Gloobus ja täpid – Tōkyō ja Durban

VERONIKA VALK

Iga kolme aasta tagant toimuval kogu maailma arhitekte koondaval üritusel oli Eesti, Läti ja Leedu esindatud sel aastal näitusega „Täpid” („Dots”). Väljapaneku kuraator oli arhitekt Villem Tomiste, näituse-installatsiooni idee autor Tallinna tehnikakõrgkooli kolmanda kursuse arhitektuuritudeng Mark Grimitliht, kelle töö valiti välja selle aasta jaanuaris rahvusvahelisel võistlusel. Grimitliht oli ka 2011. aastal Tōkyōs peetud UIA kongressi BAUA näituse ideevõistluse võitja, miska on tal kahekordne suurüritusel osalemise kogemus.

„Tōkyō kongress oli Durbani kõrval sisukam, programm oli läbimõeldum, Durbanis pigem laokil, hajali,” hindab Grimitliht. Nii Tōkyō kui ka Durbani ekspositsiooni lahendus oli minimalistlikus ning kontseptuaalselt jõulises ja selges võtmes, väljapanekud kandsid laiapõhjalist sõnumit. Tōkyō installatsioonis „Gloobus – vormi ise oma tulevik” („Globe – shape your future”) said külastajad oma tulevikunägemuse vormida kahemeetrise läbimõõduga plastiliinipallil. Iga külastaja sai kingiks kaasa paberist kinkekarbi, kus sees plastiliinikuul, et ta saaks kodus tulevikuvisioonide vormimist jätkata. Paberkarbid olid ka väike austusavaldus jaapani origami-kultuurile: iga karp volditi ühestainsast paberilehest. Väljapanek haakus väga hästi Tōkyō kongressi peateemaga „Disain 2050”: BAUA gloobus oli kui mänguväljak, kus igaüks sai väljendada oma ettekujutust 2050. aastast. Tookordse väljapaneku kuraator, Eestis tegutsev jaapani arhitekt Tomomi Hayashi kaasas näituse ettevalmistusprojekti ka paarkümmend jaapani arhitektuuritudengit. „See oli meeldiv, tekkis kultuuridevaheline suhtlus. Nad olid püüdlikud, paistsid ka ise kaasalöömisest rõõmu tundvat,” meenutab Grimitliht. Ja lisab: „Meie väljapanekud on hästi käima läinud, kaasanud inimesi ja sellega silma paistnud.”
Tōkyō väljapaneku tarvis käivitati ka spetsiaalne veebileht kui ühtne platvorm teabejagamiseks kolme Balti riigi vahel. Seal oli näha nii näituse valmimise protsess ja teave BAUA kohta, lisaks otselingid iga riigi arhitektide liidu kodulehele. Kahju, et BAUA ühine veebiplatvorm on tänaseks suletud, mis ühtlasi vähendab ka tollase väljapaneku rõhuasetust Baltimaade uuele arhitektuurile.
See-eest Durbanis oli Eesti, Läti ja Leedu nüüdisarhitektuuril tänavu kesksem roll. Kolme riigi tänapäevane arhitektuur oli Durbani näitusel esitatud punktipilvedena: näituse külastaja sai pliiatsi abil punkte ühendades avastada Baltimaade nüüdisarhitektuuri. Näitust saatis taskuformaadis brošüür, mille lehti katavad samuti punktipilved.
„BAUA väljapanekute eesmärk UIA kongressidel on tähelepanu tõmbamine Baltimaade arhitektuurile – suhtluse tekitamine. Kes boksi sisse astusid, küsisid nii meie päritolu kui tegemiste kohta,” sõnab Grimitliht. Durbani kongressi tõlkimatu peateema „Architecture Otherwhere”, mis võiks märkida ühtaegu nii arhitektuuri ümber kui ka selle sees ja mujal toimuvat, pakkus võimaluse uurida arhitektuuri teistmoodi teadmisi ja tegemisi eesmärgiga avada arhitektuuri mitmekesisust. Tänavuse kongressi rõhuasetus pidi olema ruumilise keskkonna kvaliteedil ja argisusel, eraldi poliitika-, ideoloogia-, rahastuse- ning teooriaküsimustest. Kongress peaks alati olema seotud toimumispaiga endaga, kuid Grimitlihti arvates ei kaasatud Durbanis kohalikke piisavalt ega püütud kohaliku eluga haakuda.
UIA-l näitusega osalemine on kolmele väikeriigile ainuomane koostööprojekt, mille käigus vaadatakse iga kolme aasta tagant üle naaberriikides ehitatu ning otsitakse arhitektuuri ühisosa ja originaalsust. „UIA kui selline on üks suur ja uimane organisatsioon, mis püüab hõlmata kõiki maailma riike. Seal valitseb vanem põlvkond, aga kongressil käib iseenesest palju tudengeid, eriti palju oli neid Durbanis. UIA kongressid on seetõttu erakordsed ja lahedad üritused, kus Baltimaadel on hea võimalus silma paista tänu sellele, et noortel lastakse oma ideid ellu viia,” arvab Grimitliht.
BAUA osaleb ilmselt järgmiselgi kongressil näitusega. „Võiks mõelda, kuidas saaks kongressi jaoks valmis tehtud näitust kasutada ka kohapeal, Baltimaadel, et tekitada siingi tihedam side Balti riikide vahel – lõigata näitusest topeltkasu,” pakub Grimitliht.