Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate nominendid

Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate nominendid. Preemiate kandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid eelmisel aastal ilmunud tekste 11 kategoorias.  
 
Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiafondi suurus on 52 000 eurot. 
 
Põhižürii, kuhu kuulusid Rebekka Lotman, Priit Kruus, Ene Paaver ja Elle-Mari Talivee, valis aastaauhindadele kandideerima 5 kategoorias 29 teost. 
„Möödunud kirjandusaasta avas õnnestunult proosažanri mitmekesisust: ilmusid monumentaalsed üle põlvkondade kulgevad romaanid, omanäoline miniatuur- ja paeluv ulmeromaan, satiiriline poliittriller, üldinimliku mõõtme võtvad mälestused, nii sügavuti kogetud kui ka irooniliselt käsitletud esseed kirjanduslikel, ühiskondlikel ja filosoofilistel teemadel, keelesäutsude raamat. Näitekirjandus paistis silma sotsiaalse tundlikkusega, inimeseks olemist vaadeldi mineviku- ja tulevikupeeglis. Tähelepandavaid, osavalt komponeeritud, kirkas keeles ja meeles luulekogusid avaldati rohkem, kui nominentide hulka mahtus. Võrreldes võrreldamatut, püüdis žürii neist tippudest nominatsioonidega esile tõsta erisuguseid hääli ja registreid, luule võimalusi. Valikut teha oli raske, kuid nominendid said valitud üksmeelselt,” selgitas žürii valikut esimees Rebekka Lotman.
 
Ilukirjanduse tõlkežürii esimehe Anu Saluääre sõnul oli valikut väga raske teha, kuna 2017. aastal ilmunud ilukirjandustõlkeid oli ligi 800.
„Esimesele sõelale jäi neist umbes 15. Sealt edasi oli iga tõlkija väljajätmine žüriile väga valus, kuid lõpuks valisime välja kuus nominenti, kelle puhul arvestasime ka varem ilmunud tõlkeid.
Ilona Martsonil on vene kirjandusest laiad teadmised ja hea valikuoskus. Keeleline avarus ja eri stiilinivoode tabamine võimaldavad tõlketeose lugejale täielikku kaasaelamist, ehkki teises keeleruumis.
Paul-Eerik Rummo ja Riina Hanso „Peer Gynti” uus värsstõlge on kultuurilooliselt ja poeetiliselt võimas saavutus, mis peaks Eesti laval tekitama sellele klassikalisele teosele uue hingamise.
Olavi Teppan on hakkama saanud tõelise vägitööga, kuna Thomas Pynchoni kuulsaima, väga mahuka, mitmekihilise ja mõistatusliku romaani tõlkija on pidanud hakkama saama nii raske proosatekstiga kui ka proosa sekka põimitud luulega.
Nominentide hulgas on ka Kai Aareleid, keda tunneme asjatundliku ja viljaka tõlkijana eeskätt hispaania, aga ka portugali, inglise ja soome keelest.
Ants Paikre väärib esiletõstmist kui staažikas asjasse süvenev tõlkija nii soome kui ka vene keelest.  
Veiko Belialsist on kujunenud üks viljakamaid venekeelse ulmekirjanduse vahendajaid eesti keelde. Esile tõstmist väärivad nii tema järjekindlus kui ka võime ja andekus, tänu millele kõlavad tõlkes eri ajal, eri keskkonnas ning eri stiilis kirjutatud autorite hääled originaalse ja autentsena,” tutvustas nominente Saluäär.
Tõlkežüriis osalesid veel Peeter Helme ja Riina Jesmin.
 
Mõttekirjanduse tõlkežürii koosseisus Margus Vihalem, Linda Kaljundi ja Jaak Kangilaski valis välja kuus nominenti, kes on vahendanud eesti lugejale väljakutsuvaid ja tänapäeval vägagi aktuaalseid tekste. „Tõlgete hulgas on nii humanitaar- kui ka loodusteaduste hulka liigituvaid käsitlusi, nii teaduslik-filosoofilisi kui populaarteaduslikke raamatuid, samuti klassikalisi ja nüüdisaegseid teoseid. Kõik nad täidavad olulisi tühimikke meie mõttekirjanduse maastikul – või lisavad sinna uusi ja huvitavaid mõttekihistusi, pannes keeleliselt, mõisteliselt või maailmakogemuslikult nõudlikud tekstid ringlema eestikeelses kultuuriruumis, ütles žürii esimees Margus Vihalem.
 
Lastekirjanduse preemiale kandideerib tänavu samuti kuus teost. Žürii esimees Ilona Kivirähk kirjeldas valikut sõnadega: „Püüdsime valida autoreid, kelle looming lugejaid kõnetab. Valik sai õige mitmekesine – esindatud on lugulaul isamaast, lasteluule, realistlikus võtmes kirjutatud ja absurdimaiguline lastekirjandus, kriminull ja õudukas. Tänavused nominendid lastekirjanduse aastapreemiale on kõik omal alal tuntud ja hinnatud tegijad ning loodetavasti peegeldab see valik just oma kirjususes tänase lastekirjanduse hetkeseisu.
Lastekirjanduse žüriisse kuulusid veel Janno Põldma ja Helena Koch.
 
Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Mihhail Trunin, Maia Melts ja Veronika Einberg valis 2017. aasta auhinna nominentideks kuus eri žanris teost.
Žürii esimees Mihhail Trunin tutvustas nominente:
„Luule on esindatud kahe raamatuga. Jaan Kaplinski vaatleb oma kogumikus, mis on tema teine venekeelne teos, keskendunult loodust, inimest ja tema kohta universumis ning väljendab oma tähelepanekuid vabavärsis. Kõrvuti originaaltekstidega leiab kogumikust autoritõlkeid ning tõlkeid hiina, portugali ja rootsi luulest.
Maailma mitmekesisusest ja inimese piiripealsest olemisest kõneleb Igor Kotjuh oma proosaluulekogus „Loomulikult eriline lugu”. Autori siiras (ja kirjanduslikult naiivne) maailmanägemus on otsekui illustratsioon Marina Tsvetajeva metapoeetilisele maksiimile: „Mu värsid on kui päevik, mu luule koosneb pärisnimedest”.
Siiruse ja piiripealsuse teema jätkub ja omamoodi areneb meie lühinimekirja pääsenud proosatekstides. Kalle Käsperi lühiromaan jutustab armastatud naise kaotanud mehe eludraama kaudu sellest, kui keeruline on olla tänapäeva maailmas kirjanik.
Jelena Skulskaja romaan „Piiriarmastus” ja Nikolai Karajevi novell „Rosenbergi ksetra” näitavad Tallinna viirastusliku paigana, kus ristuvad kultuurid, ideed ja lihtsad inimlikud lood. Skulskaja balansseerib reaalsuse ja fantaasia vahel detailirohke, pulbitseva pajatusega, kutselise kirjandusteadlase vääriliste arutlustega ja groteskse kirjandusliku bufonaadiga. Karajev on oma novelli süžee üles ehitanud hämmastava ja mitteilmse kokkusattumuse ümber: Tallinn on väljapaistva budoloogi Otto Rosenbergi oletatav surmapaik ning Saksa natsismi peaideoloogi Alfred Rosenbergi sünnikoht. Novell pajatabki kahe Rosenbergi kokkusaamisest meditatsiooni loodud paralleelmaailmas.
Polina Tšerkassova „Helisevad muinaslood” on aastaid mööda ilma rännanud ja lugusid üles kirjutanud antropoloogi uurimustöö vili. Kirjandusliku töötluse läbinud rahvajutud ning tsüklit lõpetav muinasjutt autori sulest moodustavad koos spetsiaalselt selle kogumiku jaoks loodud muusikaga ainulaadse tervikteose.”
 
Artikliauhinna žüriile jäi esimehe Maarja Vaino sõnul sel aastal nominente vaagides silma kirjanduslooliste artiklite suurem osakaal. „See on iseenesest hea uudis, sest uurimata kirjandusloolist ainest on meil palju. Samas sai nominatsiooni ka digikirjanduse-teemaline artikkel ning üks elava autori käsitlus, seega kokkuvõttes peegeldavad nominendid ka läinud aasta kirjandusuurimuste mitmekülgsust.
Artikliauhinna žüriisse kuulusid veel Luule Epner ja Liina Lukas.
 
Kõik nominendid:
 
PROOSA
  • Vahur Afanasjev „Serafima ja Bogdan”
  • Jan Kaus „Kompass”
  • Eva Koff „Sinine mägi”
  • Rein Raud „Kell ja haamer”
  • Ove M. Suur „Collateral damage” I ja II
  • Urmas Vadi „Neverland”
 
LUULE
  • Kristiina Ehin „Kohtumised”
  • Mart Kangur „Liivini lahti”
  • Andrus Kasemaa „Olla luuletaja”
  • Kauksi Ülle „ObiNizza”
  • Carolina Pihelgas „Pimeduse pisiasjad”
  • Aare Pilv „Kui vihm saab läbi”
 
ESSEISTIKA
  • Mart Kivastik „Armastuse vormid”
  • Leena Kurvet-Käosaar ja Marin Laak (koostajad) „Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad”
  • Viivi Luik „Pildi ilu rikkumise paratamatus”
  • Mihkel Mutt „Õhtumaa Eesti II“, „Mõtted”
  • Malle Salupere „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”
  • Tõnu Õnnepalu „Valede kataloog. Inglise aed”
 
VABAAUHIND 
  • Freddy „Sigalind”
  • Triinu Meres „Lihtsad valikud”
  • Elin Toona Gottschalk „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust” (tlk Kersti Unt)
  • Leelo Tungal „Teeleht”
  • Keiti Vilms raamat „@keitivilms” ja säutsud Twitteri kontol @keitivilms
 
NÄITEKIRJANDUS
  • Tiit Aleksejev „SentiMentaalne valss”
  • Siret Campbell „Beatrice”
  • Meelis Friedenthal „Vaim masinas. G. F. Parrot”
  • Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill „Väljast väiksem kui seest”
  • Ivar Põllu „Praktiline eesti ajalugu”, „BB ilmub öösel”
  • Urmas Vadi „Fööbi tagasitulek”
 
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE 
  • Ilona Martson Ljudmila Ulitskaja „Siiralt teie Šurik“ (pidades silmas ka Ulitskaja „Daniel Stein, tõlkija“, Marusja Klimova jm)
  • Paul-Eerik Rummo ja Riina Hanso Henrik Ibsen „Peer Gynt“ (pidades silmas ka Henrik Ibsen „Brand”, koos Sigrid Toomingaga)
  • Olavi Teppan Thomas Pynchon „Raskusjõu vikerkaar” (pidades silmas ka varasemaid tõlkeid postmodernistlikust kirjandusest: Irvine Welsh, John Dos Passos, William Burroughs)
  • Kai Aareleid Jukka Viikilä „Akvarellid Engeli linnast, J. L. Borges „Liivaraamat, „Shakespeare’i mälu; Isabel Allende „Jaapani armuke ja tõlked soome ja hispaania keelest
·       Ants Paikre Antti Tuuri „Igitee”; Kirsti Manninen, Jouko Raivio „Stenvalli juhtum: kuritöö Helsingis 1873. aastal (tõlked soome keelest)
·       Veiko Belials „Me armastame Maad 2. Viimane laev. Venekeelse ulme antoloogia
 
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE 
  • Danutė Sirijos Giraitė Rein Raua „Rekonstruktsioon, Ilmar Taska „Pobeda 1946, A. H.Tammsaare „Tõde ja õigus II ja III osa tõlkimine leedu keelde. Danutė Sirijos Giraitė on tõlkinud eesti kirjandust leedu keelde üle kolmekümne aasta.
  • Cornelius Hasselblatt Mihkel Muti „Kooparahvas läheb ajalukku, Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu, Ilmar Taska „Pobeda 1946 tõlkimine saksa keelde 
  • Adam Cullen – Mihkel Muti „Siseemigrant ja Rein Raua „Rekonstruktsioon tõlkimine inglise keelde
  • Matthew Hyde Rein Raua „Täiusliku lause surm ja Meelis Friedenthali „Mesilased  ning  Maarja Kangro ja Andrei Hvostovi ajakirjades ilmunud lühema loomingu tõlkimine inglise keelde
  • Consuelo Rubio Alcover Priit Pärna „Tagurpidi ja Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“ tõlkimine hispaania keelde
 
MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE
  • Tiit Kuuskmäe Ferdinand de Saussure “Üldkeeleteaduse kursus”
  • Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind – Ernst Mayr “Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus”
  • Indrek Rohtmets Andrea Wulf “Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm I”
  • Anti Saar Jacques Rancière “Esteetika kui poliitika”
  • Kaia Sisask Julia Kristeva “Võõrad iseendale”
  • Jaanus Sooväli – Friedrich Nietzsche “Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng”
 
LASTEKIRJANDUS
·       Jaanus Vaiksoo „Laul Eestimaast”
·       Mika Keränen „Fantoomrattur”
·       Piret Raud „Kõik minu sugulased”
·       Leelo Tungal “Hallooo!”
·       Kadri Hinrikus „Katariina ja herned”
·       Reeli Reinaus „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”
 
VENEKEELSE AUTORI  KIRJANDUSAUHIND
  • Jaan Kaplinski „Улыбка Вегенера”
  • Nikolai Karajev „Кшетра Розенберга”
  • Igor Kotjuh „Естественно особенный случай: стихотворения в прозе”
  • Kalle Käsper „Чудо”
  • Jelena Skulskaja „Пограничная любовь”
  • Polina Tšerkassova „Звенящие сказки”
 
ARTIKLIAUHIND
  • Toomas Haug “Kuramaazi lõpp” (Looming nr 9)
  • Anne Lill “Naine sõja haardes: Andromache lugu” (Vikerkaar nr 9)
  • Arne Merilai “Olmesümbolism Viivi Luige luules” (Looming nr 2)
  • Rein Undusk “Jaan Krossi tegelikkuse manifestatsioonid” (Keel ja Kirjandus nr 2)
  • Vaapo Vaher “Ernst Enno hiiumaisus” (Looming nr 6)
  • Piret Viires “Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest” (Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2)
 
2. veebruaril andis Eesti Kultuurkapital üle kirjanduse valdkonna peapreemia Malle Saluperele raamatu „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel“ eest. Elutööpreemia pälvis enam kui pool sajandit väldanud viljaka loometöö eest Mats Traat

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht