Personaalse uurimistoetuse saavad 30 teadlast

Eesti Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse saavad tänavu 30 uut teadusprojekti, uuteks uurimistoetusteks eraldatakse kokku 1,4 miljonit eurot. Rahastatavaid uurimisprojekte on Tartu Ülikoolis 19, Tallinna Tehnikaülikoolis 7 ning Tervise Arengu Instituudi, KBFI, Eesti Keele Instituudi ja TÜ Kliinikumis igaühes üks.

Välja antakse 9 starditoetust alustavatele teadlastele ja 21 otsingutoetust kogenud teadlastele uute ja väljakutsuvate uurimisteemade jaoks. Stardigrandi saavad näiteks Ivo Palu, kes uurib elektritootmismustrite mõju kõrgepingeseadmete ja kaablite isolatsioonile ning Peeter Espak Vana Lähis-Ida loomismütoloogia ja panteoni arengu uurimiseks.
Silmapaistvate uurimisteemade jaoks saavad toetust mitmed Eestis töötavad välisteadlased. Satish Narayana Srirama loob starditoetuse toel mobiili- ja pilvearvutuste laboratooriumi, kus uuritakse teemasid alates pilvearvutuste kasutamisest teaduses kuni Asjade Interneti võimaldamiseni. Raul Vicente Zafra uurib mälutekke sünaptilisi protsesse biofüüsikalise mudeldamise ja kõrgetasemelise masinõppe abil.
Otsingutoetused annavad võimaluse mitmetele kogenud teadlastele jätkata uurimistööd uues suunas. Mihkel Koeli uurimisprojekt käsitleb aerogeele materjalidena keemilise analüüsi jaoks. Rain Jõgi viib personaalse uurimistoetuse abil läbi hingamisteede tervise uuringu läbi põlvkondade Põhjamaades, Šveitsis, Hispaanias ja Austraalias. Kristjan Vassil uurib internetihääletuse mõju valimisaktiivsusele, poliitilisele esindatusele ja usaldusele Eesti, Norra ja Šveitsi näitel. Kristiina Rossi uurimisteemaks on kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil.
Taotlusvoorus oli edukaid taotlusi 13,2%. Kokku esitati 229 taotlust, neist 57 alustavatele teadlastele mõeldud starditoetuse taotlust ja 172 otsingutoetuse taotlust kogusummas 15,8 miljonit eurot. Keskmine starditoetuse suurus on 49,4 tuhat eurot ning keskmise otsingutoetuse suurus on 48,3 tuhat eurot. 
Lisaks stardi ja otsingugrantidele anti personaalse uurimistoetuse raames välja kaheksa järeldoktoritoetust.
Eesti Teadusagentuuri poolt välja antavad personaalsed uurimistoetused on üheks teadustööd toetavaks rahastusinstrumendiks. Koos varasemalt käigus olevate Eesti teadusfondi grantidega on personaalsed uurimistoetused suuruselt kolmas riigieelarveline teadustööd toetav rahastusinstrument. Koos ETF grantidega moodustavad personaalsed uurimistoetused 2014. aastal 7,5 milj eurot. Institutsionaalsete uurimistoetuse kogusumma on 23,4 milj eurot. Personaalsed uurimistoetused moodustasid 2012. aastal 2% Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutustest ning 4% avaliku sektori teaduskulutustest. Eelmisel aastal anti välja 42 uut personaalset uurimistoetust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming