Ülemaailmse laste- ja noorteteatripäeva sõnum

Yvette Hardie

Vii laps täna teatrisse! Või: vii teater lapseni? Kas need üleskutsed on võrdselt sisukad? Sel aastal kirjutavad rahvusvahelise lasteteatripäeva puhul oma sõnumi kaks inimest – üks USAst ja üks Süüriast –, kes täiesti erisugustest ümbritsevatest oludest lähtudes esindavad neid kaht vaatepunkti.

„Too laps teatrisse“ on olnud meie sõjahüüd 2012. aastast, kui oleme igal 20. märtsil tähistanud rahvusvahelist laste- ja noorteteatripäeva: selleks, et taaskinnitada oma pühendumist iga lapse õigusele saada osa just nendele loodud kunstilistest elamustest. Sel aastal soovin ma öelda, et sama üleskutse teistpidi sõnastatult on sageli rohkem õigustatud ja võrdselt tähtis.

Kui mõelda miljonitele lastele, kes ei ela teatrimajade läheduses (eriti selliste, mis on kujundatud lastele ja loodud nende vajadustest lähtudes) ja kui tõesti uskuda kunsti kui inimese põhiõigusesse, peame me kunstnikena laiendama oma arusaama selle kohta, mida me teatriks nimetame. Teatriajalooliselt ei ole see mõte muidugi uus, kuid rääkides teatrist noorele vaatajale, on meie väärtussüsteemid ja kvaliteedihinnangud tugevalt läbi imbunud harjumusest eristada teatrimajja loodud ja sealt väljaspool tegutsevat teatrit.

Jämedakoeline maagia, mis tolmuse mänguväljaku, väikeasula keskuse, klassiruumi või põgenikelaagri tundmatuseni muudab, on see, mida neis paikades sageli kõige rohkem vaja on – mitte ainult sellepärast, et on praktiline ja majanduslikult kasulik kohtuda lastega nende igapäevaolukorras, vaid ka sellepärast, ja isegi eelkõige sellepärast, et see on maagia.

Teater on alati muundumine. Teatri võimekus muuta igapäevane või ka kriisihõnguline ruum kohaks, kus kujutlusvõimet käivitades avanevad uued ootamatud võimalikkused, on ainukordne. See loob hetki, mille kestel lapsed saavad tunnetada võimsa ühiskondliku muutuse realiseerumist. Siin nad näevad, et muutus on võimalik. Et maagia algab maalähedaselt. Et rõõmu on võimalik leida isegi kõige ilmajäetumatest paikadest. Selliseid imesid pakkuvate teatrikogemuste kvaliteet ei ole mitte kuidagi madalam neist, mis pakuvad võimalust lendamiseks spetsiaalselt kohandatud kookonis, kus tehnoloogia ja ruumikujundus on alati käepärast.

Muidugi ei proovi me hetkekski eitada seda erilist kogemust, mis võib osaks saada spetsiaalselt selleks loodud teatriruumis. Aga lastele, kes kogevad igapäevaselt rünnakuid sõjatsoonis, lastele, kes elavad külakestes kõigest liiga kaugel, lastele, kes virelevad linnasiseses vaesuses, peab olema ka teisi võimalusi. Ja kirjeldatud muundumine võib tugevalt mõjutada nende maailmakogemust.

Teatripraktikutena, kes tahavad teatris noorele vaatajale uuenduslikke võtteid kasutada, peame keskenduma küsimusele, kuidas võiks teater esile kutsuda neid tõeliselt muundavaid kogemusi – hoolimata publikuga kohtumise paigast – ja muuta need reaalsuseks.

Niisiis töötagem koos selle nimel, et aastal 2018 tuua laps teatrisse … ja teater lapseni.

Yvette Hardie
ASSITEJ International president
Lõuna-Aafrika Vabariik
Rahvusvaheline Laste- ja Noorteteatripäev 2018

Inglise keelest tõlkinud Kaija M. Kalvet

#takeachildtothetheatre
www.assitej-international.org
www.assitej.ee

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht