Veneetsia päevik III

Anne Vingisar, Märten Peterson

Nädalaga on XIV arhitektuuribiennaal minetanud näitusemessi meeleolu. Inimhulgad ja kiire pilguheit on asendunud olukorraga, kus saab segamatult süveneda. Paviljonide rohkus ja sisutihedus nõuab endiselt valiku tegemist. Üldjuhul on nii, et kui paviljoni visuaalne tervik köidab, siis minnakse süvitsi. Näituste algelementideks on valdavalt foto, film, uurimistöö, tekst ja makett, millest vormuvad väga kontrastsed ja erinevad ekspositsioonid. Tunnustuse pälvisid viis põneva vormikeele ja atmosfääriga paviljoni, rõhuga ainulaadsele kontekstile, mille on loonud modernismi ja demograafilise omapära vastandumine – nende sümbioos loob modernismi äärealasid.

Kuldlõviga autasustati Minsuk Cho kureeritud Korea paviljoni „Kaarna silmavaade. Korea poolsaar” („Crow’s Eye View: The Korean Peninsula”), kus esitleti kahe riigi ajalugu poliitiliselt pingestatud väljana. Infoküllane väljapanek on ühtaegu mänguline ja terviklik. Siin on luubiga detailideni uuritavaid diapositiive ja globaalselt mõistetav arhitekti-koomiks; arhetüüpe ja anomaaliaid kummagi riigi võtmes. Mõlemad Koread arendasid paralleelselt välja erinevate sotsiaalsete püüdluste ja ideaalidega modernistlikke näidislinnu.

Hõbelõvi pälvis Tšiili väljapanek. Pedro Alonso ja Hugo Palmarola kureeritud näituse „Monoliitsed vastuolud” („Monolith controversies”) keskmes on paneelelamud: 28 erineva tüüpmajaga pildimaterjali toel lahatakse hoonete ehitusprotsessi ja kasutust tänapäeval. Kohalikku hõngu loob Tšiili hiigeltehase KPD üks esimesi seinapaneele, mis on asetatud väljapaneku keskpunkti. Näitusesaali pääseb läbi traditsioonilise kortermaja elutoa, mis tekitab oma täielikus autentsuses enne sisenemist kõhklusmomendi. Paviljon mõjub väga sidusana ning eristub infotulvas arusaadavuse poolest.
Seekord märgiti ära veel Venemaa, Kanada ja Prantsusmaa paviljon. Strelka instituudi kureeritud Venemaa paviljon „Olgu nii” („Fair enough”) on võtnud näitusemessi kuju: mugandanud enda jaoks modernismile kohase universaalse tüpoloogia, et selle taustal eristada ja esile tuua peamisi ideid, eelmise sajandi tähtsamaid linnaehituslikke kontseptsioone, millele viidatakse kui Venemaa minevikule ja meie tulevikule. Venemaa on olnud suurim ja radikaalseim urbanismi katseala – eksperimentide kõrge hind ja tihtipeale alahinnatud väärtus jääb muu maailma hingele. Lähemal vaatlusel leiab siit nii utopistlikke kui ka satiirilisi ettepanekuid, mis lisab näitusele naljatleva ja enesekriitilise tooni.
Kanada väljapanekul „Arktilised kohanemised” („Arctic Adaptations”), mille on kureerinud arhitektuuribüroo Lateral Office, on tegu peamiselt modernismi piiride kompamisega, kuna näitusel kajastatud objektid paiknevad Kanada põhjapoolseimas, kahe miljoni ruutkilomeetri suuruses Nunavuti piirkonnas. Seal ei näe aeg-ajalt päikesevalgust, esineb suuri temperatuurikõikumisi ning puudub selge infrastruktuur. Näitus eristub biennaali modernistliku universaalsuse rakendamise vaatlusest, biennaali üldteemale on lähenetud omapärasemalt.
Prantsusmaa paviljoni, Jean Louis Coheni kureeritud „Modernsus – lubadus või oht?” („Modernity: promise or menace?”) neli ruumi õhkavad modernistlikkust, mis on omane vaid selle tekkeriigile. Siit leiab Jean Prouvé metallist seinapaneelid ja loengulõigud: tollases ühiskonnas tekitasid Prouvé ja Le Corbusier’ radikaalsus ja uuendusmeelsus vastuseisu, mida kajastab ka Jaques Tati modernistlikku ideaali parodeeriv film „Minu onu” („Mon Oncle”). Üleüldises infokülluses mõjub ekspositsioon iseenesestmõistetava ja värskena.
Kui kokkuvõttes küsida, mis on taganud võitnud paviljonide edu, siis viiest riigist neljal on Giardini aias igaühel omaette paviljonihoone, mille vahel neutraalne puhver – välisruum. Ka Tšiili paviljon Arsenale alal on üks väheseid, mis seisab teistest lahus. Äramärgitud paviljonide mõjususele aitabki kaasa puhverala: ekspositsiooniga loodud õhustik ei pea külgnevate väljapanekute atmosfääriga sedavõrd võistlema. Võidukad ekspositsioonid pakuvad muidugi välja ka kuraatori-arhitekti Rem Koolhaasi püstitud põhiteema – kõikeneelav modernsus ja arhitektuuri põhielemendid – omanäolise käsitluse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming