Lööviakendest paistab

VERONIKA VALK

Vaba Lava sai Telliskivi loomelinnakus omale kodu.

Mis on asja mõte? Sõnateater. Hoone on projekteerinud Allianss Arhitektid, mistõttu jalutame Indrek Tiigiga, ühega autoritest, majas ringi. „Programmiliselt on Vaba Lava institutsioon, mis hakkab pakkuma teatrimaja teenust,” selgitab Tiigi. Lavastajat tööl ei ole, pole ka näitlejaid. „See on Eesti väiketeatrite kodu, kellel oma esinemisruumi ei ole ja kes käivad ja otsivad nurgatagust, kus proovi teha ja esineda. Siin nad saavad siis kuraatoriprogrammi alusel teatrit teha,” kirjeldab Tiigi seda, millest projekteerimisel lähtuti.
Hoone on omaaegne basilikaalse ristlõikega tööstushoone, kuhu tuli arhitektidel mahutada 450 kohaga jaotatav black-box, avar fuajee, inspitsiendi ruum, teatritehnoloogilised ruumid, suur prooviruum jpm. Projekteerimine algas neli aastat tagasi: „Postirütmid ja katusekonstruktsioonid on alles. Oleme maksimaalselt ära kasutanud basiilika ristlõiget, nii et ülemised katuselöövi aknad jääksid alles ja annaksid valgust nendele ruumidele, mis kõrgust ja valgust tahavad. Fuajee, tantsustuudio ja ka osa kontoripindu saavad selle ülavalguse kätte.” Lööviakende säilitamine oli küll keerukas ja üldse mitte odav, aga see annab ruumidele tõepoolest palju juurde.
Pealtnäha lihtsas, robustse viimistlusega hoones on Eesti kontekstis väga hea tehnilise varustusega black-box, millel väga mitmeid kasutusvõimalusi. Tiigi rõhutab, et suurt tähelepanu on pööratud akustikale: „Eks muidugi kasutamise käigus selgub, kui hästi see kõik toimib.”
Rendipindadel on omaette sissepääsud, kõik kommunikatsioonid (ventilatsioonitorud jms) on jäetud nähtavale, fermid on musta värviga ja plokkseinad valgeks võõbatud. Värvigamma ongi enamjaolt kontrastselt must-valge, mida ilmestab vineerikasutus ja sellest lähtuv puidu toon. Ruudukujulise põhiplaaniga kõrge laega tantsustuudio peaks täitma tühimiku nüüdistantsu harjutussaalide nappuses.
Väljast on hoone samuti üliöko­noomne, funktsionaalne ja lihtne, selle tingis ka väike ehituseelarve. Fassaadidetailidele ja plekitööle on pööratud ohtralt tähelepanu, detailikäsitlusega on nähtud palju vaeva – seda näitavad akende ümbrus, varikatused, uste piirdeliistud, nähtavad kruvikinnitused.
Huvitav on Vaba Lava juures ka see, et arendus valmis avaliku ja erasektori koostöös, PPP ehk public-private partnership’i mudeli järgi, mis paistab Telliskivi loomelinnaku laadsete koosluste arendamiseks hästi sobivat. „Vana ehitusmassi on Telliskivi loomelinnakus palju, kuid sellesse ei tohi kinni jääda. Jätkusuutlikku arengut silmas pidades tasub kaaluda tänavavõrgu korrastamist, ligipääsude ja parkimislahenduse terviklikku lahendamist,” lausub Tiigi.
Vabalava avara fuajee rõdult, kuhu on plaanitud restoran, avaneb tore vaade üle raudtee Toompea nõlvale. Tekib küsimus, kas ja kuidas edaspidi Vaba Lava juurest loogiliselt Balti jaamani ja sealt edasi vanalinna saaks, ilma et peaks Telliskivi tänava kaudu suure ringi tegema. See on aga juba pigem planeeringu (K-Projekt ja QP Arhitektid) kui ühe hoone arhitektuuri küsimus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming