, et uuel promenaadil pole enam otsekontakti mererannaga. Randa küll pääseb, kuid selleks peab tahtmist ja soovi olema. Merd ei saa enam kasutada, vaid ainult vaadelda. See tähendab ka paljude juba praeguste funktsioonide kadumist. Linnarannal pole mõnusa ajaveetmiskohana Reidi tee äärde asja, sest uus lahendus ei jäta selleks lihtsalt ruumi. Isegi piknikukohad on kolitud veidi kaugemale, Russalkast Pirita poole.

Instagrami uuringu3 järgi paistavad inimesed sealset randa ja rannaparki hindavat vaikse ja rahuliku looduskauni kohana. Sinna planeeritud funktsioonid enam vaikust ja rahu ei võimalda. Kavandi järgi peaks sinna tulema aktiivne sportimiskoht. Rahu ja vaikuse armastajad peavad niisiis otsima mõne muu koha.

Ribapark tundub uue eskiisi kohaselt paremini sobivat tänava sadamapoolsesse otsa. Ribapargi mereäärses otsas puudub kergliiklustee ja sõidutee vahelisel alal funktsioon. Umbes paarikümne meetri laiune roheline tsoon on oma loomult pigem eraldusriba ja autoliikluse müratõke kui pargiruum, kuhu midagi võiks tegema minna. Sellest on loomulikult kahju, kuna hinnanguliselt 10 000 ruutmeetrit mereäärset ruumi kesklinnas mitte millegi tegemiseks kulutada tundub täieliku raiskamisena.

Pikksilma väljaku idapoolses ääres saab tulevikus olema suur pontooniga platvorm ja promenaadi põhjasuunaline jätk. Sinna, Vanasadama lõunaossa nägi Paljassaare ja Russalka vaheline üldplaneering ette uue ooperiteatri ja mereäärse puhkeala. Juunis aga algatas Tallinna linnavalitsus alale uue detailplaneeringu, mis muudaks eelmainitud üldplaneeringuga kavandatud funktsioone. Ooperiteatrit sinna enam ei kavandata, puhkeala on tõmmatud kitsaks mereäärseks roheliseks jutiks, mis lõpeb sadama territooriumiga kohtudes tupikuga. Hooned soovitakse ehitada märksa kõrgemad, sadamaalale kuni kaheksa korrust parkimiseks ja Reidi tänavale seitse korrust (varem neli-viiskorrust, mis sobis Kadrioru hoonestusega). Elu- ja ärihooned on ette nähtud vaid Reidi tänava äärde, kogu ülejäänud territoorium muutuks sadamaalaks, kus paiknevad näiteks sõidukite ootealad, parkimismaja ja tollihooned. Sadamaala sissepääsule on paigutatud ka tankla, mis on arvatavasti seesama Statoil, mis Reidi tee ehituse tõttu on sunnitud uue koha leidma. Niisiis saab Reidi tänavale kavandatud promenaadist, Pikksilma väljakust ja kaist tulevikus hoopis bensujaamatagune. Lootused uhkest avalikust hoonest, seda ümbritsevast esinduspargist ning linna kesksemast avalikust ruumist jäävad raskesõidukite alla.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles hiljutises intervjuus Sirbile4: „Mereäärsesse piirkonda plaanitu puhul on vastasseisu allikas tegelikult see, et planeeringute koostamist alustati tükk aega tagasi. Elu on muutunud ja nii mõndagi põhimõtet, millele aastaid tagasi alus pandi, ei ole praegu nii lihtne muuta. See tekitabki tuliseid arutelusid“. Nagu praegu näha, on võimalik liikuda ka teistpidi ja kehtivatest üldplaneeringutest mitte hoolida. Ühelt poolt tahab linn mereäärsetele aladele avaliku ruumi arenguvisiooni koostada, teiselt poolt aga annab need alad ära, mida rannaala 2004. aastal tehtud üldplaneering avalikuks kasutamiseks ette näeb. Kogu jutt merelinn Tallinnast tundub iga uut mereäärse ala lahendust vaadates aina õõnsam ja sisutühjem. Mereäärsete alade arenguvisiooni valmimise ajaks on kõik tegelikult juba planeeritud ning jagatud ja Villem Tomiste unistus mereäärsest eluinkubaatorist5 jääbki vaid unistuseks.

Mõnikord tundub, et ongi parem, kui mereäär on vaid tühermaa, mida igaühel on õigus avastada ja kasutada ning kohandada oma soovide ja nägemustega merelinnast. Ka Tallinna vanalinn jäi saatuse tahtel alles, sest raha ümberehitusteks sai otsa.

Reidi tee uus eskiis ja linnaplaneerimisameti alternatiivne lahendus, mis lahutab Russalka ristmiku väiksemateks osadeks.

Reidi tee uus eskiis ja linnaplaneerimisameti alternatiivne lahendus, mis lahutab Russalka ristmiku väiksemateks osadeks.

Juho Kalberg / Kaupo Kalda

Muudaks hoopis Tallinna kuvandit?

Kuidas siis Reidi teega edasi minna? Juhul kui Tallinna linnavalitsus oma plaane ei muuda, valmib ehitusprojekt augusti lõpuks. Üks põhjuseid, miks linnaplaneerimise ameti koostatud alternatiivset projekti kasutusse ei võetud, oli projekteerija (K-projekt) hirm, et tähtajaks ei jõuta valmis. Linna enda koostatud alternatiivne projekt arvestas kodanike saadetud ettepanekutega isegi rohkem kui praegune „uus“ versioon.

Alternatiivne plaan lahutab Russalka ristmiku väiksemateks osadeks, mis omakorda soosib väiksemat sõidukiirust, lisaks on Reidi tänav kitsam ja mitte nii sirge. Nende võtete eesmärk on sõidukiiruse vähendamine mereäärse puhkeala lähedal. Lisatud on täiendavaid bussipeatusi ja bussiradu nii Pirita teelt Narva maanteele kui ka jagatud ühissõidukirada Reidi tänavale. Russalka ristmik on haljastusega liigendatud, et vältida suure asfaltvälja tekkimist pargi ja Russalka monumendi vahele. Alternatiivne lahendus arvestab ka Narva maanteega, säilitab selle oma ajaloolises koridoris ja väldib olukorda, kus laulupeo rongkäik peab tulevikus mööda kõrvaltänavat lauluväljakule suunduma. Linna koostatud lahenduse väljaehitamine ei ole kulukam ega vähenda autoliikluse läbilaskvust. Vastupidi, rohkem saaks kulutada avalikule ruumile ja teehooldus võtaks hiljem kõvasti vähem raha. Võib-olla jääks olemata ka piinlikud uputused suviste vihmade ajal, kui sademeveel pole asfaldilt kusagile voolata. Reidi projekti polegi vist uputuse valguses veel vaadatud.

Kui veelgi suuremalt mõtelda, siis võiks kõrvale jätta ka selle alternatiivse projekti ja alustada täiesti otsast peale. Reidi tee ehitamiseks mõeldud raha saab kasutada aastani 2023, nii et sellega kiiret pole … kui just kellelgi valimiste pärast tuli takus pole. Kiirustamise üheks põhjuseks toodud Euroopa eesistumine tuli Eestile samuti ootamatult lähemale, nii et üleöö ehitama hakata ei ole ka selle sündmuse tõttu mõtet. Järsku paneks hoopis praeguse eskiisi (mille kandev autokeskne idee on nagunii pärit umbes aastast 2007) sahtlisse tagasi ja tegutseks rahulikult. Ootaks ära linna tellitud transpordiuuringud, kaardistaks mere ääres toimuva, mõtleks läbi, milliseks peaks kujunema sadama elu- ja äripiirkond ja vaataks, kas nii suurt sõiduteed on ikka vaja. Otse loomulikult võiks ära teha ka keskkonnamõjude hindamise, mida sellises tundlikus asukohas teele kahtlemata peaks tegema, aga mida on siiamaani edasi lükatud. Võib-olla siis saaksime Reidi tänava, kuhu mahuvad nii autod, rekad kui ka jalakäijad, ratturid ja päevitajad. Saaksime linnaranna, mida tallinlased on endale nii kaua igatsenud ja mis igas endast lugu pidavas Euroopa linnasüdames ammuilma olemas6. Tallinn saaks liikuda lähemale oma unistusele rohelisest pealinnast ja näidata end linnana, mis õpib teiste vigadest ning on nüüdisaegse mereäärse ruumilahendusega teistele eeskujuks. Euroopa raha ei anta meile ülearu sageli, tulevikus arvatavasti veelgi vähem. Niisiis tasub mõelda, kuidas seda kasutada nõnda, et kasu ei saaks vaid ainult üks kitsas huvigrupp nagu Tallinna sadam või autojuhid (kuigi ummikuid ei lahenda see ikkagi), vaid et see 30 miljonit aitaks muuta Tallinna kuvandit maailmas. Praegu on see võimalus veel olemas.

16. augustil toimub Russalka mälestussamba juures avalik debatt Reidi tee tuleviku üle.

1 Tallinna linnavalitsus, Reidi tee eskiisi koostamisel arvestati inimeste poolt tehtud ettepanekutega. – Tallinna linnavalitsuse koduleht, http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Reidi-tanav-4.

2 Külli-Riin Tigasson, Linnavalitsus peitis Reidi tee alternatiivprojekti sahtlisse. – Eesti Ekspress 29. VI 2016.

3 Greete Palmiste, Instagram paljastab: mida teevad linlased Russalka lähistel. – ERR uudisteportaal 16. V 2016.

4 Merle Karro-Kalberg, Tallinn, mu kallim! Intervjuu Tallinna peaarhitekti Endrik Männiga. – Sirp 15. VII 2016.

5 Villem Tomiste, Tallinna mereääre eluinkubaator. – Sirp 19. II 2016.

6 Will Coldwell, 10 of the best urban beaches and city riversides in Europe. – The Guardian 11. VII 2016.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar