Tallinna sadama planeerimisvõistlus

Veronika Valk

Lõunapoolne ala ehk Uus-Sadama kvartal. Ralf Lõoke: „Mõlema võistlusala põhiküsimus on vältida isoleeritust.”

Tallinna sadama korraldatud linnaruumiliste eskiiside arhitektuurivõistluse tingimused polnud arhitektide liiduga kooskõlastatud. Kuidas hindad lähteülesannet? Mis oli nende puhul õnnestunud või mis valesti?
Ralf Lõoke: Kaks võistlusala kokku – põhjaosa kvartal ja Uus-Sadama kvartal – hõlmavad seda vaba ala sadama territooriumist, kus arendustegevus on võimalik. Hea oli see, et võistlejatelt oodati konkreetse võistlusala lahenduse kõrval ka laiema kontaktvööndi visiooni. Sadam investeeris võistlusse, tingimused olid piisavalt paindlikud, žüriitöö põhjalik, tellijal sisuline huvi asja vastu – kõik see kokku tagas korraliku hulga häid võistlustöid. Tegu oli tubli võistlusega, mille eest tuleb Tallinna sadamat ainult kiita. Žüriis olid enamuses arhitektid, sadama esindaja Ahto Ader on varem projekteerimisega kokku puutunud ning saab väga hästi aru, mida ta teeb, ta oskab arhitektide panust hinnata.

Kas võistluse tulemusena saadi kavand, mis on edaspidi heaks aluseks maa-ala ja hoonete mahu planeerimisel? Kuidas iseloomustad võidutööd – miks just see töö välja valiti?
Kokku laekus kaheksa tööd, neist neli kutsutud osalejatelt. Kõik tööd olid põhjalikud ja kvaliteetsed, kavandite kallal oli tõesti palju vaeva nähtud. Kadarik Tüür Arhitektide töö näiteks pakkus sadamale välja toreda kuvandi. Võitis aga töö, kus on lähenetud planeeringuliselt, mitte arhitektuurikeskselt, s.t võidutöö lahendus ei sõltu üleliia ühe või teise hoone arhitektuurist. Koorus välja kaks tugevat tööd: Stuudio Tallinna (arhitekt Villem Tomiste) ja Arhitekt Musta / Alver Arhitektide (AM/AA) oma. Žüriitöö käigus arutasime, kui paindlik on üks või teine lahendus. AM/AA töö puuduseks peeti seda, et keskendutud on ühele kesksele osale. Töös pakutakse välja keskne väljak koos ruumiliselt väga põneva väiksemastaabilise hoonestusega, millel kummalgi pool suur hoonemassiiv. Lahendus oli mängitud ühele kaardile: kui keskne osa õnnestub, siis on kogu lahendus õnnestunud, aga kui ei õnnestu, siis ei toimi ka lahendus terviklikult. Sama probleem oli ka kahe suure külgneva hoonemahuga, s.t kui need ei toimi, siis ei käivitu ka ala linnaruum tervikuna. AM/AA lahendus eeldaks, et planeeringu autor on ka ise hoonete projekteerija, selleks et tulemus oleks kvaliteetne. Aga kui projekteerimisele tehakse riigihange, siis pole kindel, kas suudetakse tagada, et keskse osa lahendus tuleb filigraanselt hea. Seetõttu võitis lahendus, mis lubab mitmekesisema arhitektuuri teket, mis on planeeringu poolest paindlikum, mis loob uut tüpoloogiliselt rikkalikku ruumi ning mida edasise projekteerimisprotsessi käigus on võimalik mugandada. Oluline on ka see, et Stuudio Tallinna töös sisaldus ettepanek Põhjaväila liikluskoridori kitsendamiseks, mida ülejäänud lahendus toetas hästi. Kuna Põhjaväila varasem laia liikluskoridoriga ettepanek on problemaatiline ja selle võiks ühe võimalusena pigem tõesti teostada nii, nagu võidutöö välja pakub, siis AM/AA töös hakkaks lai promenaad suure avaliku ruumi ääres keskset platsi devalveerima. Kahe sõelale jäänud töö vahel oli raske valida: võitis töö, mis peab žürii arvates edasises planeerimisprotsessis tekkivatele mugandustele ja ratsionaliseerimisele paremini vastu.
Teisisõnu võitis töö, mis oli ka tellija arvates usutavam, vaatamata sellele, et võidutöös pakutakse välja viienda korruse tasandile tõstetud promenaad, mis esmapilgul tundub ebausutav. Kui järele mõelda, siis niisugune tõstetud tänav on selles konkreetses asukohas vägagi põhjendatud, sest kõrgemalt avanevad vaated, mida tänavatasapinnal pole, ning jalakäijad pole surutud majade frondi ja sadama kargoala vahele. Pealegi teeb jalakäijate kõrgemale viimine ka kargoala ühendused Põhjaväilaga mugavamaks. Lahendus toimiks suurepäraselt ka siis, kui promenaad paikneks kas või teise korruse tasapinnal. Võidutöö plussiks oli ka läbimõeldud sidusus linnaga. Sadamast käib iga päev läbi väga suur mass inimesi ja see täidab uue linnaruumi aktiivsusega – kriitiline mass, mida linnaruumil vaja, on sadamas olemas. Tähtis on see, kuidas ja mis suunas inimesi alal juhtida, nii et saaksime kesklinnalähedase ala, mis toimib linlikult ja mis on linnaruumiliselt kvaliteetne. Oluline on see, et võidutöö toetab piki mereäärt liikumise suunda Russalka – Admiraliteedi bassein ehk Pirita tee promenaad –
kesklinn.

Kuidas peaks Tallinna sadam edasi toimetama? Võistlusteates on öeldud, et võistluse võitjaga loodetakse sõlmida koostööleping detailplaneeringu arhitektuuriosa suhtes. Hoonete arhitektuurilahendus antakse järgmistes projekteerimisstaadiumides.
Loodame, et tegevus ei katke, vaid läheb täie hooga edasi. Sadama näol peaks tegu olema stabiilse tellijaga, kel on arenduse käivitamiseks olemas ka majanduslikud ja ärihuvid. Tellija on riskid läbi mõelnud, mistõttu on suur šanss, et asjad liiguvad edasi. Välja valiti töö, mida on võimalik teostada – töö, mis on innovaatiline, kuid mitte utoopiline.

Milliseid ohte näed edasises projekteerimisprotsessis ja Tallinna sadama arendustegevuses? Kuidas neid vältida?
Kõrvaltvaatajana tundub, et seni on sadamaala võistluste ja planeeringutega tegeletud justkui lööktöö korras vaheldumisi pikkade pausidega. See pole kokkuvõttes kellelegi kasulik. Planeerimistegevuse järjepidevust tuleb hoida, pidades meeles suuremat plaani ehk kesklinna laiendamist mere äärde, s.o sidusust ülejäänud linnaga. Sadam võiks olla eeskujuks teistele naabruskonna suurte planeeritavate kruntide omanikele. Sadama mõlema võistlusala põhiküsimus on paratamatult isoleerituse vältimine. Sadama puhul pole tegu algaja tellijaga, kes ei tea, mida ta tahab, vaid tellijaga, kes süveneb, huvitub ja kelle puhul on lootust, et ta läheb võistlustulemuste realiseerimisega jõudsalt edasi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming