Veneetsia päevik II

Merilin Kaup, Liisa Valdmann

Veneetsia on omaette maailm. Selle linna arhitektuuriesteetika on saanud mõjutusi oriendi suurtest linnadest nagu İstanbul või Kairo, millega kunagi peeti tihedat kaubavahetust – siinne ehitatud keskkond on segu Euroopa, Bütsantsi ja islami vormikeelest. Kui renessanss kehtestas end pea kogu Itaalias, jäi Veneetsia suuresti truuks oma traditsioonilisele, selget idamaist elementi sisaldavale stiilile, kohandades seda mujal valdavaks muutunud lihtsa antiikse vormikeele ja ideaalidega. Niisama valdavaks, kui sai toona Itaalias renessanss, muutus XX sajandil kogu maailmas modernism. Kas rahvuslik stiil on lõplikult ohverdatud modernismile?

Sellele küsimusele otsitakse vastust tänavusel Veneetsia arhitektuuribiennaalil, mille kokkuvõtvaks teemaks on „Põhitõed” („Fundamentals”). Enamik rahvuslikest paviljonidest lähtub kuraatori-arhitekti Rem Koolhaasi pakutud alateemast „Kõikeneelav modernism” („Absorbing modernity”) – paljude maade ekspositsioonid on siin uurimus- ja fotomeediumi põhised ülevaate­näitused. Modernismi sirged jooned, suured mahud ja väiksem tähelepanu inimlikule mõõtmele on teatud mõttes lahtiütlemine vanast maailmast, kus igas hoones on tajutav meistri puudutus ja põlvest põlve edasikandunud traditsioonilised meetodid. See on kindlasti üks põhjusi, miks modernistlik arhitektuur näib paljudele inimestele nüüd, pea 100 aastat pärast sündi ikka veel võõrana – loomissuhe arhitektuuri ja selle kasutaja vahelt on kadunud.
Eesti paviljon pakub välja, et inimese isiklik suhe arhitektuuriga võiks taastuda, kui kaasata linnaruum, kus füüsiline ja digitaalne ruum on vastastikuses sõltuvuses, ning mõlemal – nii autoril kui ka kasutajal – on võimalus ümbritsevat ruumi mõjutada. Tegelikult liigubki linnaruumi kujundamine inimeste kaasamise poole. Seda illustreerib ilmekalt ka see, et mitmed paviljonid, sh Eesti, Dominikaani ja Malaisia väljapanek, on sündinud tänu rahva vabatahtlikule ühisrahastusele. Samal ajal torkab silma, kui erinev on paviljonide rahastus riigiti – väheste vahenditega teostatud nutikatest lahendustest, nt Läti paviljon, kuni Hiina või Ameerika Ühendriikide ekspositsioonini, ent ennekõike kasutab korraldajamaa Itaalia soodsat olukorda enda suurejooneliseks eksponeerimiseks. Paviljonide pindala varieerub mitmest tuhandest mõnekümne ruutmeetrini ja need on ruumiliselt väga erinevad. Arsenale galeriis on enamik riike oma väljapanekute aluse pinna rentinud, mõni on aga teinud pikemaajalise investeeringu, ostes endale Arsenale endisest laevatehasest ruumi ja lunastades seeläbi kindla koha mitmeks biennaaliks (nt Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Mehhiko). Ekspositsioonid väljendavad muidugi ka eri kultuuride ja rahvaste esteetilisi arusaamu ja tehnilist võimekust. Ohtrate ekraanidega digipaviljonid on kõrvuti vana kooli väljapanekutega – selline kontrast tekib ka naaberpaviljonide Eesti ja Malaisia vahel. Biennaal pakub kõrgel tasemel teostusi ja tipptehnilisi lahendusi, ent tihti ka muretut suhtumist paviljonide lõppviimistlusse.
Kulutatud summadest olulisem on siiski tugev kontseptsioon. Seekord pälvis Kuldlõvi Lõuna-Korea paviljon, mille kuraatoriks on arhitektuuribüroo Mass Studies juht Minsuk Cho, kes on Tallinnaski Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite loengusarjas esinenud. Väljapanek on saanud oma nime 1934. aastal ilmunud dadaistliku luulekogu „Kaarna silmavaade: Korea poolsaar” („Crow’s Eye View: The Korean Peninsula”) järgi ja kannab endas ambitsioonikat ideed luua uus reaalsus, kus kaks Koread on taas ühendatud. Paviljon toob kokku ja uurib mõlema Korea arhitektuuri. Tegu on laiaulatusliku uurimistööga, milles osales 39 inimest eri elualadelt. Autorite hulgas ei ole poliitilistel põhjustel ühtegi põhjakorealast – neid esindavad vahendajad, kes on silmadeks teispool piiri. Hõbelõvi pälvis Tšiili paviljon ning ära märgiti Prantsusmaa, Venemaa ja Kanada paviljon.  

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming