Loe reedel Sirpi!

Sel reedel Sirbis kollaboratsionismist. Kes on kollaborant? Kollaboratsionism ei küsi vaenlase järele, ta küsib selle järele, kellega koostööd tehakse. Mida tähendab töötada koos okupantidega? Mille poolest see erineb töötamisest okupantide heaks? Kes määrab piiri?Kas võib kollaboratsionismini viia ka kollaboratsionist sinus eneses, igaühe enda, mõne sotsiaalse grupi või laiemalt ühiskondlik mugavustsoon? Sirbi vahel on Diplomaatia nr 8.

ANDRES KURG: „Esimene Nõukogude Liidu lagunemisjärgne aastakümme kirjutas vastupanunarratiivile keskendunud ajaloo, mis oli igati vajalik, ent paljud Brežnevi aja nähtused sellesse nii hästi ei sobitu ja nende mõtestamiseks on vaja teistsuguseid mudeleid.”

ELVER LOHO: Mees, kes klikkis sulle pähe
Üks hirmsamaid asju siin maailmas on päev, mil avastad, et sinu eakaaslased juhivad riiki – poliitikute, ametnike, nõunikena. Sisemuses sa tead, et millalgi see päev tuleb, aga siis vaatad enda sisse ja enda ümber ja avastad end soovilt seda päeva veel natuke edasi lükata. Teiselt poolt on nüüd uksed valla paremaks mõistmiseks. Olid ju oma lapsepõlve suursündmused – koduarvutid, mängukonsoolid, ninjakilpkonnad – ka uute juhtide lapsepõlve või vähemalt noorukiea osa.

TIIT HENNOSTE: Kafkarna – vaikivad inimesed
Kõige taustal elab ja tegutseb vaikiv, normaliseeritud mass. Need on inimesed, kes läksid kaarega mööda vaenatute sugulastest, keda nad kunagi olid tundnud.
Mariusz Szczygieł, Gottland. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Leelo Laurits. Kujundanud Matthias Sildnik. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014. 200 lk.

Juunikommunistidele küllap meeldiks Euroopa Liidus – Valle-Sten Maiste intervjuuu JAAK VALGEGA.
Peagi ilmub Sul raamat eesti vaimuinimestest, kellest said juunikommunistid. Kuidas jõudsid võõrvõimu teenistusse asunud kaasmaalaste teemani? On see Sulle lihtsalt üks uurimisaines teiste seas, püüd mõista teatavat ajastut ja inimesi, või räägivad teemavaliku juures kaasa Su moraalsed veendumused, sotsiaalne närv ja isegi mure ühiskondlike asjade pärast?
Jaak Valge: Selles mõttes küll üks uurimisteema teiste seas, et olen alati ajaloolasena tegelenud teemadega, mis mulle korda lähevad ja mille kohta arvan, et nad võiksid ka teistele korda minna. Aga küllap teemade valikut suunavad ka moraalsed veendumused. Konkreetselt juunikommunistide vastu on mul alati huvi olnud, aga otsustavaks said kaks asja — esiteks imestasin Venemaa Välispoliitika Arhiivis töötades hiljem juunikommunistideks saanute vestluste üle Nõukogude diplomaatidega, sest need kajastasid juba 1930. aastate alguses hoopis sovetimeelsemaid hoiakuid, kui varem olin arvanud neil olevat. Seejärel hakkasin neist vestlustest märkmeid tegema.

TUUL SEPP, ANDRES KUUSK: Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus
Käitumisviiside defineerimine tekitab ilmselgelt rohkem küsimusi kui vastuseid.
Koostöös peitub jõud. Ühiselt jõudu mööda panustades edeneb igasugune töö lennates, tekivad uued ideed, neid on lihtne teostada ja edasi arendada. Koostöö tulemusena peab iga osaleja panustama vähem ja saab tagasi rohkem, kui üksinda pusides. Kõik võidavad. Sellest lähtuvalt peaks koostöö olema nii looduses kui inimühiskonnas universaalne, kõikjal esinev nähtus. Teoorias on kõik ilus, praktikas aga jõutakse koostööd üritades pahatihti arusaamale, et kahasse tuleb kallim. Miks teooria reaalsusega kokku ei lähe ning miks pidas juba Charles Darwin koostööd evolutsiooniteooria jaoks üheks keerulisimaks probleemiks?

TOOMAS JÜRGENSTEIN: Jumalatõestused ja kooseluseadus
Olen ikka ja jälle mõelnud, et jumalatõestused on nõtked ja ilusad mõttekonstruktsioonid. Võtkem või Canterbury Anselmi ontoloogiline argument: keegi ju ei kahtle, et idee Jumalast on olemas, enamasti pole kellegi ka selle vastu midagi, et seda ideed määratleda millegi sellisena, millest enamat mõelda ei saa. Järgnevalt tuleb Anselmi geniaalne mõttesähvatus, mida on võrreldud tühjast torukübarast küüliku leidmisega. Tõepoolest, kui Jumalat poleks olemas, siis saaks temast enamat mõelda, järelikult peab Jumal ka reaalselt olemas olema. Loomulikult on Anselmi mõttekäigule olemas kaalukad vastuargumendid, kuid ontoloogilise jumalatõestuse peaaegu tuhande aastane püsimine teoloogias ja filosoofias näitab, et tegemist on väga originaalse ja nutika ideega.

Väärt meretagune asi: XX Kuressaare kammermuusika päevad
Võtikvere kirjandusmaastikud
Mis saab Katusekinost?

Arvustamisel
Suve hittfilmid „Lucy” ja „Galaktika valvurid”
Kristina Viina „Nõtkel elevandisammul”
Jürgen Rooste „Suur sume, suur tume”
Jelena Glazova „Plasma”
Marius Szczygiełi „Gottland”
Desző Kosztolányi „Anna Édes”
Tauno Aintsi „Lauritsa lubadus”
Interpreetide liidu suvesari Mustpeades
Kuressaare Linnateatri „Testamenditäitjad”
Mari-Liis Küla näitus „Karakter värvis ja vormis”
Vadi „Kus sa oled, Juhan Liiv?”
Eesti Kujurite Ühenduse näitus „Mugavustsoon” Pärnus
Festival „In Graafika. Mugavustsoon” Pärnu Linnagaleriis
Alfredo Jaari isikunäitus „Kui luulest ei piisa” Kiasmas
„Lauritsa lubadus”
Tondiraba jäähall
Ülikooli 14 krundile rajatav hotell

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming