Personaalse uurimistoetuse sai 42 uut teadusprojekti

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 42-le 2018. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja rühmaprojektile. Uute uurimistoetuste aastane rahaline kogumaht on 3,79 miljonit eurot.
Rahvastiku kestlikkus, raseduse katkemise geneetilised põhjused, kliimamuutuste mõju metsahaigustele ning taastuvenergiaallikate vooluvõrguga liitmise parandamine – need on vaid mõned näited probleemidest, mida uurimistoetuse saajad hakkavad lahendama.

Suurema osa personaalsete uurimistoetuste 2018. a eelarvest moodustavad juba varem alanud uurimisprojektid. Lisaks 42 uuele alustavale projektile tehakse teadusuuringuid veel 188 varem alanud projekti (raames neist 27 järeldoktori-, 63 stardi- ja 98 otsinguprojekti, kokku 8 617 722 eurot). Seega on personaalsete uurimistoetuste kogumaht 2018. a 12 410 234.

2018. a alustavate projektide taotlusvoorus hinnati 317 personaalse uurimistoetuse taotlust kogusummas 31 809 857 eurot. Esitatud projektidest olid 46 järeldoktori-, 104 stardi- ja 167 rühmaprojektid. Taotluste hindamisel osales 549 retsensenti ligi 40 riigist. 317 taotlusest rahuldati 42 taotlust ehk 13,2%.

Toetuse saanud 13 järeldoktori-, 16 stardi- ja 13 rühmaprojektist on
– 11 bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
– 18 loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
– 6 terviseuuringute valdkonnas;
– 7 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.

Hindamisnõukogu esimees Andres Koppel ütles taotlusvooru kommenteerides: „Tänavu algavad uurimisprojektid on väga olulised nii uurimisraha saanud teadlastele kui ka Eesti teadussüsteemile. Grandi saanud teadlastel on võimalik oma uurimistööks kasutada senisega võrrelduna rohkem raha, uurimistoetuste kasutamine on paindlikum ja väiksema bürokraatliku koormusega. Teadussüsteemile tähendab tänavune aasta aga ülemineku algust uuendatud ja senisest kooskõlalisemale teaduse rahastussüsteemile. Selle taotlusvooru juures oli rõõmustav taotluste väga kõrge tase. Paraku annab see teiselt poolt ka põhjust muretsemiseks, sest piiratud uurimistoetusteks kasutatava raha hulga kohta oli konkurss väga kõrge ja palju tugevaid taotlusi jäid rahastamata. Vähemasti sama palju projekte, kui raha sai, väärinuks oma hea taseme poolest samuti toetust.“

Personaalse uurimistoetuse 2017. a taotlusvooru tulemused

Näiteid 2018. a alustavatest uurimisprojektidest
Rein Drenkhan (Eesti Maaülikool)
Stardiprojekt: Metsapatogeenide mass-invasioonid Põhja-Euroopasse: uute patogeenide varane tuvastamine, nende saabumisteede ja -viiside määratlemine ning tõkestusvõimaluste otsimine
Kliimamuutuste lainel ja globaliseeruva kaubanduse taustal on jätkumas uute invasiivsete taimehaiguste sissetung Põhja-Euroopasse. Selle metsamajandusele, linnahaljastusele ja loodusele tervikuna tõsise ohu tõkestamiseks on vajalikud igakülgsed uuringud, biogeograafilisest kuni patogeenide kaasaegse molekulaar- ja populatsioonigeneetikani. Projektis uuritakse invasiivsete patogeenide populatsioone, nende levikuteid Põhjalasse ja puude vastuvõtlikkust neile; luuakse efektiivsemaid DNA-põhiseid markereid patogeenide kiireks tuvastamiseks ning analüüsitakse tervete ja haigete puude mikrofloorat eesmärgiga leida antagoniste haiguste biotõrjeks.

 

 

Lauri Kütt (Tallinna Tehnikaülikool)
Stardiprojekt: Pooljuhtmuundurite väljundvoolukuju süntees taastuvenergiaallikate võrguga liitmisvõimaluse suurendamiseks
Kaasaegsed elektriseadmed, sh ka päikeseinverterid ja akuseadmed, toovad kaasa võrgupinge kuju – mis on ideaalis võimalikult siinuseline – moonutused. Nende mõju võrgule on sarnane autole, millel on rehvid tasakaalust väljas – kui raputavaid komponente on liiga palju, võib ka elektrivõrk „kraavi sõita“, heites võrgust pea kõik sellega ühendatud seadmed. Kohustuslike ligi-nullenergiahoonete (suurem osa energiast toodetud kohapeal) võrguga liitmisel kasvab suure võimsusega, kuid pinget moonutavate seadmete hulk kordades ja võrgu piirangute oht suureneb. Antud uurimisprojekti eesmärk on töötada välja taastuvenergia tootmisseadmete nutikama käitumise ja koostöö meetodid. Selleks analüüsitakse nii muundurite (inverterite) juhtimise kriteeriumeid kui ka teiste võrku ühendatud seadmete reageerimist. Arendatavate meetodite rakendamisel on võimalik tagada võrgupinge moonutuste vähendamine, seega ka töökindlus ja valmidus suurema hulga seadmete liitmiseks võimalikult odavalt ja võrgu vähima ümberehitamise vajadusega.

Triin Laisk-Podar (Tartu Ülikool)
Järeldoktoriprojekt: Raseduskatkemiste geneetilise komponendi selgitamine suuremahuliste biopankade andmete abil
Peaaegu iga viies rasedus võib lõppeda varase katkemisega. Raseduse katkemine põhjustab palju kannatusi, suurenenud terviseriske, aga ka arvestatavaid tervishoiuga seotud kulusid. Raseduse katkemise põhjused on väga mitmekesised, hõlmates nii loote- kui vanematepoolseid tegureid, paljudel juhtudel jääb aga põhjus teadmata. Suurenenud raseduse katkemise riski on seostatud mitmete teiste naistehaiguste ja erinevate antropomeetriliste tunnustega. See viitab raseduse katkemise, erinevate naistehaiguste ja teiste tunnuste võimalikule ühisele (geneetilisele) taustale. Samas on praegu põhjus-tagajärg seosed ebaselged. Katkenud rasedusega naiste geenide uurimine võib anda infot bioloogiliste mehhanismide kohta, mida saaks rakendada ennetuses või nõustamiseks.

 

 

Allan Puur (Tallinna Ülikool)
Rühmaprojekt: Eesti rahvastiku nüüdisareng: kestlikuma ühiskonna poole viiva tee otsingul
Projekt käsitleb Eesti demograafilist nüüdisarengut keskendudes madalale sündimusele ja rahvastiku vananemisele. Uurimistöö eesmärgiks on Eestis 21. sajandil aset leidnud muutuste ja kujunenud rahvastikumustrite teaduslik mõtestamine, teistes Euroopa riikides toimunud arengu taustal, pidades silmas nii individuaalseid tegureid kui konteksti. Projekti andmestik pärineb Eesti administratiivregistritest ja üle-Euroopalistest võrdlusuuringutest. Uurimistöö tulemused on olulised rahvastikupoliitika kujundamisel Eestis ja toetavad meie rahvastiku püsimajäämist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming