Wiedemanni keeleauhind Arvo Krikmannile

F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Arvo Krikmann „eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest“.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku Arvo Krikmanni rahvaluuleuuringutega on tihedalt seotud eesti vanema kirjakeele, kujundkõne ja murdekeele analüüs. Viimase valdkonnas on ta vaadelnud Eesti kihelkondade murdesõnavaralisi suhteid.

Arvo Krikmanni teaduslikuks põhitööks on olnud suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I–V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I–II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostajaks ja toimetajaks olemine. Silmapaistva eduga on ta arendanud Eesti huumoriuuringuid. Kõrgelt hinnatavaks teeb Arvo Krikmanni teadustöö asjaolu, et ta on viinud eesti rahvaluule käsitluse rahvusvahelisse käibesse.

Isikliku uurimistöö kõrval on kõrge väärtusega Arvo Krikmanni pedagoogitöö: Tartu Ülikooli erakorralise professorina on ta pidanud loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on valminud 5 edukalt kaitstud doktoritööd.

Arvo Krikmann kuulub 1997. aastast Eesti Teaduste Akadeemiasse (oli aastail 2000–2001 humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja), ta on olnud ja on mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide, toimetuskolleegiumide,  juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.

Arvo Krikmanni on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi (1998), Eesti Vabariigi teaduspreemia (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2000) ning Balti Assamblee teaduspreemiaga (2004). 2013. a  sai Krikmann  Kalevala Seltsi (Soome) Lõikustänupüha auhinna Soome ja Eesti rahvaluulealase koostöö edendamise eest.

Arvo Krikmanni esitasid Wiedemanni keeleauhinna kandidaadiks  Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti keele Instituut, Emakeele Selts, Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Ülikool. Nõuetekohaselt esitati kandidaatideks veel Marju Kõivupuu (esitaja Eesti Rahva Muuseum) ja Leelo Tungal (esitajad ühiselt Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaasium ja õppekeskus, Väike-Maarja raamatukogu, Irma Sild).

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Valve-Liivi Kingisepale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. Kokku on auhinna saanud 34 eesti keelele tähtsat inimest.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming