Teaduse rahastamise süsteemi muudatusettepanekud

Esmaspäeval, 5. jaanuaril tutvustas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski teaduse rahastamise töörühma ettepanekuid süsteemi ümberkorraldamiseks, millest peamised on teaduse rahastamissüsteemi lihtsustamine ja stabiilsuse suurendamine.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on teadusringkondades tekkimas konsensus, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ning liiga projektipõhine.
Töörühma ettepanekute kohaselt peaks senise institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise „kolmikjaotuse“ asemel olema „kaksikjaotus“, mis koosneb teadusasutuste stabiilsest tegevustoetusest ja konkurentsipõhistest uurimistoetustest. Nende omavaheline suhe peaks olema praeguse 20:80 asemel 50:50.
Uuele rahastamissüsteemile üleminek eeldab teaduse riigieelarvelise rahastamise suurenemist. Muudatuste elluviimiseks on vaja tõsta teaduse riigieelarvelise rahastuse iga-aastast mahtu ca 30 miljoni euro võrra. Ilma lisarahata pole täidetav ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast tulenev eesmärk tõsta teaduse riigipoolne rahastamine ühe protsendini SKP-st alates 2015. aastast ning selle taseme hoidmine.
Ettepanekuid teaduse rahastamise ümberkorraldamiseks tegid 2014. aasta jooksul mitmed teadusasutused ning teadusega seotud organisatsioonid. Haridus- ja teadusministri poolt sügisel loodud töörühm võttis arvesse juba esitatud ettepanekuid, läbiviidud analüüse ja uuringuid ning koostas detsembri lõpuks oma ettepanekud teaduse rahastamise korraldamiseks.
Töörühma kuulusid: Anu Reinart (Tartu Observatoorium), Andres Koppel (Eesti Teadusagentuur), Erkki Truve (Rektorite Nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, Haridus- ja Teadusministeerium), Priit Rohumaa (Viru Keemia Grupp), Urmas Varblane (Eesti Teaduste Akadeemia, TIPS programm).