Pealelend: Tüüne-Kristin Vaikla, sisearhitekt

Veronika Valk

Eesti Sisearhitektide Liit korraldab 11. – 14. juunini Tallinnas rahvusvahelise sümpoosioni „Sisu” teemal „Sisearhitektuur – teooriast praktikani” („Interior Architecture – Dynamics of Theory and Practice”), kus saavad kokku oma valdkonna tunnustatud teoreetikud ja praktikud nii mujalt maailmast kui ka Eestist. Kus algavad ja lõpevad sisearhitekti töömaa piirid avalikus ja privaatses ruumis: kus läheb arhitektuur üle siseruumiks ja vastupidi?
Ajad, mil Arne Jacobsen projekteeris esimese kõrghotelli viimse detaili ja ukselingini või Olev Siinmaa funktsionalistliku villa koos köögimööbli ja pesunööriga, on jäädavalt möödas. Miks seesugune mudel enam ei toimi? Ehitusprotsess käib tempos, millega toimetulekuks tuleb oskused ühendada valdkonnaüleselt. Koostöö eeldab tahet suhestuda arhitektuurialaste eripalgeliste nüanssidega. „Sisu” otsib uusi vaatenurki ning lähenemisviise kasutajakeskse, emotsionaalse ja funktsionaalse ruumi loomisel. Millised on kiiresti muutuva maailma ruumilise keskkonna tüüpilised või ebatüüpilised arengusuunad meil Eestis ja mujal maailmas? Sisearhitekt on ühest küljest ruumi atmosfääri looja, teisest küljest kasutajakeskse funktsionaalse ruumi – loomingulise ja pragmaatilise – projekteerija. Küsime, kuidas õpetatakse meie eriala maailma eri paigus, kas me saame rääkida koolkondadest või domineerib pigem mingi tooni andev ühisnimetaja.
Tavatseme rääkida traditsioonidest ja lokaalsest identiteedist, kuigi globaliseeruvas maailmas kipuvad need nähtused ühtlustuma. Kas hästi kujundatud interjöör peegeldab kasutaja identiteeti või avaldub sisearhitekti loomingus eeskätt tema enda isikupärane käekiri? Oleme ju loomingulises lähenemises siiski väga erinevad, milles ehk ongi eriala professionaalne tugevus. Mõnikord on sisearhitekt, kes annab ruumile oodatava inimliku mõõtme, kui puhver tellija ja arhitekti vahel. See, kas sisearhitekti identiteet tuleb kaasa emapiimaga, kujuneb välja koolipingis või ümbritseva keskkonna mõjul – see äratundmine sisearhitekti identiteedist, tegevuspiiridest ning tema loodavast keskkonnast sünnib loodetavasti „Sisu” ümarlauavestluses.
Tahame diskuteerida sisearhitektuuri kui eriala olemuse üle laiemalt. Seetõttu on Eesti Sisearhitektide Liit kutsunud teoreetikuid ülikoolide akadeemilisest maailmast kõnelema teooria ja praktika võimalikust dünaamikast ning õppeprotsessi arengusuundadest akadeemilises hariduses. Kuidas sisearhitekt end määratleb ning kellega tööprotsessis lähemalt suhestub, sellest kõnelevadki Euroopa tegevad sisearhitektid „Sisu” sümpoosionil. Kolmepäevasele sümpoosionile on oodatud kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming